Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2005 postitused
Leidsin Piraajast kummalise ja väga ärritatud sissekande . Mille peale ta siis õieti pahane on, huvitav? KAs meie kodumaiste killer-juhtide või Hvostovi peale, et ta neist kirjutab ? Või hoopis artikli kommentaaride peale? Arusaamatu.

Öine Tartu

PM kirjutab , et noored vajavad kohti, kus hängida ja kaubanduskeskused pole nagu selleks õige koht. Noh, USA kogemus näitab, et just on. Ja pole tõsi, et mürsikud ainult poeesisel pikutavad. Näiteks on Tartu uued kohvikud ja kõrtsid noorte seas popid. Siin mõned neist. Ristiisa . Pretensioonitu koht tavalistele inimestele. Hea köök. Zum-Zum . Uus interjöör, uued inimesed. Sarnaneb pisut sutule, vähem õdus ja mugav. Piisavalt ruumi. Zumist jookseb mõtteline piir, kõik kõrgema klassi toitlustuskohad/kõrtsid jäävad sellest vanalinna poole. Kenad ettekandjad, mõistlikud hinnad neutraalsed inimesed. Koht, kus algaja võiks oma sotsiaalset karjääri alustada, kartmata teravaid hinnanguid kohe alguses. sutu (Suudlevad Tudengid), II korrus. Hea õdus keskkond, linna kõige mugavamad diivanid, disanvalgustid, hea vaade. Dresscode: valged dressipluused, sinine denim, valged tennised (meestel), miniseelik ja kontsakingad (naistel). Poolpikk soeng ja päikeseprillid ala silvester stallone.
Läbi aegade olen ma kirjutanud asjadest, mis mulle meeldivad ja mida ma hea meelega omaksin. Siin järgmine siis, seekord kinnisvara. Ligi 100 kilomeetrise teedevõrgustiku ja 10 ruutkilometrise pindalaga "külma sõja linn" Britannias. Omab oma elektrijaama, kõtsi ja tunnelühendist Londoniga ning paikneb ca 36 km allpool pinnast. Koodnimi Burlington. Vähe kasutatud. Vahendab For sale: Britain?s underground city - Sunday Times - Times Online ja BoingBoing .

Wired kirjutab lörtsitud beethoovenist ehk siis tehismürast meie elukeskkonnas

Wired News: You Know What? Just Shut Up The people who make all these things obviously think we're idiots. That without their constant, irritating reminders, we'd go wandering off, our minds blank, to drool down our shirts or spend 30 minutes tying our shoes. Kas teil tekkis sama õel mõte mis minulgi? Teemal keskmine ameeriklane ja tema IQ? Aga ma ei tahtnud üldse seda öelda. Võibolla vaid seda, et äkki on selles piiksude-piuksude-piiksatuste kultuses natuke süüdi tänapäeva digitehnoloogia arengumootorid aasias? Kohalik kultuuriline eripära soosib võimalikult helisavat elektroonikat, olgu siis tegemist taskukalkulaatori või plasmateleriga. made in china , nagu vanasti öeldi :) lahendus oleks näiteks toota ameeriklastele ja eurooplastele nö silent mode tundvaid vidinaid. btw, minu telefon mängib teemat filmist Amelie .
KyberKurat tekitab diskussiooni meediateadlikuse teemal. Ei tahaks vaielda, teema on minujaoks võõras. Üks rahvuspsühholoogiline märkus siiski. Jahunud siis sellest ja teisest, pean ma nõustuma Peeter Vihalemmaga ? reflektsiooni puudus on Eesti ühiskonnas üks tõsisemaid vajakajäämisi. Me tihti lähtume oma kõhutundest? et see võiks nii olla. Ei, muidugi, see võib nii olla, kuid ei pruugi. Mis ajast? Kuidas nimetada siis seda pidevat vigisemist, mis meie ühskonnas päev päevalt meediat täidab? Reflektsiooni nagu tapab. Eestlase nõks on selles, et ta lihtsalt ei kuula kriitikat - ta lihtsalt on ise nii paganama tark ja kõik ülejäänud inimesed on ju idioodid. Minu väide on, et reklaamitootjatel on meediateadlikust piisavalt. Mis ei takista neil järjepidevalt mingit kakat produtseerimist.
SUE THE BLOGGER. If all else fails, you can sue your attacker for defamation, at the risk of getting mocked. You will have to chase him for years to collect damages. Settle for a court order forcing him to take down his material. Vahva lugemine kurjadest blogijatest. Allikaks on Forbes , aga vahendab BoingBoing , kus on mõned põnevamad kohad välja toodud. Kommentaariks niipalju, et mis puudutab googlet, siis blogi on hea tööriist.
veel matemaatikat. 2 milj = 36 milj. kus ma olen seda tehet varem näinud? nimetame selle hanschmidti võrrandiks. Postimees: Varel on omanikuhuvi Narva Elektrivõrkudes

lollus.ee

jätkame kampaanialainel. neil päevil lõppes (lõppeb?) juba oma algusseeriatega laineid löönud realitiseep "Lihtne elu", mille puhul tihtipeale vaieldakse, kas selle peategelasteks olevad tsikid on nii lollid või ainult mängivad lolle. ei tahaks siinkohal omapoolset hinnangut anda, olen näinud üksnes ühe seeria. uut hooaega jookseb teine kohalik realitihitt "Baar", mida ma pole kahjuks kordagi veel näinud. aga kuulduste põhjal on tegemist samasuguse idiootsusega nagu esimese osa puhul. kohalik sopaleht SSÕL võitleb agaralt leimiga ja toodab aasta aastalt oma idiootseid artikleid seksist, sotsiaalpornost, vägivallast ja kõigest muust, mis sind võiks huvitada kui sul on eemaldatud näiteks aju. lollus ruulib. lollusel on kaks miinust. esiteks on see igav. lollid on inimestena igavad ja reeglina võimetud looma midagi muud peale lolluse. ja see on lolluse teine miinus: see taastoodab ennast. lollid kirjanikud kirjutavad lolle raamatuid, lollid režisöörid teevad lolle
Seoses viimasel ajal üles tõusnud Leim.ee teemaga ( Jaanus kirjutab , Peeter kirjutab , parasiil kirjutab ja kes kõik veel ) tekkis mul selline küsimus. Et kui nn leim on mõnes osas tagajärg (värskelt on meeles, kuidas keskerakonda sõimati nende masendava kohukesekampaania eest ja mitte nii värskelt mäletame kirutud rottkoerakampaaniat jne jne ehk siis ikka asja eest) siis, äkki oleks hea mõte tegeleda pisut ka põhjusega. Keelaks koos leimiga ühtlasi ära miljoneid varastavad pangajuhid, korrumpeerunud suurpoliitikud, käparditest ametnikud ja narkomaanist vitaali, kes tellisega õhtuhämaruses inimestelt rahakotte eemaldab? Keela ära, Tiina. Mina selle kampaaniaga ei ühine. Mina pean saama öelda "siga" inimese kohta, keda ma selleks pean.
Lisaksin meediateadlikuse teemale ühe tsitaadi PM tänasest Juhtkirjast: Jõuetud keelud . Seega: kui seadusandjad tunnevad järjekordselt kiusatust midagi ära keelata, peaksid nad kõigepealt mõtlema, kas riik suudab kindlustada seaduse täitmise. Sest halvast seadusest veelgi halvem on hea seadus, mida võib karistust kartmata rikkuda. Haldussuutlikuse üle on meil aastaid virisetud. Ja täiesti õigustatult. Nagu näitas Keskerakonna masendav kohukestekampaania - isegi tuvastatud rikkumist ei suudeta korrale kutsuda.
originaal: ma ei saa sellest võrrandist aru tõlge: ma hihhii 2y zaa z2ll2zt wõrrandizt yyy! aru yyy! o: mitteformaalsete struktuuride dünaamika on ambivalentne t: mittef0rmaalzetee :$ ztruktuuridee dünaamika 0n ambiwalentnee o: olla või mitte olla - see on küsimus t: 0lla nagu wõy mitt22 0lla - zeee nagu 0n küzimuz icic :D autentse tõlke eest kandis hoolt Eesti-Peibe Translaator . icicic ihhhiii :D
Lugege tänasest PM-st minister Repsi kirjutist, et ta "ei nõua vabandamist". See on väga lõbus. Palun viige see inimene ära. Ükskõik kuhu.
Linnar kirjutab oma blogis konverentsil "Keha meediapeeglis" kõlanud mõtetest. Barbi Pilvre leidis, et kõik kolm suundumust - kaasaminemine, ignorantsus ja sõjakas reaktsiooniline meediakriitika on Eestis olemas, kuid puudub meediakoolitus, mis peaks algama juba lasteaia tasandilt. Naljakas, et ei piisa sellest kui mingi reklaam inimestele ei meeldi. Selleks, et eitus toimiks on vaja teostada miskine süva-analüüs. Ja mis siis juhtub? Keegi esteedinärviga meediainimene kirjutab kuhugi artikli, et kui inetu ikka näiteks käimasolev soov.ee kampaania on (kus autoga lisaks pakutakse kaasa naist ala mul on kodus veel üks samasugune). Kas see lõpetab kampaania? Ei lõpeta. Nii et palju õnne teile selle analüüsi ja meediaõpetusega. Vanasti sai Linnari juures sissekandeid kommenteerida, nüüd paistab see võimalus kadunud olevat.

Meet the Life Hackers - New York Times

Teema "office multitasking" kütab kirgi. USA teadlaste uurimuse järgi katkestatakse meie töö keskmiselt iga 11 minuti tagant, misjärel me peame oma pooleli oleva tegevuse katkestama ja tegema miskit muud. Aga peamine probleem on, et tegemist pole mitte segavate ja tühiste asjade vaid oluliste kõnede, e-kirjade ja sõnumite. NYT artikkel käsitlebki sellest lähtuvat kontseptsiooni, et tänapäeva kontoritöö on "juhitud katkestustest". Kas see on midagi sarnast nagu Goldratt kirjeldas "tulekahjude kustutamisena"? Enivei, lugu ise on hea. Meet the Life Hackers - New York Times Täiendatud: Mulle jäi kõlama sealt mõte, et töötaja produktiivsus sõltub tema kuvari suurusest :)
Kõikidele inimestele, kelle jaoks viimastel päevadel on poliitika ja valimised olnud ainus mõte nende eksistentsile, tahaksin lugeda ette ühe Morryssey laulu. Ja ühtlasi öelda, et saage aru friigid. Plaaneedil Maa on elu. Irish Blood, English Heart Irish blood, English heart, this I'm made of There is no-one on earth I'm afraid of And no regime can buy or sell me I've been dreaming of a time when To be English is not to be baneful To be standing by the flag not feeling Shameful, racist or partial Irish blood, English heart, this I'm made of There is no-one on earth I'm afraid of And I will die with both my hands untied I've been dreaming of a time when The English are sick to death of Labour And Tories, and spit upon the name of Oliver Cromwell And denounce this royal line that still salute him And will salute him forever

Kamin elutoa seinal

ESSE Range Cookers & Stoves firewall on 110 mm paksune gaasikamin, mis näeb välja nagu maal, aga erinevalt joonistatud leegist annab ka sooja. Reaalne alternatiiv elektriküttel konvektoritele. Ja kui me varustame selle kodumaise biogaasiga, saame odava, kindla ja erakordselt kauni soojusallika. Vahendab Boing-Boing . Foto ESSE .
Naised ütlevad: ?Sa paned alati akna kinni!?, ?Sa jätad igakord ukse lahti!? Erandeid ei võimalda. See on naiste maailm, seal kasutatakse seda kogu aeg. Täiskasvanud mehed nii ei tee. Võin vanduda, et minul ei ole Eesti Vabariigi kodanikuna mingit eetilist kriisi. Arvake ära, millisest ajastust see tsitaat pärineb? 1930? Vale, see on tänasest PM-st Andres Langemetsa tekstiredaktorist. Päris valus mõttekäik... Postimees: Lojaalsuse korruptsioon

Rottkoer on surnd

Rottkoera isa Toomas Tiivel Postimees: naaseb vanade liistude juurde ehk siis Tele2-te, kirjutab PM ja õige ka. Mäletatavasti oli tegemist feiküritusega, mis tahtis jätta muljet nagu oleks kamp punkareid (lahkete hansapangaonude abiga) korrastanud oma elamiseks ühe unarusse jäänud hoone Tallinnas ja seejärel kleepinud kogu Eesti täis miskeid plakateid ja kleepse. Suhteliselt valus üritus.
kuna siinkirjutaja ei söö kodumaiseid maiustusi kuni 3.11 siis üks avastus, mis sellega kohe kaasnes oli hiigelsuur (peaaegu A4 formaadis) shokolaadiga kaetud vahvliplaat. selle nimi on vahvlitort kreeka pähklitega ja tootjaks mitte Laima vaid läti firma nimega Adugs. ja 320g tahvli hinnaks on uskumatud 11.- (T-Market). maitselt natuke imal, nagu läti ja vene maiused tihtipeale on, aga üsna hea. eat this, kalev!
Esimene pool esimesest päevast Bioenergeetika konverentsil Põllumajandusministeeriumis. Idaeuroopa riikide ettekanded, lisaks Saksamaad ja põhjamaid. Esmamulje on mõneti kurb. Nagu võttis kokku esimese ettekandeplokki juht: kui Saksamaal on asjad head ja Poolas on bioenergeetika osakaal 5% (ja suured plaanid) siis meie seis siin on sisuliselt null.

Viva la Laima

Seoses kohukesekampaaniaga (ei lingi) toetan Kristjani boikotti Kruuda ja Savisaare tegemistele kuni 3. novembrini (täpselt neli nädalat). Ma usun ka, et maailma see ei muuda (kalevi käive langeb pisut üle 100 krooni, tallinna piimatööstus on minu jaoks täiesti abstraktne mõiste, Keski pole minu eestimaal kunagi moodustatud), aga Kalevi kommidel on minu suus keskerakonna, korruptsiooni ja valede maitse. Tänan ei. Vurle Unarnurk: Boikott! Arulage, kuid vajalik.

Eetka ja võim

Veel võimust. TÜ rektor Jaak Aaviksoo kirjutab tänases EPL-s ilmunud arvamusloos JAAK AAVIKSOO: Tabudeta ühiskonna allakäik , et meie ühiskonna väärastunud hoiakute taga pole mitte meie postsovietlik minevik vaid, vastupidi, siirdeühiskonnas muutuste käigus kadunud eetilised piirid. Ja võim, mille eetiline mõõde on asendunud vägivallamentaliteediga (tugevama õigusega). Reegliks on kujunemas, et dialoogi partnerist tuleb teha vaenlane ja siis hävitada tema isiksus. Keda huvitavad kellegi argumendid? Siit ei ole pikk tee tegeliku vägivallani kas siis reaktsioonina võimu kõrkusele või õõnsa võimu enesekehtestuseks. Tahaksin selle sümpaatse kirjutisega mitte nõustuda üksnes selles punktis nagu poleks konkreetsed personaalküsimused olulised. On küll olulised. Vastutus ja valikud tehakse inimese tasandil. Me ei saa läheneda asjale nii, et muudame oma ühiskonna ausaks ja eetiliseks, aga ise varastame ja võtame altkäemaksu rahuliku südamega edasi. Sellisel juhul taandub meie eetikaihalus l

Üks firma, palun?

Septembrist pärineb uudis, et meie Postimees: majandus kasvas tesises kvartalis ligi kümme protsenti . Olen kuulnud hinnanguid nagu oleks meie majandus viimase aastakümne kõrgseisus ja see trend jätkub veel vähemalt terve järgmise aasta. Mis sunnib mind järeldama, et just praegu on hea aeg uute ettevõtete loomiseks. Majanduskasv tekitab turul nõudlust ja turule sisenemine on sellevõrra lihtsam. Ja kui mõne aasta pärast majandus taas langeb siis on täna alustanud ettevõtetel juba kindlalt jalad all. Üks firma, palun?

Raha ja/või võim

Hanschmidti-Savisaare skandaali üks tagajärgi on teatav shokk ühiskonnas. Selgus, et väga paljudele meist kõige mõõduks olev raha polegi väärtus iseenesest vaid midagi hoopis kõrvalist. Matemaatikast 40 000 = 700 000 000 ja 500 000 = 2 700 000 on üks tegur puudu, nimetame selle kõige üldisemalt võimuks. Võim ei ole midagi uut, aga sellest palju ei räägita. On olemas väljendid "võimul olema", "võimupartei" jne, kuid need ei anna edasi võimu mõiste tegeliku sisu. Tavalise eesti inimese jaoks, kes sõidab 5 a vana audiga ja maksab poole oma elust korterilaenu, polegi sellel mõistel tähendust. Me peaksime võimust rohkem teadma, ehk oleks siis lihtsalm hinnata võimul olijate tegevust.

Kaubamaja ja beibed

Kaubamaja kütab kirgi. Nii neljapäevase Areeni esikaanelugu kui tänase Tartu Postimehe juhtkiri räägib sellest naljakast ja arusamatust hoonest, mis tõenäoliselt jääb terveks alanud sajandiks Tartu südalinna ilmestama. Tõsi, seda erinevas võtmes. Areeni lugu on intrigeeriv püüdes luua dialoogi hoone arhitekti Raivo Puusepa ja meie müstilise sisehinguse, nn Tartu Vaimu vahel. Ilmselt osutub tõeks kolleeg Kalev Kesküla naljatlus, et tartlased saavad üsna pea aru, et neile meeldib tegelikult käia poes ja mitte ülikoolis. /.../ Ka tartlased kardavad ja tahavad suurde poodi. Niisiis beibede ja shoppajate linn. Ilma irooniata, rääkides Tartu (veel liiga tuhmist) imidžist tuleb edaspidi rääkida ka sellest plaaditud karbist Riia-Turu nurgal. Beibementaliteedist annab tunnistust ka Tartu Postimehe juhtkirjas toodud justkui positiivne faktor, et uus kaubamaja toob meie keskklinna tagasi kaubanduse. Miks see nii hea on? Kas see on iseenesest migi eesmärk? Kui varakeskaegses Tartus oli tõesti

müstilised 3%

Riik plaanib rohkem raha teadus- ja arendustegevusse , kirjutab Postimees . Eesmärgiks oleks aastaks 2010 teadus ja arendustegevuse maht viia tänaselt ühelt protsendilt Lissaboni strateegias määratud kolmele protsendile. See on ilus eemärk saavutamaks teadmistepõhist majandust. Mis natuke kahvatab kui me mõtleme sellele, et 2002 aastal moodustas meie innovatsioonikeskkonna ressurss meie põhjanaabri Soome samasihilisest numbrist 1,5%. Isegi siis kui me suurendame oma investeeringuid mitte kolm vaid kümme korda oleme me suht nutuses seisus. Eriti suured käärid on ettevõtluse T&A-s. Vastavad numbrid on 3375 MEURi ja 30 MEURi. Milline on positiivne plaan? See Lissabonis kokku lepitud 3% ongi meie positiivne plaan.