Otse põhisisu juurde

Postitused

Armastada omaenda saatust

Õpin ikka ja jälle leidma asjade ilu nende vajalikkuses. Nii saab minust üks nende seast, kes asju ilusaks teevad.
Amor fati: saagu sellest nüüd mu armastus.
Ma ei vae sõda inetu vastu.
Ma ei süüdista. Ma ei süüdista ka süüdistajat.
Mööda vaatamine saab olema minu ainus eitus.
Ja mis kõigest kõige olulisem: millalgi saab must vaid jah-ütleja.

Märkus:
'Ich will keinen Krieg gegen das Häßliche führen' võiks tõlkida ka 'ma ei vae sõda vihkajate vastu'.

Tõlgitud:
Friedrich Nietzsche: Werke in drei Bänden. München 1954, Band 2, S. 161.
276. Zum neuen Jahre
Kasutades Zeno.org.
Hiljutised postitused

Minu märgid: kellele ei meeldiks ulme?

Fantaasiakirjandus on mulle alati meeldinud ning suure osa oma lapsepõlvest veetsin ma raamatute taga. Kirjandus näib olevat üks neid universumi suuri müsteeriume, mis lubab ehitada õhulosse ja elada salajast elu, millest meie ümbritsejatel pole aimu ja mis polegi neile kättesaadav. Raamatuid lugevad inimesed kõnnivad nö pärismaailmas ringi äraseletatud nägudega, justkui mõne kauge ja võõra riigi saadikud. Praegu olen ma siin ja joon teie seltsis teed, nagu täiesti tavaline inimene, aga koju jõudes tõmban ma selga oma õiged riided ja reisin ringi kaugetes galaktikates. Võin näiteks lennata Kuule ja avastada selle seest terve omaette maailma koos jõgede, järvede, inimeste, linnade, rõõmude ja muredega. Pean ainult meeles pidama, et ma liialt kauaks ära ei jää, sest muidu on hommikul raske taas ärgata.

E-valimine on võltsing?

Mehed poetaga rääkisid, et arvutiga valimine on saatanast ja võltsing. Põhimõtteliselt on võltsing igasugune valimine, kui valimiskasti juurde minnes pole seljas musta ülikonda valge krae ja sinimustvalge lipsuga, rukkilill nööpaugus. Ka naistel. Minna tuleb marsisammul ja lauldes valjul häälel Eesti Vabariigi hümni (lapsed võivad minna kaerajaani tantsides). Veel rääkisid mehed poetaga, et raha tuleb hoida voodis padja all, sest pangas varastatakse see kohe ära. Ja maakera on lame ja ameeriklased pole Kuul kunagi käinud.

Apollo pole raamatusõbra valik

Apollo ja kirjastajate vahelinekonflikt võiks olla Anton Tsehhovi novelli või näidendi aineseks. Oma sisult meenutab see üsna äraleierdatud tõusiku ja intellektuaali vahelist arhetüüpset vastuolu. Teadagi, üks loeb raha ja teine raamatuid ning täna on rohkem sõnaõigust justkui rahamehel. Igav! Ei viitsi sellist jama isegi telekast vaadata, raamatust lugemisest rääkimata (kui selle taga pole vähemalt Tsehhovi geeniust). Parem variant on rusikat vehkivat Apollot ignoreerida üsna samamoodi nagu on õige ja hea ignoreeride ülbitsevat raha alati ning kõikjal meie ümber. Raamatuid võib osta vabalt Utoopiast ja Krisost või kasvõi Rahva Raamatust või Bookdepositorist. Raamatuid tuleb osta vähemalt korra kuus ja tehniline kirjandus ning kokaraamatud ei lähe seejuures arvesse.

Utoopia, tehke palun endale veebileht. Lõustik on tore, aga ei asenda päris asja.
Pole seda veel saanud mainida, aga Sirbi uus veebileht on hea. Tähh!

Parempopulistlik startup

Tehnoloogiasektori ahnus ja tahtmatus oma kasumit kogukonnaga jagada on olnud parempopulismi uue laine üheks oluliseks põhjustajaks. Infotehnoloogia- ja nutitööstust on lääneriikides juba aastakümneid arendatud sooviga ühel kenal päeval näha seda varasema nn tööstusliku majandusmudeli asemel, mis tooks raha riigikassasse, ehitaks teed ja lasteaiad ning maksaks kena pensioni eelmisele põlvkonnale. Tolle elmise põlvkonna poolt loodud tehased kolivad Hiinasse ning asemele peaks tulema nutikas majandus - kõik need appid ja startapid. Ja tuleb ka. Aga lootus näha IKT ettevõtteid vedamas kogukonna majandusarengut pole täitunud. Vastupidi - nutimajandus annab eelise väikesearvulisele eliidile ja on seni majanduslikku lõhet vaid suurendanud. IKT tööstus küll toodab suures pildis uut majandust, kuid selle struktuur on väga erinev klassikalisest tööstusmudelist ja väga erinev on ka see, kes uuest süsteemist võidab. Sellel on mitu põhjust. 
Esiteks on IKT ettevõtete juhid reeglina nutikamad oma…

Minu märgid: internet tarkadele, virkadele, lollidele ja vihastele

Interneti mõtlesid välja teadlased ja teadlased olid selle esimesed asukad. Interneti loomist rahastati USA valitsuse poolt ja viidi ellu sõjaväelaste poolt, aga see puutub asjasse vaid õige pisut. Internet on oma loojate nägu - leebe ja avatud keskkond, kus kõigi jaoks on ruumi ning kus saab hoogu anda ka kõige veidramatele plaanidele. Interneti tugevus on selles radikaalses idees, mida on hiljem suudetud pärssida vaid vähesel määral.
Järgmisena koloniseerisid interneti infotehnoloogia valla spetsialistid. See seltskond seisis purgile kõige lähemal, kui kaan pealt keerati. Palju internetimaailma ideosünkraatiatest on pärit neilt ja tänaseni aitavad infotehnoloogia baasteadmised internetis elu jääda. Arvan, et just nende abiga sai internetist koht inimestele, kes tunnevad ennast väga üksildaselt. 'Koduleht' on kõige kurvem sõna, mis 20' sajandil välja on mõeldud. Kaasaegne sotsiaalmeedia oma näoraamatute ja säutsumasinatega on koondportree (ja mõtteline ausammas) keskmise…