Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva august, 2005 postitused

NewsForge | FOSS tekstitöötlusprogrammide võrdlustest: OOo Writer, AbiWord, ja KWord

Milleks kasutada teisi tekstiprogramme kui on olemas OpenOffice'i Writer? Sest alati pole vaja kogu seda funktsionaalsust, mis paratamatult õgib masina ressurssi, seda eriti vanemate arvutite peal. Ise olen palju kasutanud AbiWordi ja oskan seda programmi ainult kiita. Väike, kiire ja lihtne. Kahjuks pole sellele (minuteada) seni veel eestikeelset õigekirjakontrolli. Plussiks oli suure hulga formaatide (ka vanemate) toetus. Isegi minu pihuarvuti EPOC süsteemi tekstiredaktor oli toetatud. Siit siis väike võrdlus.

Postimees: Eesti peab tagasi maksma 36 miljonit raudteeprojekti raha

Raudteefirma erastamisega anti projekt riigilt üle Eesti Raudteele, kuid üleandmisel ei reguleeritud Eesti Raudtee vastutust projekti täitmisel.

Eraettevõttena vaatas Eesti Raudtee eesmärgid üle ja koostas uue remondiplaani, mille järgi ei nõudnud Tapa?Lehtse teise tee olukord rööbaste viivitamatut väljavahetamist.
Mis ma oskan öelda. Tubli töö, härrased! Eriti majandusministeerium, kes projekti erastatud Eesti Raudteele üle andes ei määranud neid selle eest majanduslikult vastutama.

Täienduseks grafomaanidest riigiametnike teemale

itar-tass: Sööte meie viinerit?! IDIOOT! ehk siis itar-tassi lugu sellest, kuidas kommentaatorite hirmutamine veebiväljaande juurest pole just maailma parim marketing.

Hea on ka Babüloni loomaed, kus Mart kirjutab nulliga algavatest numbritest. Tsiteerin
Mainimata on aga jäänud, et sellessinatses haldusalas töötab 8500 inimest, seega iga ametnik on keskmiselt kirjutanud ca 0,03 kommentaari kuus. Samas artiklis arvatakse, et iga kommentaari peale kulub 2 minutit. Arvutame veel natuke ja saame tulemuseks, et iga ametnik kulutab kommenteerimisele päevas keskmiselt 0,176 sekundit.

Veel numbreid. Kuidas ja kelle raha eest moos kommi sisse saab ehk sepa arvutused.
Niisiis, ca 100 kommentaari 2 kuu jooksul astusest, kus on arvutitöökohti vähemalt 2500, töötajaid veelgi enam. See teeb? eee? kuni 0,001 kommentaari inimese kohta 1 tööpäeva jooksul (sry, kell on pool kolm öösel, arvutada ei oska ma aga ka päeval korralikult)?
Järgmisena võiks süüdistada ametnikke PM veebi lugemises, saaks lahedama ja…

Postimees: Kommentaatori vastutus netis. Günter strikes back.

Saaga jätkub. Tänases numbris leiab ajakirjanik Aleksei Günter vajaliku olevat oma eilset artiklitkaitsma hakata. Tuletan meelde, et tegemist oli huvitava ajakirjanduliku eksperimendiga, mille käigus ajakirjanik:
- iseloomustas konkreetse netikommentaatori stiili,
- tõi oma väidetele näiteks suvalisi kontekstist välja rebitud tekstilõike,
- seostab konkraatse kommentaatori võrgunime tema töökohaks oleva ametiasutusega.

See eksperiment, täpsemalt kommentaatorite osaline identifitseerimine läbi IP-aadressi oli ebaeetiline, vastutustundetu ja nende konkreetsete inimeste õigusi kahjustav tegevus. Ja paistab, et ajakirjanik saab sellest ka ise aru. Günter püüab ennast õigustada retoorikaga "aga anonüümsust internetis pole ju enam ammu" unustades seejuures, et teenusepakkuja serveris sorimiseks on täna vaja politsei eriluba. Teisi sõnu - võrguinimene kaotab oma anonüümsuse juhul kui ta on sooritanud kuriteo. Oma tööarvutist veebikommentaaride tegemine ei kvalifitseeru kuriteona mu…

Postimees: Ametnikud on agaraimad netikommentaatorid

Postimees on võtnud taas torkida uut meediat, seekord siis netikommentaare. Nimelt oma veebiväljaande võrguliiklust anaüüsidest on nad avastanud, et netikomme postitavad ka riigiametnikud.
Personaliotsingufirma CV-Online tegevjuht Margus Ärm ütles, et kui kõikvõimalikud meediumid ja meelelahutus on lihtsalt kättesaadavad igal ajal, võib töötaja tahtmatult nende kasutamisse ?uppuda?.
Ma ei tahaks kritiseerida ei lugu ennast ega PM vaatenurka tänapäevasele meediakasutusele. Artikli kommentaarid pritsivad niigi tuld ja tõrva. Selle asemel tooksin välja ühe nüansi: PM ei kirjutanud siinkohal, et nad "ei saa netikommijatest aru" nagu Koch ja Sapelson blogijate puhul (nagu see ka näiteks ringhäälingust läbi on käinud). Järelikult on PM seltskond saanud vahepeal pisut targemaks. Käinud kuskil koolitusel näiteks?

Mis järgmiseks? Ma tean täpselt, mis. Pommuudis MSNi, Skype'i ja teiste suhtlustarkvarade kasutamisest nii riigiasutustes kui erafirmades. Sest ka need asjad võtavad aeg…

Ilma kommentaarideta

foto m-ch
mugavklassi lennundusest inspireeritud pisimajad ehk m-ch aka Microcompacthome.

foto Line6
Stiilne ja funktsionaalne audioplokk Toneport firmalt Line6. Kirjutab MusicThing ja vahendab engadged.
Tea Varrak, rahandusminni uus abiminister, vastab Postimehe küsimustele.
Kas järgmisel aastal võiks välisabi osa olla suurem?

Kõik oleks rõõmsad, kui meil oleks võimalik palju raha juurde saada, et seda siis toetustena jaotada. Aga tuleb reaalsuse piiridesse jääda. Soove võib olla palju, aga tuleb mõelda, kuhu see raha suunata. Minu meelest on meil kõik eeldused bürokraatiat vähendada.

Kuidas?

Siiani oleme kõiki Euroopa Liidust esitatud küsimusi tõsiselt võtnud ja püüdnud täpselt kõike kohe ka täita. Nüüd on vaja olukorda analüüsida, kas oleme kusagil üle pingutanud.
Odavate arvutite ja süleraalide teemaga haakub uudis USAst Richmond VA-st, kus eile (16. aug.) läks rüseluseks ja isegi kakluseks kasutatud iBookide suurmüügil (1000 tk), kus hinnad algasid $50 (ca 650 EEK). Vahendab Wired.
Jesse Sandler said he was one of the people pushing forward, using a folding chair he had brought with him to beat back people who tried to cut in front of him.

"I took my chair here and I threw it over my shoulder and I went, 'Bam,"' the 20-year-old said nonchalantly, his eyes glued to the screen of his new iBook, as he tapped away on the keyboard at a testing station.

"They were getting in front of me and I was there a lot earlier than them, so I thought that it was just," he said.
Täiendus: põhjalikumalt loe ja vaata pilte siit. Selgub, et rahavast oli üle 5500 (mõnigail andmeil 11000). Karm.
esimene digikaamera, mille välimus on enam-vähem minu maitse

Sanyo Xacti E6. foto Sanyo
vahendab engadget. müügile peaks euroopas jõudma septembriks.

Nohikute välimääraja

Ma mitte kuidagi ei saa jätta linkimata seda põnevat ülevaadet, kuigi piraaja juba viitas.
Külgekleepuja nohik eristub esteet-nohikust sihikindla ja armetu läbikukkumise abil. Ta tahab, ta püüab. Tema ülim eesmärk on olla metsikult populaarne. Ta ei saa sellega hakkama. Kõikidel üritustel on ta esimene pealehakkaja. Ja viimane lahkuja. Pahaaimamatu võõrustaja on pahatihti sunnitud teda füüsilise vägivalla abil oma isiklikust voodist peletama. Või mis veel hullem, vannitoast päevade kaupa tema soovimatu külastuse tagajärgi likvideerima. Kuigi kleepuja üritab olla igas pulmas pruut ja igal matusel kadunuke, ei takista see normaalseid inimesi tema eest julmalt igasuguseid õppetööväliseid kohtingid varjamast ja teda sajal erineval viisil maha raputamast. Paraku on see isend aga varustatud erakorralise intuitsiooniga - ta paistab haistvat lähenevat pidu isegi kuni 100 km raadiusest ja ka kõige tihedama saladuskatte alt. Ja Teie peate selle teadmisega leppima...
Minu arvates on sealt loendis…

Projekteerimisest, võileivast ja määramatusest

Veidemann kirjutab tänases Postimehes, et ehituslik projekteerimine (täpsemalt arhitektuur) on oma tegevustes ja huvides väga mitmekihiline.
Teiseks tuleks silmas pidada, et ehituskunsti kontekst on üks keerulisemaid ja mitmetasandilisemaid, alates (linna)ruumi planeerimisest, muinsuskaitsest, tellija (omaniku, kinnisvaraarendaja) ja looja suhetest ning lõpetades ehituse funktsioonide, materjali ja tehnoloogiaga. Kõik need tegurid on lakkamatus muutumises ja põimingus.
Minule meenutab see võileiba. Paistab, et inimesed hakkavad vaikselt aru saama, et insenertöö pole mitte tegijate pärusmaa vaid pailjude väikeste usinate töökäte summarne panus.

Aga isiklikult arvan ma, et vabaduse ja paratamatuse kõrval on üks loova tegevuse komponente pea alati määramatus. See on lõpptulemuse sõltumatus (või nihe) looja valikutest ja talle peale surutud situatsioonist. Seetõttu esindavad kaasaegsed koledad uusehitised ühtviisi meie loominigulist saamatust (loovus), haldusliku/administratiivset ebaküpsus…

Head projektid

Rääkides europrojektidest kasutatakse aegajalt väljendit "hea projekt", mis võib tekitada pisut segadust. Nimelt pole hea projekti vastand mitte halb projekt (missugust lihtsalt ei rahastata) vaid tavaline, harjukeskmine projekt. Milline on siis see hea projekt? Toon ühe näite. Kujutage ette algatust, mille eesmärgiks oleks meie põlevkivitööstuse tootmisjääkide ümbertöötlemine, kasutades selleks uudset ja innovatiivset tehnoloogiat. Meie keskkonnale enam hädavajalikumat tegevust vist tänases Eestis välja mõelda ei saa. Kuid mõtleme siit edasi; tehnoloogia lubab lisaks põlevkivikoksi keskkonnasõbralikule käitlemisele mahendada sõnnikuläga punktreostust ja lõpuks, ja see on peamine, kasutada lõpp-produkti Ida-Virumaa kaevandustest kahjustatud maastiku ja mullastiku taastamiseks. Loomulikult oleks väljatöötatud tehnoloogia kohandatav ka teistes sarnaste keskkonnaprobleemidega piirkondades (Venemaa, Hiina, Brasiilia) ja kogu kupatuse maksumus oleks ligikaudu 40 miljonit EEK, mid…

Karda meest kaameraga!

Tõnis Palts kirjutas nädalapäevad tagasi, kuidas Tallinna Linnavalitsuse suvepäevadele ilmus seltskond võõraid, kellest üks, nagu selgus hiljem, kandis hõlma all portatiivset videokaamerat. Tsiteerin.

Karda meest kaameraga!
foto www.palts.ee
Tuli seltsis sõpradega, miilitsavormid seljas. Ütlesid, et on show-mehed, kes aitavad pidu paremaks muuta. Lahked inimesed, nagu oleme, kutsusime kontvõõrad endi hulka. Ei teadnud, et üks neist on tegelikult võsareporter, Kanal2 leheneeger pisikese digikaameraga. Sõi-jõi meie lauas, lõi kaasa stiilipeol ja tantsuõhtul. Ise salaja salvestas. Pidutses, aga ise piilus, kelle kuskil kõverama näoga kaamerasse saaks.
Ülaltoodud fotol on filminud mees jäänud kaadrisse. Mis sai edasi? Telejaam Kanal2 avaldas salaja filmitud video oma laupäevaõhtuses telesaates.

Ma ei tea, mis on Kanal 2 probleem. On neil teemadest nappus, on neil puudus hest töötajaskonnast, kes suudaks toota sisukaid saateid, või usuvad nad siiralt, et see ongi töö, milleks nad on loodud? E…

Euroraha ja projektipõhine mõtlemine

Järjekordselt üks mahukas projekt valmis. Ise olen rahul :) Ja hakkan otsima järgmist tööd. Natuke murelikuks teeb aga Rein Kilgi poolt Keskpäevatunnis välja toodud statistika, mille kohaselt 2005 aastal on eurorahade kasutamise maht olnud 19% kogumahust st 6,1 miljardist EEK-st. Olgu öeldud, et 2004 aastal oli see kokku 50% ja kogumaht oli 5,1 miljardit. Nagu teada, kanduvad ühel aastal kasutamata jäänud summad üle järgmisse aastasse ja ühtekokku on neid võimalik kasutada veel kaks aastat peale õiget aega. Tsiteerin EPL-te:
?Minu eesmärk pole võimalikult palju raha iga hinna eest ära kulutada, vaid teha seda otstarbekalt,? märkis Veskimägi. ?Raha kasutamine kasutamise pärast ei lähe mu põhimõtetega kokku. Raha tuleb kasutada tõhusalt ja säästlikult.?
Veskimäe loogika on väga õige, aga 19% on absurdselt väike number ja 50% terve eelmise aasta kohta samuti. Veelgi ohtlikum on aga erasektori meelsus. Ei leia käigupealt ühtegi uuringut, aga isiklikud kogemused on sellised, et ettevõtted h…

Keskkond versus keskkonnaministeerium

Kas te teate, et meil on olemas Keskkonnaministeerium? Mina tean. Olete märganud neid silte poodides, et "Lähim taarapunkt asub teises linna otsas"? See on meie keskonnaminn ja tema tublid ametnikud. Tõsi, tavaliselt räägitakse keskonnaminnist seoses mingite jamadega ja see on täiesti fenomenaalne, kuidas keskonnainimesed endale pidevalt neid jamasid kaela saavad. Näiteks, kuidas prominendid või muidu rikkad inimesed on tänu keskonnaminnile saanud elama päris vee lähedale, kuhu EV kehtivate seaduste alusel tegelikult ehitada ei tohi. Või võtame kasvõi tänase uudise: otse Tallinna külje all peab firma OÜ ScandiNaval Boats tehast, millel puuduvad nii kasutus- kui saasteload. Tsiteerin.
Kemikaalide teabekeskuse andmeil on tootmise käigus õhku paisatav stüreen sissehingamisel kahjulik. Ohtlike jäätmetega tegeleva ASi EcoPro väitel on kehtivaid norme ületatud juba siis, kui stüreeni lõhna on tunda. Välisõhu pikaajaline stüreenisisaldus võib tekitada bronhiaalastmat, kõrgem kontse…

Odavad arvutid mitmel rindel

Royal EZVue 5. Foto Royal.
BBC edastab (sama uudis Postimehes), et Indias tuleb müügile odav arvutikomplekt: hinnaklass alla 10 000 ruupia (ca 3000 EEK). Kes aga soovib väikese maksumusega endale soetada süleraali, peab minema poodi nimega WalMart (USA) ja tooma endale Linare Notebook LADBS200 hinnaga tiba alla $500 (ca 7 000 EEK). Kes soovib aga sootuks taskukohast taskuarvutit/PDA-d, siis tasuks mõelda tootele Royal EZVue 5, mille hinnaks on hetkel $35 (ca 500 EEK). Viimase seadme kohta loe siit. Ka selle masina ostmiseks tuleb kolida USA-se.

Kuidas päike tuppa saab?

foto Sunlight Direct
Kilplased arvasid, et püüad kotiga kinni ja viid tarre. Firma Sunlight Direct arvab, et seda saab teha päikest püüdvate parabolidega mööda fiiberoptilist torustikku. Testid algavad juunis ja turule on oodata seda aastaks 2007. Vahendavad Slashdot ja PESN.

Ohutsoonid ja Gmap

foto BoingBoing
Ehk siis selline rakendus. Kirjutas BoingBoing. Kasulik kodus töötavatele arhitektidele?

Bloog On/Off

Kell on kaks öösel ja ma tean, et ma olen hommikul zombi kui ma kohe magama ei lähe, aga ma lihtsalt pean kirjutama. Nimelt kirjutasitar-tass järgmist (tsiteerin):
Nimelt olid Vikerraadio saate "Rahva teenrid" stuudiosse kogunenud Rein Veidemann, Ainar Ruussaar ja Aarne Rannamäe ning kuigi ma päris algusest ei kuulnud, käis ühel hetkel jutt meediast, noortest ja blogimisest. Veidemann väitis, et blogijad on ekshibitsionistid ja noh, oma internetis võivad nad küll toimetada, aga vat kui see asi hakkab jõudma näiteks raadiosse või muusse pärismeediasse, on jama ja siis võiks mängu astuda regulatsioon.

Selle koha peal lootsin ma, et kuulsin valesti.
Mis see siis nüüd on? Jälle me oleme ja teeme midagi mõistetamatut ning ei sobi skeemi? Kahjuks küll ise seda saadet ei kuulnud (teadupärast oli samal ajal FOLK), aga toodud kokkuvõte jätab küll kaunis hädise mulje. Nagu juura-ajastu hiidsisalikud, kes arutavad, et "küll lõpuks mingid seadused ka nende neetud imetajate levikut p…