Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2005 postitused

emme osta mulle vesipiip

huvitav vaidlus on käinud Eestimaal alates kevadest. meedias, seltskonnas, kodudes ja koolis. vesipiibus kui teemas pole iseenesest midagi eriliselt põnevat; see on vana leiutis ja aastasadu juba kasutusel, peamiselt küll araabiamaades. mis asja põnevaks teeb, on diskussiooni foorum, mis jaguneb ühelt poolt teismelised noored, piibu- ja tubakatootjad (vahendajad, edasimüüjad jne) ning teiselt poolt arstid ja tervishoiutöötajad. paistab, et vesipiip on lõppeva aasta kõige suurem haip meie noorte seas.

vaielda pole siin loomulikult mitte midagi. vesipiip on kahjulik. nikotiin tekitab endiselt sõltuvust, suitsetamine tõstab endiselt impotentsusriski ja seda eriti just noortel meestel. jne, jne, jne. neid asju ei saa sellega olematuks teha, et "sõber vahetunnis rääkis midagi muud". noortel võiks olla pisut rohkem faking kriitikameelt.
üks tavaline mees on täiesti abitu juuksurite terrori vastu. pole oluline, kas see on sinu kodulähedane salong kahe nö teenindajaga või südalinnas asuv saal - tulemus on üks. sind nuditakse ära. sa näed välja isikupäratu, rumal ja dressides. ja ometi sa ei tahtnud seda. oh ei. peale pikka kõhklemist ja kahtlemist lähed sa salongi, et oma välimust pisut korrastada. see otsus ei tulnud kergelt. esiteks sa ei oska otsustada, milline peaks olema see uus sina, kes sulle peeglist vastu vaataks. ja teiseks sa juba aimad halba. aga sa võtad julguse kokku ja käid ära. sind võtab nagu ikka vastu tädike oma parimas keskeas. olete te näinud mõnda noort kena meestejuuksurit nagu neid aastast aastasse koolidest välja saadetakse? vean kihla, et ei ole. meestejuuksurid on tavaliselt ikka üle neljakümmne.

kõik mis edasi juhtub on täielik katastroof. sa lähed, et saada soengut nagu seda kandsid rooma konsulid. ja sa tuled välja nagu faking 90' lavatäht. kui on olemas miskisugune keskpärasuse ja tas…

prügikastiinimestest

tartlasena tunnen ma nägupidi suurt hulka prügikastist endale elatist otsivatest inimestest. meil on ühine areaal - südalinn ja pirogov kuigi me ajame nendes kohtades erinevaid asju ning aastatega üha korduvad näod jäävad meelde. veider, et nad ikka veel alles on. meie armas riik ei tee absoluutselt midagi selleks, et need inimesed saaksid oma elu taas rööpasse ning samas ei suuda ka haigused, salaalkohol ja miinuskolmekümnesed veebruarikülmad neid inimesi päriselt murda (kuigi mitmeid nende seast suudab). vastupidi - aasta aastalt näikse nende hulk pidevalt kasvavat.

mul oli teooria, et kui mina teen oma tööd hästi ja usinalt siis võidab sellest kogu ühiskond ka arvatud need armetud olendid. eile õhtul nägin ühte kilekottidega vana meest, tema sügismantli varjust paistvad labakäed olid läbilõikava külma käes suured, paljad ja punased. ma olin autos, me sõitsime sõbraga kesklinna, ja järgmisel hetkel olime tast juba möödas.

ibook ja blogijad

sattusin blogija Mardi sissekandele, kus ta pakub müüa oma heas korras Thinkbad T41-te, mis teatavasti on üks igatpidi korralik ja tiptop sülar. põhjuseks toob ta asjaolu, et ostis endale ibooki. mõni aeg tagasi kui mul olid jamad oma süleraaliga soovitas blogija Jüri ibooki/pb-ki kui lihtsalt töökindlat süsteemi (mida ta ka ise kasutab). blogija Siim teeb oma kodused asjad ibookiga. blogija tfr kasutab pb-ki. kes veel? linnar ka. kindlasti veel keegi. mis toimub?
raadio kasutamisel äratusena on see puudus, et mõnikord on ei kutsu uudised ärkama. pigem vastupidi. tõmban teki üle pea ja mõtlen, et mind pole.
Millise hinnaga tuleb uus iraamat müüki? Ilmselt tuleb nõustuda Think Secret'i arvamusega, et Apple ei lähe kaasa hinnasõjaga sülarite turul ja hinnatase peaks jääma ligikaudu samaks, mis praegu (17k meil siin Eestis kui rääkida kaheteisttollisest). See on ikkagi võrdlemisi hea hind arvestades pakutavat kvaliteeti, tugiteenuseid, eelinstalleeritud programme jne. Apple on läbi aegade väga selgelt näidanud, et neil pole mingit soovi müüa laiatarbekaupa, miks peaks see nüüd muutuma.
mis juhtub inimesega siis kui ta päevast päeva elab üksnes marketingi ja majanduse maailmas? ühel hetkel on ta nii persest, et pakub kuldses börsis müügiks oma vanavanemaid.
"Olgem ausad, ei saa ju müüa Eestit 60- ja 20-aastastele ühtemoodi," ...
suht normaalne, onju. aga kes üldse andis sulle loa müüa minu Eestimaad?

Postimees: Eestlasi ärritab riigi tutvustamine napsi ja naistega

Kergem ja õhem ibook tulekul? nii kuulukse

Õhemad ja kegemad iraamatud tulemas? väidetavalt hakkab noorte lemmik kaheteisttolline kaaluma 1,5 kg ja seda 18. mm-se läbimõõdu juures. Koos meediaseadmega. Kribas Engadget. Loodetakse, et kõik see hea ja ilus saab võimalikuks uue intel arhitektuuril põhineva ibooki võimaliku väljalaskmisega Macworldil jaanuaris 2006. Äkki vahetan siis minagi :)

hõõgveini maitsestamine

Postimees: Hõõgvein annab vürtsikalt sooja
Üldjuhul valmistatakse hõõgveini punasest marjaveinist, millele lisatakse eri maitseaineid, näiteks nelki, kaneeli, muskaatpähklit, kuivatatud sidruni- või apelsinikoort, musta pipart, rose-pipart, ingverit, kardemoni ja vaniljekauna. Kes soovib, lisab hõõgveinile veel suhkrut või mett ja vajadusel ka väheses koguses brändit, likööri, rummi või viina.

Hõõgvein kuumutatakse enne joomist 65-70 kraadini, keema lastes võivad veinis alkohol ja aroom aurustuda. Ka poe hõõgveini maitseomadusi võib igaüks ise oma maitse järgi vürtside lisamisega muuta.

Kuumaks aetud hõõgveinile võib lisada näiteks värsket ingverijuurt, aplesinikoort, karamellsuhkrut, mahla või alkohoolseid jooke. Veiniklaasi võib lisada rosinaid, purustatud mandleid või pähkleid.

Tartu uus kultuuriveeb

Vau, meie linna uus Kultuuriaken on täiesti nähtus omaette. Avanedes on koha kaks asja, mis silma torkavad: hea visuaalne lahendus ja liiga palju infot. Peaks nagu hea olema? Noh, nii ja naa. Info teatavasti on tänapäeval kõige hinnalisem ressurss, paraku on seda aga erineva väärtusega. Kahtlemata on vajalik, et avaleht annaks ülevaate lähiaja kultuurisündmustest. Aga kui ma otsin spetsiifilist sündmust?

Mind näiteks huvitab, millised näitused on hetkel meie muuseumites üleval. Lihtne, põhimenüül vasakul on viide Näitused - lihtsalt klõpsa sinna. Aga nii see pole. Näitused jagunevad siin millegipärast Ühe- ja Mitmepäevasteks sündmusteks ja kuvatakse ainult ühte kahest; vaikimisi siis ühepäevaseid, milleks on mõned ERMi ja Kaubamaja väljapanekud. Aga mina tahan näha klassikalist maali ja nuusutada pärismuuseumi lõhna. Mitmepäevased annavad mulle 71 erinevat nimetust. Järjestatuna ekspositsiooni algusest. Mis paistabki olevad selle sisuhalduse viga - kas on tulemid suuresti teemast väl…

Voq Sierra Pro. GSM Tri-Band Mobile SmartPhone Voq A10 A10

Voq Sierra Pro. GSM Tri-Band Mobile SmartPhone Voq A10 A10. Mind üllatas selle telefoni/pisiarvuti puhul omapärane klaviatuur, mis avaneb raamatuna qwerty klaveriks. OS-ina on kasutusel WinMobile 2003 ja muuhulgas võimaldab mp3 audio ja videoesitust, msn-i ja muud põnevat. Netikuller pakub seda absurdselt odava ca 3000.- kr eest. Miks see nii odav on? Elionis on odavamad nutitelefonid 2x kallimad.

Vähem möla ja pikem samm, härrased ajakirjanikud

Sorry, aga mul on suht siiber sellest tõmblemisest. Keegi kirjutab kuskil, et blogid on nii- ja naasugused ja et blogijad on hävikud ja midaiganes. Fafafa. Keda see kotib? Mind enam mitte. Ma ei viitsi enam ka vastutuldanda ja palju õnne neile, kes viitsivad. Sest kasu sellest pole grammigi. Kuskilt kargab ikka mõni pisike pullerits välja, pritsib tatti ja teeb valju häält. Ja teate miks? Sest otsingumootor on jumal ja kui sa kirjutad ajalehes, et blogijad on idikad siis saad sa endale kõva skoori. Googeldasin nii blogijatest kirjutavaid Ajakirjanike kui ka blogijaid. Tulemused on siin:

NimiSkoor
Ajakirjanikud&nbspPriit Pullerits11 400
Tuuli Koch 995
Sven Sapelson 587
Blogijad&nbsp
Jüri Saar58 600
Siim Teller36 600
Linnar Viik31 200
Priit Hõbemägi28 000
Mart Parve15 700
Peeter Marvet11 500

Mida see näitab? Esiteks, et üks teller on google arvates väärt kolme pulleritsu. Pole ime, et ajakirjanikel hakkavad käed värisema kui räägitakse blogijatest.

Tartu liikluskoormuse prognoos

Nagu mõni aeg tagasi imestas Enriko Talvistu, ei ole olemas või pole avalikkusele tutvustatud uurimusi, mis lubaks kindlamalt otsustada, kuhu ikkagi on Tartus kõige esmalt vaja autosilda. Selliste uurimuste tarbeks on olemas metoodikad.
Kaplinski kirjutab Tartu liikluse probleemidest. Kommenteeriks niipalju, et selline analüüs on olemas, olen ise sellega põhusalt tutvunud. Huvilistel soovitan lähemat infot küsida linna insenerteenistusest.
Tartu linnaarhitekt kirjeldab tänases Tartu Postimehes linnaruumi arendamise tagamaid.
Minule aga pole linnaarhitekti amet mingi isikliku ego väljaelamise vahend, pigem on linnaarhitekt ikkagi läbirääkija ja ekspert, kelle soovitusi linnavalitsus kas kuulab või ei kuula. Ja nõnda see peabki olema demokraatlikus linnas.
Kahjuks ei seleta see, kuidas sattus tema allkiri paberile, mis sisuliselt nullib ära kogu ehitusprojektile eelnenud mõtestatud arendustegevuse Herne 42 objektil.
vabandan oma lugejate ees, aga viimaste nädalate laisk kirjutamistempo jätkub siin veel mõnda aega. kindlasti ei muutu Herbaarium tehnikauudiste vahendajaks. nende rohkus viitab lihtsalt sellele, et mul on mõtted otsas.

Johnny Cash "Man in Black"

Minu esimene kokkupuude Johnny Cashi nimelise kantrimehe loomingiga oli millalgi 90ndate lõpus kui ilmus Tarantino filmi "Jackie Brown", healirida, millel oli ka üks Cashi lugu. Järgmiseks tuli "Personal Jesus", Depeche Mode samanimelise loo cover, mille muusik salvestas pisut enne oma surma. Irooniline, sest lugu räägib võõrandumisest, usu ja jumala kaotamisest. Erandlikuna ületas töötlus originaali, vähemasti minu jaoks.

"Man in Black" kirjutati Vietnami sõja ajal ja ilmus 1971 aastal samanimelisel plaadil. Võiks arvata, et muusik, kes on alati tundlik enda ümbel toimuvale reageerima, kirjutab sõjas tõsise ja valuliku loo. Kummati on "Man in Black" üks lõbusamaid lugusid Cashi loomingus üldse. Tegemist on muusiku vastusega talle korduvalt esitatud küsimusele, et miks ta alatasa just musta riietub. Cash vastab oma laulus, et ta ei kanna valget ülikonda seni kuni maailma valitsevad vaesus, ebaõiglus, küünilisus, "suured" valed ja mõtet…
Keskerakonna masendav kohukestekampaania tunnistati lõpuks selleks, mis ta on: keskerakonna masendavaks kohukestekampaaniaks. Ootaks sama nüüd rahvaliidu masendava rahvalillekampaania kohta.

Loodan, et otsus ei jää ainult paberile ja väärreklaamiga tegelenud firmad saavad karistuse. Muuseas: AS Kohukesele võiks trahviks olla varustada kuni järgmiste valimisteni igapäevaselt kõiki Eesti lastekodusid tervislike ja maitsvate kohupiimatoodetega.

Ja lõpuks. Aeg läheb kiiresti. Trahvid makstakse ära, poliitiline mälu on lühike. Aga kohuke jääb alles. See märk jääb keskile külge aastateks ja pole olemas sellist vahendit, millega nad saaksid selle maha pesta. Veel aastaid hiljem öeldakse kohukeseerakond ja mõeldakse teadagi mida. Niisiis polnud keskerakond sellesügiseste valimiste tegija. Seda oli kohuke. Mis on omamoodi tore.
Masa:
Iga-aastane rutiin, mis kordub tavaliselt novembriti, on ühe teatud raamatu lugemine. "Hilja novembris" on üks mu lemmikraamatuid ja ma ei kujuta ette, miks. See räägib nii palju oma hirmudest üle saamisest ja mõistmisest, mis on elus oluline ja mis pole. Kuidas tegutseda tuleb intuitiivselt ja teha enne, kui jõuad hakata mõtlema, mida oleks vaja teha enne seda meeldivat tegevust. Erinevad liigid koos ühes majas, mis ei kuulu neist ühelegi, kus igale ühele on midagi, mis talle meeldib ja midagi, mis ärritab.

Masa sodib
vol 6 - fuck Degas, let's dance!

Haridus ja tööturg, PRAXISE analüüsid.

Mul on hetkel laual kaks dokumenti. Mõlemad on PRAXISE uuringud sarnasel teemal: hariduse omandanud inimeste käitumine tööturul. Mõned märkused, olles ise korraga õpilane ja tööline. Mind huvitab, kuidas käituvad tööturul tehnikaharidusega noored spetsialistid.

ANALÜÜS ERINEVATE KOOLITUSVALDKONDADE LÕPETANUTE SEISUNDITE KOHTA TÖÖTURUL AMETIALADE, HARIDUSTASEMETE JA MAJANDUSHARUDE LÕIKES (tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkond):
1. tööhõive madal ja töötuse määr suur (2002 - 2004 aastal 9,65%), mis on väga üllatav kui arvestada, milline nõudlus on igapäevaselt ehitus- ja tehnikaala inimeste järele; võrdluseks võib tuua humanitaaria ja kunstide valdkonna, kus sama perioodi töötuse määr oli madalaim (3,23%);

2. hajuvus (töötamine õpitust erinevas valdkonnas või ametil) on suur, tihti töötatakse oma harisustasemele mittevastaval ametikohal (kõrghariduse puhul isegi kuni 40%); kõrgharidusega spetsialistid töötavad peamiselt seadusandjate, kõrgema astme ametnike ja juhtidena.

KÕRGHARIDU…

Eeldused autoritaarsele massivägivallale

Kui Eestis tuleks keegi mõttele kehtestada sallimatusel ja vägivallal põhineva diktatuuri (nagu eelmise sajandi alguses Saksamaal ja Venemaal) siis leiaks ta endale hulganisti toetajaid. Ja mitte ainult. Me elame ühiskonnas, kus vägivald ja ebavõrdsus on kehtiv normatiiv. Me näeme seda enese ümber ja me pole võimelised selle vastu midagi ette võtma. Eestlane on sellega harjunud nagu ta on harjunud mitte hoolima inimestest, kes otsivad endale lõunasööki prügikastist. Me põhjendame seda väga mugavalt turumajanduse ja liberalismiga, kus "kõik ei peagi rikkaks saama" ja ütleme, et "nad ise on ju süüdi" teades ise paganama hästi, et see on üks suur ühiskondlik vale, et tegelikult on nad inimesed nagu meie, aga me oleme liiga arad, et seda tõde endale tunnistada. Me lihtsalt ei hooli. Eestlane on kaotanud ühe inimeseks olemisele vältimatult olulise mõõtme - kaastunde ja halastuse - ja siit on sotsiaalse hullumeesuseni (vahet pole kas pruuni või punaseni) ainult üks väga …

Tartu uus/vana linnaarhitekt

Tartu on üks nõudlikumaid omavalitsusi kui asi puudutab detailplaneeringuid. Paraku kaotab detailplaneering igasuguse mõtte kui juhtuvad sellised
jamad.
Linn on aga keerulises olukorras, sest ehitusloa tagasivõtmine võiks tuua kaasa kahjutasunõude, mida ilmselt kirjutataks kuue nulliga.

Supilinlaste taotluse tagasilükkamine põlistaks aga eksimuse ja võiks anda halva signaali, et kui reegleid on rikutud, saab õigusaktid tegeliku olukorraga kooskõlla viia.
Diskreetset ajakirjanduskeelt tõlkides on valikud järgmised:
- tunnistada uue linnaarhitekti Tiit Silla eksimust (mis väga sarnaneb eelmise linnaarhitekti Mändmaa jamadele) ja köhida pappi osavale arendajale;
- jätkata detailplaneeringuseaduse sisulist rikkumist ja ehituse hea tava eiramist ning saata välja signaal, et uue linnaarhitektiga pole Tartu kinnisvaraarenduses mitte midagi muutunud.

Kuidas teha uut Eesti telereklaami

Kindlasti:
- "aeglane" kaamera, "aeg-luubis" kaadrid, väldi teravaid kaadreid ja kiireid üleminekuid;
- valge taust (ka koos peegeldava põrandapinnaga ala EMT), põhivärvid (punane, sinine ja roheline), trendivärvid (roheline SEB);
- kodumaine neutraalne meeleolumuusika (jazz nagu Hedvig Hanson, koolirock nagu Genialistid);
- kodumaine suvi;
- lapsed;
- ideaalmaailm: puhtad inimtühjad tänavad, korrastatud hoonestus, ilusad (noored) inimesed, (ka vanad inimesed on lubatud tingimusel, et nad on sellised pestud, muhedad ja oskavad käituda);
- kerge huumor.
$200 hakkab maksma meediaseade, mis pihustab tavaarvuti eksraanipildi kahele kuvarile (teatud lapakate puhul isegi kolmele). Kõik, kes vähegi arvutidisaini ja CAD-süsteemidega on kokku puutunud mõistavad, milline hitt sellest kujuneb. Tootja Matrox. Vahendab Engadget ja Extremetech.

Parasiili vers SLÕ

Laskumata konflikti detailidesseluban endale ikka ja jälle hämmelduda kui palju kisa tehakse täiesti kahjutute netikommentaaride asjus (mida keegi peale kommarite enivei ei loe) ja kui harjunud on kõik selle igapäevase saastaga, mida produtseerib see üleriigilise levikuga sopaleht. Ajakijanduslik eetika my ass.

lollus.ee vol 2

Mart
kirjeldab oma blogis kujukalt, kuidas beibest saab inteellektuaal. Tsiteerin.
Peale paljusid uskumatuid ja üllatavaid seiklusi avastab muutunud noor naine ennast teatrist, sassis rasvaste juustega vinniliste koledike seast. Naisest on saanud intellektuaal.
Hea ja lööv kujund, seda saaks ära kasutada. Näiteks teha muutumismäng ja reaalitiseep, kus alguses tulevad 2 lihtsa elu tibi ja lõpuks kirjutab üks neist eksistentsialistliku romaani ja teine asub tööle algklasside emakeeleõpetajana. Tõeline freakshow.

Olen täheldanud, et mõtlemisvõime pole moes. Kaasaegsed trendinoored on reeglina vahvad ja lõbusad tegelased, täis energiat ja positiivseid mõtteid. Aga suhteliselt rumalad. Kusjuures nemad on noortekultuuri nö parem osa, intellektuaalne tipp. Seltskonnas on mingi mõtetu iba ja idiootlikud naljad rohkem soositud kui mõttetihe vestlus. Empaatiavõime ja oskus mõelda partneriga kaasa on out; vaimukas kild on in. Teatrile eelistatakse kino (või realitit TV-st), akustilisele muusikal…

Öine Tartu

PM kirjutab, et noored vajavad kohti, kus hängida ja kaubanduskeskused pole nagu selleks õige koht. Noh, USA kogemus näitab, et just on. Ja pole tõsi, et mürsikud ainult poeesisel pikutavad. Näiteks on Tartu uued kohvikud ja kõrtsid noorte seas popid. Siin mõned neist.

Ristiisa. Pretensioonitu koht tavalistele inimestele. Hea köök.

Zum-Zum. Uus interjöör, uued inimesed. Sarnaneb pisut sutule, vähem õdus ja mugav. Piisavalt ruumi. Zumist jookseb mõtteline piir, kõik kõrgema klassi toitlustuskohad/kõrtsid jäävad sellest vanalinna poole. Kenad ettekandjad, mõistlikud hinnad neutraalsed inimesed. Koht, kus algaja võiks oma sotsiaalset karjääri alustada, kartmata teravaid hinnanguid kohe alguses.

sutu (Suudlevad Tudengid), II korrus. Hea õdus keskkond, linna kõige mugavamad diivanid, disanvalgustid, hea vaade. Dresscode: valged dressipluused, sinine denim, valged tennised (meestel), miniseelik ja kontsakingad (naistel). Poolpikk soeng ja päikeseprillid ala silvester stallone.

Pool Kuus. Od…
Läbi aegade olen ma kirjutanud asjadest, mis mulle meeldivad ja mida ma hea meelega omaksin. Siin järgmine siis, seekord kinnisvara. Ligi 100 kilomeetrise teedevõrgustiku ja 10 ruutkilometrise pindalaga "külma sõja linn" Britannias. Omab oma elektrijaama, kõtsi ja tunnelühendist Londoniga ning paikneb ca 36 km allpool pinnast. Koodnimi Burlington. Vähe kasutatud.

Vahendab For sale: Britain?s underground city - Sunday Times - Times Online ja BoingBoing.

Wired kirjutab lörtsitud beethoovenist ehk siis tehismürast meie elukeskkonnas

Wired News: You Know What? Just Shut Up
The people who make all these things obviously think we're idiots. That without their constant, irritating reminders, we'd go wandering off, our minds blank, to drool down our shirts or spend 30 minutes tying our shoes.
Kas teil tekkis sama õel mõte mis minulgi? Teemal keskmine ameeriklane ja tema IQ? Aga ma ei tahtnud üldse seda öelda. Võibolla vaid seda, et äkki on selles piiksude-piuksude-piiksatuste kultuses natuke süüdi tänapäeva digitehnoloogia arengumootorid aasias? Kohalik kultuuriline eripära soosib võimalikult helisavat elektroonikat, olgu siis tegemist taskukalkulaatori või plasmateleriga. made in china, nagu vanasti öeldi :) lahendus oleks näiteks toota ameeriklastele ja eurooplastele nö silent mode tundvaid vidinaid. btw, minu telefon mängib teemat filmist Amelie.
KyberKurat tekitab diskussiooni meediateadlikuse teemal. Ei tahaks vaielda, teema on minujaoks võõras. Üks rahvuspsühholoogiline märkus siiski.
Jahunud siis sellest ja teisest, pean ma nõustuma Peeter Vihalemmaga ? reflektsiooni puudus on Eesti ühiskonnas üks tõsisemaid vajakajäämisi. Me tihti lähtume oma kõhutundest? et see võiks nii olla. Ei, muidugi, see võib nii olla, kuid ei pruugi.
Mis ajast? Kuidas nimetada siis seda pidevat vigisemist, mis meie ühskonnas päev päevalt meediat täidab? Reflektsiooni nagu tapab. Eestlase nõks on selles, et ta lihtsalt ei kuula kriitikat - ta lihtsalt on ise nii paganama tark ja kõik ülejäänud inimesed on ju idioodid. Minu väide on, et reklaamitootjatel on meediateadlikust piisavalt. Mis ei takista neil järjepidevalt mingit kakat produtseerimist.
SUE THE BLOGGER. If all else fails, you can sue your attacker for defamation, at the risk of getting mocked. You will have to chase him for years to collect damages. Settle for a court order forcing him to take down his material.
Vahva lugemine kurjadest blogijatest. Allikaks on Forbes, aga vahendab BoingBoing, kus on mõned põnevamad kohad välja toodud. Kommentaariks niipalju, et mis puudutab googlet, siis blogi on hea tööriist.

lollus.ee

jätkame kampaanialainel. neil päevil lõppes (lõppeb?) juba oma algusseeriatega laineid löönud realitiseep "Lihtne elu", mille puhul tihtipeale vaieldakse, kas selle peategelasteks olevad tsikid on nii lollid või ainult mängivad lolle. ei tahaks siinkohal omapoolset hinnangut anda, olen näinud üksnes ühe seeria. uut hooaega jookseb teine kohalik realitihitt "Baar", mida ma pole kahjuks kordagi veel näinud. aga kuulduste põhjal on tegemist samasuguse idiootsusega nagu esimese osa puhul. kohalik sopaleht SSÕL võitleb agaraltleimiga ja toodab aasta aastalt oma idiootseid artikleid seksist, sotsiaalpornost, vägivallast ja kõigest muust, mis sind võiks huvitada kui sul on eemaldatud näiteks aju. lollus ruulib.

lollusel on kaks miinust. esiteks on see igav. lollid on inimestena igavad ja reeglina võimetud looma midagi muud peale lolluse. ja see on lolluse teine miinus: see taastoodab ennast. lollid kirjanikud kirjutavad lolle raamatuid, lollid režisöörid teevad lolle film…
Seoses viimasel ajal üles tõusnud Leim.ee teemaga (Jaanus kirjutab, Peeter kirjutab, parasiil kirjutab ja kes kõik veel) tekkis mul selline küsimus. Et kui nn leim on mõnes osas tagajärg (värskelt on meeles, kuidas keskerakonda sõimati nende masendava kohukesekampaania eest ja mitte nii värskelt mäletame kirutud rottkoerakampaaniat jne jne ehk siis ikka asja eest) siis, äkki oleks hea mõte tegeleda pisut ka põhjusega. Keelaks koos leimiga ühtlasi ära miljoneid varastavad pangajuhid, korrumpeerunud suurpoliitikud, käparditest ametnikud ja narkomaanist vitaali, kes tellisega õhtuhämaruses inimestelt rahakotte eemaldab? Keela ära, Tiina.

Mina selle kampaaniaga ei ühine. Mina pean saama öelda "siga" inimese kohta, keda ma selleks pean.
Lisaksin meediateadlikuse teemale ühe tsitaadi PM tänasest Juhtkirjast: Jõuetud keelud.
Seega: kui seadusandjad tunnevad järjekordselt kiusatust midagi ära keelata, peaksid nad kõigepealt mõtlema, kas riik suudab kindlustada seaduse täitmise. Sest halvast seadusest veelgi halvem on hea seadus, mida võib karistust kartmata rikkuda.
Haldussuutlikuse üle on meil aastaid virisetud. Ja täiesti õigustatult. Nagu näitas Keskerakonna masendav kohukestekampaania - isegi tuvastatud rikkumist ei suudeta korrale kutsuda.
originaal: ma ei saa sellest võrrandist aru

tõlge: ma hihhii 2y zaa z2ll2zt wõrrandizt yyy! aru yyy!

o: mitteformaalsete struktuuride dünaamika on ambivalentne

t: mittef0rmaalzetee :$ ztruktuuridee dünaamika 0n ambiwalentnee

o: olla või mitte olla - see on küsimus

t: 0lla nagu wõy mitt22 0lla - zeee nagu 0n küzimuz icic :D

autentse tõlke eest kandis hoolt Eesti-Peibe Translaator. icicic ihhhiii :D
Lugege tänasest PM-st minister Repsi kirjutist, et ta "ei nõua vabandamist". See on väga lõbus. Palun viige see inimene ära. Ükskõik kuhu.
Linnar kirjutab oma blogis konverentsil "Keha meediapeeglis" kõlanud mõtetest.
Barbi Pilvre leidis, et kõik kolm suundumust - kaasaminemine, ignorantsus ja sõjakas reaktsiooniline meediakriitika on Eestis olemas, kuid puudub meediakoolitus, mis peaks algama juba lasteaia tasandilt.
Naljakas, et ei piisa sellest kui mingi reklaam inimestele ei meeldi. Selleks, et eitus toimiks on vaja teostada miskine süva-analüüs. Ja mis siis juhtub? Keegi esteedinärviga meediainimene kirjutab kuhugi artikli, et kui inetu ikka näiteks käimasolev soov.ee kampaania on (kus autoga lisaks pakutakse kaasa naist ala mul on kodus veel üks samasugune). Kas see lõpetab kampaania? Ei lõpeta. Nii et palju õnne teile selle analüüsi ja meediaõpetusega.

Vanasti sai Linnari juures sissekandeid kommenteerida, nüüd paistab see võimalus kadunud olevat.

Meet the Life Hackers - New York Times

Teema "office multitasking" kütab kirgi. USA teadlaste uurimuse järgi katkestatakse meie töö keskmiselt iga 11 minuti tagant, misjärel me peame oma pooleli oleva tegevuse katkestama ja tegema miskit muud. Aga peamine probleem on, et tegemist pole mitte segavate ja tühiste asjade vaid oluliste kõnede, e-kirjade ja sõnumite. NYT artikkel käsitlebki sellest lähtuvat kontseptsiooni, et tänapäeva kontoritöö on "juhitud katkestustest". Kas see on midagi sarnast nagu Goldratt kirjeldas "tulekahjude kustutamisena"? Enivei, lugu ise on hea.

Meet the Life Hackers - New York Times

Täiendatud:
Mulle jäi kõlama sealt mõte, et töötaja produktiivsus sõltub tema kuvari suurusest :)
Kõikidele inimestele, kelle jaoks viimastel päevadel on poliitika ja valimised olnud ainus mõte nende eksistentsile, tahaksin lugeda ette ühe Morryssey laulu. Ja ühtlasi öelda, et saage aru friigid. Plaaneedil Maa on elu.

Irish Blood, English Heart

Irish blood, English heart, this I'm made of
There is no-one on earth I'm afraid of
And no regime can buy or sell me

I've been dreaming of a time when
To be English is not to be baneful
To be standing by the flag not feeling
Shameful, racist or partial

Irish blood, English heart, this I'm made of
There is no-one on earth I'm afraid of
And I will die with both my hands untied

I've been dreaming of a time when
The English are sick to death of Labour
And Tories, and spit upon the name of Oliver Cromwell
And denounce this royal line that still salute him
And will salute him forever

Kamin elutoa seinal

ESSE Range Cookers & Stoves firewall on 110 mm paksune gaasikamin, mis näeb välja nagu maal, aga erinevalt joonistatud leegist annab ka sooja. Reaalne alternatiiv elektriküttel konvektoritele. Ja kui me varustame selle kodumaise biogaasiga, saame odava, kindla ja erakordselt kauni soojusallika.
Vahendab Boing-Boing. Foto ESSE.
Naised ütlevad: ?Sa paned alati akna kinni!?, ?Sa jätad igakord ukse lahti!? Erandeid ei võimalda. See on naiste maailm, seal kasutatakse seda kogu aeg. Täiskasvanud mehed nii ei tee. Võin vanduda, et minul ei ole Eesti Vabariigi kodanikuna mingit eetilist kriisi.
Arvake ära, millisest ajastust see tsitaat pärineb? 1930? Vale, see on tänasest PM-st Andres Langemetsa tekstiredaktorist. Päris valus mõttekäik...
Postimees: Lojaalsuse korruptsioon

Rottkoer on surnd

Rottkoera isa Toomas Tiivel Postimees: naaseb vanade liistude juurde ehk siis Tele2-te, kirjutab PM ja õige ka. Mäletatavasti oli tegemist feiküritusega, mis tahtis jätta muljet nagu oleks kamp punkareid (lahkete hansapangaonude abiga) korrastanud oma elamiseks ühe unarusse jäänud hoone Tallinnas ja seejärel kleepinud kogu Eesti täis miskeid plakateid ja kleepse. Suhteliselt valus üritus.
kuna siinkirjutaja ei söö kodumaiseid maiustusi kuni 3.11 siis üks avastus, mis sellega kohe kaasnes oli hiigelsuur (peaaegu A4 formaadis) shokolaadiga kaetud vahvliplaat. selle nimi on vahvlitort kreeka pähklitega ja tootjaks mitte Laima vaid läti firma nimega Adugs. ja 320g tahvli hinnaks on uskumatud 11.- (T-Market). maitselt natuke imal, nagu läti ja vene maiused tihtipeale on, aga üsna hea. eat this, kalev!
Esimene pool esimesest päevast Bioenergeetika konverentsil Põllumajandusministeeriumis. Idaeuroopa riikide ettekanded, lisaks Saksamaad ja põhjamaid. Esmamulje on mõneti kurb. Nagu võttis kokku esimese ettekandeplokki juht: kui Saksamaal on asjad head ja Poolas on bioenergeetika osakaal 5% (ja suured plaanid) siis meie seis siin on sisuliselt null.

Viva la Laima

Seoses kohukesekampaaniaga (ei lingi) toetan Kristjani boikotti Kruuda ja Savisaare tegemistele kuni 3. novembrini (täpselt neli nädalat). Ma usun ka, et maailma see ei muuda (kalevi käive langeb pisut üle 100 krooni, tallinna piimatööstus on minu jaoks täiesti abstraktne mõiste, Keski pole minu eestimaal kunagi moodustatud), aga Kalevi kommidel on minu suus keskerakonna, korruptsiooni ja valede maitse. Tänan ei.

Vurle Unarnurk: Boikott! Arulage, kuid vajalik.

Eetka ja võim

Veel võimust. TÜ rektor Jaak Aaviksoo kirjutab tänases EPL-s ilmunud arvamusloos JAAK AAVIKSOO: Tabudeta ühiskonna allakäik, et meie ühiskonna väärastunud hoiakute taga pole mitte meie postsovietlik minevik vaid, vastupidi, siirdeühiskonnas muutuste käigus kadunud eetilised piirid. Ja võim, mille eetiline mõõde on asendunud vägivallamentaliteediga (tugevama õigusega).
Reegliks on kujunemas, et dialoogi partnerist tuleb teha vaenlane ja siis hävitada tema isiksus. Keda huvitavad kellegi argumendid? Siit ei ole pikk tee tegeliku vägivallani kas siis reaktsioonina võimu kõrkusele või õõnsa võimu enesekehtestuseks.
Tahaksin selle sümpaatse kirjutisega mitte nõustuda üksnes selles punktis nagu poleks konkreetsed personaalküsimused olulised. On küll olulised. Vastutus ja valikud tehakse inimese tasandil. Me ei saa läheneda asjale nii, et muudame oma ühiskonna ausaks ja eetiliseks, aga ise varastame ja võtame altkäemaksu rahuliku südamega edasi. Sellisel juhul taandub meie eetikaihalus lihts…

Üks firma, palun?

Septembrist pärineb uudis, et meie Postimees: majandus kasvas tesises kvartalis ligi kümme protsenti. Olen kuulnud hinnanguid nagu oleks meie majandus viimase aastakümne kõrgseisus ja see trend jätkub veel vähemalt terve järgmise aasta. Mis sunnib mind järeldama, et just praegu on hea aeg uute ettevõtete loomiseks. Majanduskasv tekitab turul nõudlust ja turule sisenemine on sellevõrra lihtsam. Ja kui mõne aasta pärast majandus taas langeb siis on täna alustanud ettevõtetel juba kindlalt jalad all. Üks firma, palun?

Raha ja/või võim

Hanschmidti-Savisaare skandaali üks tagajärgi on teatav shokk ühiskonnas. Selgus, et väga paljudele meist kõige mõõduks olev raha polegi väärtus iseenesest vaid midagi hoopis kõrvalist. Matemaatikast 40 000 = 700 000 000 ja 500 000 = 2 700 000 on üks tegur puudu, nimetame selle kõige üldisemalt võimuks. Võim ei ole midagi uut, aga sellest palju ei räägita. On olemas väljendid "võimul olema", "võimupartei" jne, kuid need ei anna edasi võimu mõiste tegeliku sisu. Tavalise eesti inimese jaoks, kes sõidab 5 a vana audiga ja maksab poole oma elust korterilaenu, polegi sellel mõistel tähendust. Me peaksime võimust rohkem teadma, ehk oleks siis lihtsalm hinnata võimul olijate tegevust.

Kaubamaja ja beibed

Kaubamaja kütab kirgi. Nii neljapäevase Areeni esikaanelugu kui tänase Tartu Postimehe juhtkiri räägib sellest naljakast ja arusamatust hoonest, mis tõenäoliselt jääb terveks alanud sajandiks Tartu südalinna ilmestama. Tõsi, seda erinevas võtmes. Areeni lugu on intrigeeriv püüdes luua dialoogi hoone arhitekti Raivo Puusepa ja meie müstilise sisehinguse, nn Tartu Vaimu vahel.
Ilmselt osutub tõeks kolleeg Kalev Kesküla naljatlus, et tartlased saavad üsna pea aru, et neile meeldib tegelikult käia poes ja mitte ülikoolis. /.../ Ka tartlased kardavad ja tahavad suurde poodi.
Niisiis beibede ja shoppajate linn. Ilma irooniata, rääkides Tartu (veel liiga tuhmist) imidžist tuleb edaspidi rääkida ka sellest plaaditud karbist Riia-Turu nurgal. Beibementaliteedist annab tunnistust ka Tartu Postimehe juhtkirjas toodud justkui positiivne faktor, et uus kaubamaja toob meie keskklinna tagasi kaubanduse. Miks see nii hea on? Kas see on iseenesest migi eesmärk? Kui varakeskaegses Tartus oli tõesti linn…

müstilised 3%

Riik plaanib rohkem raha teadus- ja arendustegevusse, kirjutab Postimees. Eesmärgiks oleks aastaks 2010 teadus ja arendustegevuse maht viia tänaselt ühelt protsendilt Lissaboni strateegias määratud kolmele protsendile. See on ilus eemärk saavutamaks teadmistepõhist majandust. Mis natuke kahvatab kui me mõtleme sellele, et 2002 aastal moodustas meie innovatsioonikeskkonna ressurss meie põhjanaabri Soome samasihilisest numbrist 1,5%. Isegi siis kui me suurendame oma investeeringuid mitte kolm vaid kümme korda oleme me suht nutuses seisus. Eriti suured käärid on ettevõtluse T&A-s. Vastavad numbrid on 3375 MEURi ja 30 MEURi.

Milline on positiivne plaan? See Lissabonis kokku lepitud 3% ongi meie positiivne plaan.

Veel korruptsioonist

Prof. Toivo Maimets kirjutab natuke lihtsustatult, aga sellevõrra selgemalt, kuidas on seotud inoovatsioon ja korruptsioon ühiskonnas. Postimees: Korruptsioon hävitab arengu
Kui arvutifirma saab oma kaupa müüa mitte seetõttu, et tema toodang on kõige parem ja efektiivsem, vaid tänu altkäemaksule, siis ei hakka ta iial investeerima kümneid miljoneid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Odavam on visata paarkümmend tuhat ametnikule. Ja edasi tekib kinnine ring ? kuna toodangu kvaliteet jääb üha viletsamaks, siis tekib firmal selge huvi, et riigis oleks alati olemas piisavalt korrumpeerunud ametnikke.
Ehk siis: samuti nagu toodab teadmistepõhine ühiskond iseennast toimib ka vastupidine protsess. Korruptiivne ühiskond toodab samuti iseennast.
Korruptiivne ühiskond ei saagi kunagi teadmisepõhiseks ühiskonnaks, sest valikud on juba ette tehtud. Ükski sisemine motivaator ei pane ei inimesi, ettevõtjaid ega ka riiki investeerima kahjumit toovasse tegevusse. Tõsi, tänu teiste riikide …
teeme sellise eksperimendi. maksame politsenikule 2x vähem palka kui suvaline keskkoolinaga võib teenida ehitusel. ja siis vaatame, kas mees võtab altkäemaksu või mitte. kui geniaalne see on, hr siseminister?

LED-valgustid parkides ja kõnniteedel

Treehugger: Dio LED Path & Park Lights. LED tehnoloogia levib ja loodetavasti võib peagi ka meil kohata LED-põhiseid valgusteid välisvalgustuses. 80% energiasäästu ja ülipikk eluiga räägib selle kasuks. Tehnoloogia levib, hind langeb ja kui Tartu hakkab 4 aasta pärast taas oma valgustusvõrku uuendama on need lahendused meile kättesaadavad.

Jalgrattaliikluse võimalustest maanteel

Postimees: Kommentaar: Kui auto võtab mõistuse ehk siis lugu sellest, et maanteede rajamisel mõeldakse üksnes autodele.
Ja nüüd saadame sellele teele jalakäija või jalgratturi. Mõlemad tahaks ka kasutada liikumiseks siledat asfalti, mitte lahtist kiviklibulist kruusa. Aga meie teedel käib selline kihutamine, et alla 120 vaevalt keegi sõidab. Mida teeb jalakäija või rattur oma elu päästmiseks? Ta loomulikult hoiab võimalikult tee serva. Pole vahet, kas tal soovitatakse kõndida liikluse suunas või vastassuunas.
Lisaks artiklis väljapakutud lahendusele, et rajada korralik katend kuni maantee piirini (st valgete tulpadeni) peab olema põhimaanteedel eraldi üks rada üksnes jalgratasetele/rulluiskudele.

Postimees: Pime kana leidis tera

Postimees: Pime kana leidis tera. Tsiteerin.
Ei avastanud ju ükski hommikul tööle sõitev linnaametnik äkki, ühe ööga, et nende õuele on kaubamaja kerkinud. Väidetavalt on ehitusjärelevalve käinud pidevalt. Ehk peaks nüüd Tartu linnavalitsuse hoopis üle vaatama, kuidas ehitiste nõuetele vastavust tegelikult kontrollitakse.
Naljakas seisukoht, nagu annaks LV ehitusosakond mingeid jooksvaid heakskiite. Stiilis "Esimene korrus sobib, teine korrus liiga kõrge aga ok, kolmas korrus ei sobi". Kasutusluba antaksegi hoonele siis kui see valmis on. Kasutusluba on dokument, mis sisuliselt annab hinnangu projekteerimis- ja ehitustööde kvaliteedile tervikuna. Ma ei saa küll seda kinnitada, aga kuidagi on mul tekkinud mulje, et Kaubamaja pole ise oma mõneti vildakas ehitustegevuses probleemi näinud ja on arvanud, et poliitilised kokkulepped siluvad ehitustegevuses tekkinud ebakorrektsused. See on mõtteviis, mis hästi sobib pealinna, kuid Tartus tekitab selline lähenemine hämmeldust.

Arvan…

blogijate maailmavalu

blogija tõnis kurdab, et on maailma tähelepnust väsinud.
Ma ei tea, kas ma tahan enam seda bloogi edasi pidada. Mulle on meeldind siia kirjutada, aga inimesed on liiga hirmsad. Ma olen nautinud oma jõmmidest lugejate irriteerimist, aga ma olen liiga õrn, et kannatada nende nõmedust.
Iseenesest raske juhus. Blogija, kes ei suuda taluda oma lugejaid. Teatavasti kirjutas see õrnahingeline noormees Parki surma puhul mälestusväärse kommeantaari ja sai sellele elavat vastukaja.
Heh, eesti jõmmimaailma tabas ränk löök - iga autopede heeros M.Märtin sõitis oma kaardilugeja surnuks.
Kaks ja kaks on kokku neli?

klavituurkott

pilt Treehugger
Vahva aksessuaar Portugali disainerilt S. Sabino. Taaskasutatud klaviatuuridest. Sobib patoloogilistele arvutisõltlastele. Vahendab Treehugger. (küberdisain rokib).

Postimees: Kommentaar: Kõrvalejäetud väikesed

Postimees: Kommentaar: Kõrvalejäetud väikesed

EEI direktor Marju Unt kirjutab sellest, kuidas koolitustoetuste jagamine rahvusvahelisele suurkontsernile näitab EASi vildakat käsitlust ettevõtlusest.
Ettevõtlus (entrepreneurship) ei hõlma kõiki ettevõtteid, vaid pigem väikse ja keskmise suurusega firmasid. Ettevõtlus on ettevõtja isiksuslikust eluhoiakust lähtuv praktiline juhtimis- ja eelkõige õppimissüsteem, paindlik väärtuse loomise protsess, mis iseloomustab pigem väikesi (ja keskmise suurusega) ettevõtteid.
Selles jutus on oma uba. Parandage mind kui ma eksin, aga minul on jäänud mulje, et just väikeettevõtted oma murede ja rõõmudega annavad tooni ja kujundavad Eesti tänast arengut. Riik saaks siin omapoolselt veel küllalt asju ära teha, et uutel alustajatel oleksid esimesed sammud kergemad.

meikar.ee: Äripäev ? nahaalseim spämmija Eestis.

meikar.ee: Äripäev ? nahaalseim spämmija Eestis.

Täiesti õige liigutus. Kunagi oli aeg, kus eestikeelsele oksepostile sai vastatud personaalse sõimuga. See meetod töötas. Aga aeg on edasi läinud, õigusriik on arenenud ja meetodid on muutunud. Iseasi, kas need meetodid on ikka sama tõhusad kui kümme vastukirja, milles iseloomustatakse spämmija vaimset taset ja analüüsitakse tema eksistentsi mõtekust laiemas plaanis.

Jälgi mängu.

Tartu 2030, meedias

Üllatav on see kui vähe meedia on reedest konverentsi kajastanud. Isegi Tartu aselinnapea Hannes Astok ei maininud seda laupäevases "Keskpäevatunnis" kuigi oli ise reedel kohal ja juhtis haldusjuhtimise töörühma. Kas mina olen ainus, kes arvab, et tegemist on selle sügise (ja mitte ainult) ühe oluliseima teemaga? Tartu on Eesti intellektuaalne keskus, selle linna areng mõjutab oluliselt kogu riigi ja ühiskonna kujunemist. See on kordades olulisem mingi marginaalse erakonna juhtpoliitiku suvilaostust või kuskil väikeriigis alla kukkunud võõrast lennukist.

Ärgake üles, ajakirjanikud! Tehke midagi kasuliku üle pika aja. Kirjutage olulistest asjadest.

Lingid
Kommentaar: Tartu, väikeste mõtete linn
Tartu edu peitub suurte unistuste elluviimises
Emajõelinn ei tohi uimerdada
Linn saab elujõu kaasa rääkimisest
Teine linn on vaimuelu keskus
Sisse tulnud ajud tuleb kinni hoida

Planeeringud ja teavitamine

Pets tsiteeris Tehnokrati veebis mõned päevad tagasi Adamsit ja kirjutas juhtumist, kus Nõmme linnaosavalitsus sõitis elanikest taas üle det.planeeringu seadusega. Sarnaseid asju juhtub ka Tartus ja asja taustaks on üks oluline probleem. Nimelt eeldab Planeerimisseadus, et inimesed on ise väga tublid ja aktiivsed ning jälgivad hoolega kõiki piirkonnas toimuvaid arengud. Reaalselt see nii ei ole ja siit tulebki vastuolu.

Planeerimisseaduse alusel pole tõepoolest omavalitsusel kohustust piirkonna elanike detplaneeringu arutelusse kaasata muidu kui avaliku menetluse käigus. Seega on linnaosavalitsuse käitumine antud juhtumil puhtalt seadusest lähtuv. Samas, kuulutus ühes kohalikus päevalehes pole kindlasti see vahend, mille abil ühte avaliku menetlust saaks läbi viia (kuigi seaduse järgi on). Küsimus pole isegi mitte selles, kas teha seda kuulutuse või SMS-abil.

Avaliku menetluse idee on selles, et dp koostamisprotsess oleks võimalikult laipõhjaline. Tähendab see, et seda võivad mõjutad…

LED-valgustusega vann

foto Generate Light
Tootja Generate Light. Pakutakse ka LED-valgustatud kraanikaussi. Ilus. Linkis Treehugger.

Mobiilne kontor rahvusraamatukogus

Ekspress kirjutab nii
Tallinnas tegutsevad nutikamad noored ärimehed, kellel puudub esialgu omaenda kontor, seavad end sisse Rahvusraamatukogu viienda korruse kataloogisaalis.

Rahvusramaatukogus on kõik vajalik olemas: internetiühendus, riiulite kaupa sõnaraamatuid, kuuendal korrusel kõikvõimalikku juriidilist kirjandust alates Eesti põhiseaduse kommentaaridest ja lõpetades Europa Liidu direktiividega, mugavad lauad-toolid, soojus, katus pea kohal, esimesel korrusel kohvik ja täiesti taskukohane söökla ning - üks oluline lisahüve - ideaalilähedane vaikus.
Mida on vaja, et alustada oma väikest äri? Ettevõtlikust. Koti kaupa kannatlikust. Erialaseid oskusi ja teadmisi (pluss algteadmised ettevõtlusest, raamatupidamisest ja marketingist). Mobiiltelefoni, süleraali ja printerit. Kasuks tulevad ka varasemad kontaktid inimestega, kes sinu kaupa/teenust osta soovivad, ja inimestega, kes sulle sinu töös võiksid abiks olla. Ja lõpuks on vaja kohta, kus mobiilne kontor reaalselt paikneb. "Pe…

Tartu 2030, sissevaade

Eile toimus Vanemuise kontserdimajas visioonikonverents Tartu 2030. Kui nüüd muljetada, siis ühest küljest väga vahva algatus. Eriti põnevad olid spetsialistide ettekanded (Buttimer, Hanell jne). Teisest küljest jättis üritus mind natuke nõutuks. Sest mingit siduvat visiooni ma leida ei suutnud. Mõistetav on linnapea Laine Jänese poolt välja öeldu, et selle konverentsiga töö Tartu visiooniga mitte ei lõpe vaid algab. Püüan ühe-kahe lausega võtta kokku iga kuulatud ettekande.

Eesti 2030 - heal järjel väärikate kodanike riik
Andrus Ansip, EV peaminister: Eestlased võiks iseendaga rohkem rahul olla ja Mart Laarile ausamba püstitada.

Ülikool, Eesti ja globaalsed väljakutsed
Prof. Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikool: me peame õppima unistama suurtest asjadest ning õppima loobuma ja valikuid tegema.

Tartu- väärtus, kodu ja sihtpunkt
Prof. Anne Buttimer, University College Dublin: Tartu peaks olema tasakaalustatult "kodu" ja "sihtpunkt" ning neid rolle tuleks teadlikult läbi linnaruu…

Günteri eksperiment ja patused kommentaarid

Tsiteerin.
Ajaleht [Postimees] sai hiljuti kirja politseikontrollitalituse ülemkomissarilt Rait Kivimetsalt, kes soovis tutvuda kõigi politseiameti arvutitest saabunud kommentaaridega.
Tegemist on Günteri eksperimendi tagajärjega. Mäletatavasti asus Günter Postimehe vahendusel looma uusi reegleid meie elektroonilise meedia maastikul, tuues avalikuse ette IP-aadressidel põhineva statistika riigiasutustest pärit kommenteerijatest Postimehe võrguväljaande juurde loodud kommentaarilisas. Kindlasti edastab Postimees politseametile nõutud andmed, mille alusel ametkonna IT-teenistus teeb kindlaks konkreetsed masinad, mida kommenteerimiseks on kasutatud ning seega konkreetsed inimesed. Ja määrab neile distsiplinaarkaristuse, milleks võib olla ka töötaja vallandamine. Töötajal on paha olla.

Aga kõige paham on olla Postimehel. Niigi on piinlik lugeda neid küündimatuid kirjutisi uue meedia teemadel, mis PM-is ilmuvad idiootliku järjekindlusega, nüüd siis veel see. Postimees võiks ise mõista, et …

igapäevane geniaalsus

Margo Kokerov vahendab Ekspressis konsultant Michel Gelbi uurimust, mille kohaselt meie igapäevane geniaalsus pole pärit mitte kontorist või koosolekusaalist vaid... stressiavabast keskkonnast, kus me suudame lõdvestuda ja oma probleemidele mittetraditsionaalselt läheneda. Tsiteerin.
Duši all. Looduses jalutades. Voodis vedeldes. Muusikat kuulates.

Need olid kõige sagedasemad vastused, mida sai konsultant ja kirjanik Michael Gelb, kui küsis tuhandetelt inimestel, kus tulevad parimad ideed.

Üllatus-üllatus: peaaegu keegi ei ütle, et ahhaa?avastused ja geniaalsed mõttesähvatused tabavad neid kontoris arvutimonitori põrnitsedes või koosolekuruumis jalga üle teise kõlgutades.
Tuleb märkida, et ma olen seda salaja kahtlustanud. Enamgi veel: stressis olles on mul äärmiselt raske üldse mingit tööd teha, geniaalsesusest rääkimata. Ma vihkan kontorit ja töötegemise tunnet. Arvan, et kontoritöö on äärmiselt ebaefektiivne meetod millegi loomiseks. Samas, see olen mina. Kindlasti on inimesi, kes s…

Palju õnne, Postimees

Jälle ämber. Nüüd siis otsustas Andri Maimets kaevikust kranaadikimbuga välja hüpata ja rünnakule söösta. Millega ta meid üllatab? Mitte millegagi. Täiesti igav lugu. Lugesin selle läbi, aga seda puhtalt morbiidsest huvist. Samad kišeed, samad stereotüübid. Ikka, et kuidas blogijad näevad öösiti märgi unenägusid sellest, et nad on väikesed leheneegrid rootsi kapitalil põhinevas meediakontsernis. Ja kuidas ikka pärisajakirjandus (ma ei viitsi isegi jutumärke raisata) on palju usaldusväärsem kui uus meedia. Tuletage mulle meelde, milline jõud ühiskonnas on rahvaküsitluste põhjal veel ebausaldusväärsem kui meie kirjutav press? Aaa, meelde tuli: poliitikud. Palju õnne, ajakirjanikud. See on hea tulemus.
Paistab, et keegi veel jagab minuga arvamust, et Postimees on alustanud ristikäiku uue meedia vastu. Babüloni loomaaedkirjutab nii
Kuid nüüd toon näite lähemalt. Ühe teatava ajakirjaniku eestvõtul toimub ühes kindlas ajalehes järjepidev blogijate peetimine. ?Miks nad seda teevad?? tagusin ma nädalajagu tagasi hämmelduses pead vastu lauda. Aga tead miks: sest siin on mängus Guru käsi.

Nii kirjutabki Pullerits üleolevalt ?isehakanud lehemeestest? järgides kõiki gurunduse häid tavasid - olemas on nii väljamõeldud põhjendamata fakt, alusetu naeruvääristamine, alternatiivi halvustamine kui oma staatuse ülimaksnimetamine. Mille poolest on ajakirjaniku nägemus parem kui ükskõik millise teise inimese oma? Aga sellepärast, et ta on ju ajakirjanik! Blogija aga ei ole ajakirjanik!
Ausalt öeldes on mul suhteliselt suva. Mul on tunne, et sõna "postimees" ei ületa varsti blogijate hulgas enam uudistekünnist. Huvitav kes see Pullerits on üldse selline?
ma ei saa kirjutada. erinevalt klassikalisest olukorrast, kus peamine probleem paikneb tooli ja kuvari vahel, on antud juhul tegemist probleemiga arvuti sees. olen käinud oma sülariga kahe remontija juures ja tulemus on seni null.

järgneb...

NewsForge | FOSS tekstitöötlusprogrammide võrdlustest: OOo Writer, AbiWord, ja KWord

Milleks kasutada teisi tekstiprogramme kui on olemas OpenOffice'i Writer? Sest alati pole vaja kogu seda funktsionaalsust, mis paratamatult õgib masina ressurssi, seda eriti vanemate arvutite peal. Ise olen palju kasutanud AbiWordi ja oskan seda programmi ainult kiita. Väike, kiire ja lihtne. Kahjuks pole sellele (minuteada) seni veel eestikeelset õigekirjakontrolli. Plussiks oli suure hulga formaatide (ka vanemate) toetus. Isegi minu pihuarvuti EPOC süsteemi tekstiredaktor oli toetatud. Siit siis väike võrdlus.

Postimees: Eesti peab tagasi maksma 36 miljonit raudteeprojekti raha

Raudteefirma erastamisega anti projekt riigilt üle Eesti Raudteele, kuid üleandmisel ei reguleeritud Eesti Raudtee vastutust projekti täitmisel.

Eraettevõttena vaatas Eesti Raudtee eesmärgid üle ja koostas uue remondiplaani, mille järgi ei nõudnud Tapa?Lehtse teise tee olukord rööbaste viivitamatut väljavahetamist.
Mis ma oskan öelda. Tubli töö, härrased! Eriti majandusministeerium, kes projekti erastatud Eesti Raudteele üle andes ei määranud neid selle eest majanduslikult vastutama.

Täienduseks grafomaanidest riigiametnike teemale

itar-tass: Sööte meie viinerit?! IDIOOT! ehk siis itar-tassi lugu sellest, kuidas kommentaatorite hirmutamine veebiväljaande juurest pole just maailma parim marketing.

Hea on ka Babüloni loomaed, kus Mart kirjutab nulliga algavatest numbritest. Tsiteerin
Mainimata on aga jäänud, et sellessinatses haldusalas töötab 8500 inimest, seega iga ametnik on keskmiselt kirjutanud ca 0,03 kommentaari kuus. Samas artiklis arvatakse, et iga kommentaari peale kulub 2 minutit. Arvutame veel natuke ja saame tulemuseks, et iga ametnik kulutab kommenteerimisele päevas keskmiselt 0,176 sekundit.

Veel numbreid. Kuidas ja kelle raha eest moos kommi sisse saab ehk sepa arvutused.
Niisiis, ca 100 kommentaari 2 kuu jooksul astusest, kus on arvutitöökohti vähemalt 2500, töötajaid veelgi enam. See teeb? eee? kuni 0,001 kommentaari inimese kohta 1 tööpäeva jooksul (sry, kell on pool kolm öösel, arvutada ei oska ma aga ka päeval korralikult)?
Järgmisena võiks süüdistada ametnikke PM veebi lugemises, saaks lahedama ja…

Postimees: Kommentaatori vastutus netis. Günter strikes back.

Saaga jätkub. Tänases numbris leiab ajakirjanik Aleksei Günter vajaliku olevat oma eilset artiklitkaitsma hakata. Tuletan meelde, et tegemist oli huvitava ajakirjanduliku eksperimendiga, mille käigus ajakirjanik:
- iseloomustas konkreetse netikommentaatori stiili,
- tõi oma väidetele näiteks suvalisi kontekstist välja rebitud tekstilõike,
- seostab konkraatse kommentaatori võrgunime tema töökohaks oleva ametiasutusega.

See eksperiment, täpsemalt kommentaatorite osaline identifitseerimine läbi IP-aadressi oli ebaeetiline, vastutustundetu ja nende konkreetsete inimeste õigusi kahjustav tegevus. Ja paistab, et ajakirjanik saab sellest ka ise aru. Günter püüab ennast õigustada retoorikaga "aga anonüümsust internetis pole ju enam ammu" unustades seejuures, et teenusepakkuja serveris sorimiseks on täna vaja politsei eriluba. Teisi sõnu - võrguinimene kaotab oma anonüümsuse juhul kui ta on sooritanud kuriteo. Oma tööarvutist veebikommentaaride tegemine ei kvalifitseeru kuriteona mu…

Postimees: Ametnikud on agaraimad netikommentaatorid

Postimees on võtnud taas torkida uut meediat, seekord siis netikommentaare. Nimelt oma veebiväljaande võrguliiklust anaüüsidest on nad avastanud, et netikomme postitavad ka riigiametnikud.
Personaliotsingufirma CV-Online tegevjuht Margus Ärm ütles, et kui kõikvõimalikud meediumid ja meelelahutus on lihtsalt kättesaadavad igal ajal, võib töötaja tahtmatult nende kasutamisse ?uppuda?.
Ma ei tahaks kritiseerida ei lugu ennast ega PM vaatenurka tänapäevasele meediakasutusele. Artikli kommentaarid pritsivad niigi tuld ja tõrva. Selle asemel tooksin välja ühe nüansi: PM ei kirjutanud siinkohal, et nad "ei saa netikommijatest aru" nagu Koch ja Sapelson blogijate puhul (nagu see ka näiteks ringhäälingust läbi on käinud). Järelikult on PM seltskond saanud vahepeal pisut targemaks. Käinud kuskil koolitusel näiteks?

Mis järgmiseks? Ma tean täpselt, mis. Pommuudis MSNi, Skype'i ja teiste suhtlustarkvarade kasutamisest nii riigiasutustes kui erafirmades. Sest ka need asjad võtavad aeg…

Ilma kommentaarideta

foto m-ch
mugavklassi lennundusest inspireeritud pisimajad ehk m-ch aka Microcompacthome.

foto Line6
Stiilne ja funktsionaalne audioplokk Toneport firmalt Line6. Kirjutab MusicThing ja vahendab engadged.
Tea Varrak, rahandusminni uus abiminister, vastab Postimehe küsimustele.
Kas järgmisel aastal võiks välisabi osa olla suurem?

Kõik oleks rõõmsad, kui meil oleks võimalik palju raha juurde saada, et seda siis toetustena jaotada. Aga tuleb reaalsuse piiridesse jääda. Soove võib olla palju, aga tuleb mõelda, kuhu see raha suunata. Minu meelest on meil kõik eeldused bürokraatiat vähendada.

Kuidas?

Siiani oleme kõiki Euroopa Liidust esitatud küsimusi tõsiselt võtnud ja püüdnud täpselt kõike kohe ka täita. Nüüd on vaja olukorda analüüsida, kas oleme kusagil üle pingutanud.
Odavate arvutite ja süleraalide teemaga haakub uudis USAst Richmond VA-st, kus eile (16. aug.) läks rüseluseks ja isegi kakluseks kasutatud iBookide suurmüügil (1000 tk), kus hinnad algasid $50 (ca 650 EEK). Vahendab Wired.
Jesse Sandler said he was one of the people pushing forward, using a folding chair he had brought with him to beat back people who tried to cut in front of him.

"I took my chair here and I threw it over my shoulder and I went, 'Bam,"' the 20-year-old said nonchalantly, his eyes glued to the screen of his new iBook, as he tapped away on the keyboard at a testing station.

"They were getting in front of me and I was there a lot earlier than them, so I thought that it was just," he said.
Täiendus: põhjalikumalt loe ja vaata pilte siit. Selgub, et rahavast oli üle 5500 (mõnigail andmeil 11000). Karm.
esimene digikaamera, mille välimus on enam-vähem minu maitse

Sanyo Xacti E6. foto Sanyo
vahendab engadget. müügile peaks euroopas jõudma septembriks.

Nohikute välimääraja

Ma mitte kuidagi ei saa jätta linkimata seda põnevat ülevaadet, kuigi piraaja juba viitas.
Külgekleepuja nohik eristub esteet-nohikust sihikindla ja armetu läbikukkumise abil. Ta tahab, ta püüab. Tema ülim eesmärk on olla metsikult populaarne. Ta ei saa sellega hakkama. Kõikidel üritustel on ta esimene pealehakkaja. Ja viimane lahkuja. Pahaaimamatu võõrustaja on pahatihti sunnitud teda füüsilise vägivalla abil oma isiklikust voodist peletama. Või mis veel hullem, vannitoast päevade kaupa tema soovimatu külastuse tagajärgi likvideerima. Kuigi kleepuja üritab olla igas pulmas pruut ja igal matusel kadunuke, ei takista see normaalseid inimesi tema eest julmalt igasuguseid õppetööväliseid kohtingid varjamast ja teda sajal erineval viisil maha raputamast. Paraku on see isend aga varustatud erakorralise intuitsiooniga - ta paistab haistvat lähenevat pidu isegi kuni 100 km raadiusest ja ka kõige tihedama saladuskatte alt. Ja Teie peate selle teadmisega leppima...
Minu arvates on sealt loendis…

Projekteerimisest, võileivast ja määramatusest

Veidemann kirjutab tänases Postimehes, et ehituslik projekteerimine (täpsemalt arhitektuur) on oma tegevustes ja huvides väga mitmekihiline.
Teiseks tuleks silmas pidada, et ehituskunsti kontekst on üks keerulisemaid ja mitmetasandilisemaid, alates (linna)ruumi planeerimisest, muinsuskaitsest, tellija (omaniku, kinnisvaraarendaja) ja looja suhetest ning lõpetades ehituse funktsioonide, materjali ja tehnoloogiaga. Kõik need tegurid on lakkamatus muutumises ja põimingus.
Minule meenutab see võileiba. Paistab, et inimesed hakkavad vaikselt aru saama, et insenertöö pole mitte tegijate pärusmaa vaid pailjude väikeste usinate töökäte summarne panus.

Aga isiklikult arvan ma, et vabaduse ja paratamatuse kõrval on üks loova tegevuse komponente pea alati määramatus. See on lõpptulemuse sõltumatus (või nihe) looja valikutest ja talle peale surutud situatsioonist. Seetõttu esindavad kaasaegsed koledad uusehitised ühtviisi meie loominigulist saamatust (loovus), haldusliku/administratiivset ebaküpsus…

Head projektid

Rääkides europrojektidest kasutatakse aegajalt väljendit "hea projekt", mis võib tekitada pisut segadust. Nimelt pole hea projekti vastand mitte halb projekt (missugust lihtsalt ei rahastata) vaid tavaline, harjukeskmine projekt. Milline on siis see hea projekt? Toon ühe näite. Kujutage ette algatust, mille eesmärgiks oleks meie põlevkivitööstuse tootmisjääkide ümbertöötlemine, kasutades selleks uudset ja innovatiivset tehnoloogiat. Meie keskkonnale enam hädavajalikumat tegevust vist tänases Eestis välja mõelda ei saa. Kuid mõtleme siit edasi; tehnoloogia lubab lisaks põlevkivikoksi keskkonnasõbralikule käitlemisele mahendada sõnnikuläga punktreostust ja lõpuks, ja see on peamine, kasutada lõpp-produkti Ida-Virumaa kaevandustest kahjustatud maastiku ja mullastiku taastamiseks. Loomulikult oleks väljatöötatud tehnoloogia kohandatav ka teistes sarnaste keskkonnaprobleemidega piirkondades (Venemaa, Hiina, Brasiilia) ja kogu kupatuse maksumus oleks ligikaudu 40 miljonit EEK, mid…