Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2006 postitused
KredEx avas esmaspäeval kortermajadele mõeldud rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu, kuid juba esimese tunni jooksul oli eraldatud summa ammendatud.

Kuigi sel korral eraldatud vahenditest täiendavaid taotlusi enam rahuldada ei saa, siis jätkatakse taotluste registreerimist kogu 27. märtsi jooksul, et võimalusel kas täiendavate või järgmiste aastate eraldiste arvelt need siiski rahuldada, teatas KredEx.
selline humoorikas uudis siis infoportaalist ETV24 (rõhutatud tekst minult).
probleem või pseudoprobleem? taksojuhid kasutavad tlnas modifitseeritud taksomeetrit. linnavõimu abitus paneb mind õlgu kehitama. arusaamatu on väide, et rikkujaid on raske karistada. teatavasti on taksomeetrid taadeldud ja tehnokontrolli pitseriga kaitstud. kui ma muudan taadeldud voolumõõtjat siis näiteks Eesti Energial pole küll mingit probleemi mulle lõhutud pitseri eest trahvi teha ja järgmine kuu tasaarveldusega kirvest selga lüüa. sama ka teiste mõõteseadmete puhul (kaalud, kellad, vooluhulga mõõdikud, soojusmõõdikud jne). miks ei kehti sama loogika taksomeetri puhul?

artikli kommentaarides tehakse nutikas ettepanek korraldada kontrollsõite gps-iga.
mis ma tahtsingi nüüd öelda. tartus raatuse ühika alla on avatud elamuarhitektuurinäitus juba 2 nädalat. et siis nagu viimaste aastate silmapaistvama tööd.
natuke kurb on jälgida sündmusi Valgevenes. sellest püütakse jätta muljet nagu demokraatia võitlusest diktatuuriga ja vabaduse võitlusest rõhumisega. ma ei ole enam nii laps, et selliseid loosungeid tõsiselt võtta. võibolla on diktaatori mahavõtmine midagi, mis tuleb ära teha, iga hinna eest. aga lahendab see probleemi ennast? annab see riigile stabiilsema arengu või elanikkonnale suurema rahulolu? õhetevate revolutsionääride arvates kahtlemata annab.

minu jaoks teadvustab Valgevene paremini neid pingeid, mis meie enda ühiskonnas selle kooriku all peidus on. sest ka meie oleme lõhenenud, püüdes leida korraga oma tuleviku ja mineviku. otsides arengut ja stabiilsust. elades mingi abstraktse helgema tuleviku nimel ja samal ajal tuletades nostalgiaga meelde aega, kui leivapäts maksis kolm kopikat. ja samal ajal tundes, et asjad on kuidagi määratlematult nihu. see ei ole midagi, mida saaks paari plakatiga korda ajada. ma arvan, tänaseks oleme ka meie nii targad.
veel choppereid tootjalt Schwinn (USA). Pildid nende veebist. Tänud, Kristjan.
Kas pole ilus ratas? Classic Chopper, müügil Hawaii Expressis, sealt ka foto.
leheneeger kirjutab Tallinna linnavõimude saamatusest superhindadega taksoäri reguleerimisel. ja viitab ka Protsessi loole, kus taksojuhid kisuvad ÄP ajakirjanikul neid pildistanud kaamera käest ja sunnitakse pilte kustutama.
Äripäeva fotograaf küsis luba pilti teha, mees naeratas ja nõustus. Pilt tehtud, kargas välja eesoleva takso juht ning hakkas kaamerat enda kätte krabama. ?Mida te siin pildistate vastu tahtmist,? küsis mees. Peatselt oli väljas ka tagumise takso juht. Pooltevaheline arusaamatus läks nii kaugele, et kohale tuli kutsuda politsei.
kui Äripäeva juhtkonnal vähegi mune on, siis ilmuvad järgmises väljaandes kõikide südalinnas ülikõrget hinda kasseerivate sõidukite fotod koos selgelt eristatavate numbrimärkidega ja sinna juurde parastav arvamuslugu vägivalla mõjust info kajastamisele.
pildid OLPC

Märkused PM Online artikli Microsofti juht Bill Gates halvustas odavarvuti ideed juurde.

"One Laptop per Child" pole Microsofti kampaania, nagu väidab ekslikult artikkel. Vaid, vastupidi, see on mittetulundusühing, mis tegeleb $100 arvuti kontseptsiooniga (ülal pildil). Väljendi esitähtedest tuleneb ka projekti nimetus OLPC, mille veebis on kirjas:
One Laptop per Child (OLPC) is a new, non-profit association dedicated to research to develop a $100 laptop?a technology that could revolutionize how we educate the world's children. This initiative was first announced by Nicholas Negroponte at the World Economic Forum at Davos, Switzerland in January 2005.
lisaksin juurde, et MS "odavarvuti" all peetakse tõenäoliselt silmas nn UMPC (Ultra-Mobile PC vt ka Origami Project) tehnoloogiat, mis sisuliselt on inteli protsessoril põhinev ja väidetavalt tavaarvuti võimalustega väikesemõõtmeline tablett. hoolimata sellest, et esimesed seadmed ilmusid avalikuse ette ju…
kas me oleme tõesti üllatunud? aga miks? juhtub see, mis peabki juhtuma. ja meil pole mõtet iseendale valetada - me teadsime ammu, et nii läheb. see inimsust järjekindlalt mitte väärtsutav, kultuuritu, hale, kriminogeenne ja vägivaldne ühiskond kompab oma piire. koletis on ärganud.

me võime ju halada midagi stiilis "politsei ei tee oma tööd", "riik ei ole haldussuutlik", "sotsiaalsüsteem ei toimi". muidugi ei tee, muidugi pole, muidugi ei toimi. aga need on valikud, mida me ise oleme teinud. ükshaaval, sina ja mina. ja tagasi võtta neid ei saa.

iga rahvas väärib oma valitsejaid ja oma kurjategijaid. mis on üks ja seesama.
pilt Springtime
Keskkonnaportaal Treehugger kõrvutab uusi elektrilisi rattaid
TreeHugger Picks: Commuter Scooters.
digg kirjutab uuest võimalusest lehitseda flickrit. vaadake, mis mina leidsin:
On teatud teemad, mille puhul nagu pole tahtmist midagi rääkida või kirjutada. Sellesse kategooriasse kuuluvad esimese järguna teemad, millel sõnavõtmiseks pole mul piisavalt teadmisi. Teiseks, vastupidi, on teemad, mille puhul pole nagu tahtmist üldisesse lahmimisse oma panust anda, isegi kui teema on tuttav. Maantee186 algatus on üks selliseid. Siiski saan ma antud juhul oma vastumeelsusest üle.

Tartlasena olen heade mõtete poolt. Maantee186-laste mure hukkunute pärast on igati mõistetav: liiklusõnnetuses kannatab reeglina peale käpardist juhi veel hulk täiesti süütuid inimesi. Aga 186-lased ei võitle ju liiklusõnnetuse vastu. Nemad võitlevad laiema ja kiirema tee eest. Ja need kaks asja pole üks ja seesama.

Me võiksime küsida endalt, kas nendes sadades ja sadades hukkunutes on ikka süüdi kehvad teeolud? Kuulge, keda me petame?! Kes vähegi on suunal tln-tartu liikunud, teab väga hästi, mis on põhjus. Kui paljud juhid peavad seal kinni eeskijas sätestatud kiiruspiirangust? Kui paljud h…
Veel tablettidest. Juhtusin lugema toredat arvustust Portege M200 kohta, mis on üks Toshiba tippklassi tablettidest. Autor heietab pisut mõtteid tahvelarvuti viletsa leviku üle:
There was a huge push for Tablet PCs when MS launched this platform a couple of years ago, but the marketing was terrible. I actually found myself less likely to buy a Tablet PC as they seemed to be targeted at people who spent all of their time in meetings, running around offices with Starbucks coffees getting absolutely nothing done. It was an image of the workplace that reeked of 1999. Actually Tablet PC advertising was beyond terrible as it utterly failed to illustrate the creativity a tool like the Tablet PC can unlock. Luckily for MS and its partners, this platform sells itself if buyers can get access to one. And there is the problem -- this is still a fringe product.
irw:)))))))
1.aprillil 2005 ilmus ajalehes Põhjarannik artikkel "Kohtla-Järve püstitab kuju legendaarsele konkursivõitjale". Artikli kohaselt on Nikolai Ossipenko firmad suutnud võita peaaegu kõik konkursid, mis Kohtla-Järve Linnavalitsus on välja kuulutanud.

Nikolai Ossipenko nõudis hagis järgmiste tegelikkusele mittevastavate faktide ümber lükkamist: 1) hageja firmad on suutnud võita peaaegu kõik konkursid; 2) hageja rääkis, et "ma ei tea isegi, kuidas mul on õnnestunud võita kõik need konkursid, mingit spetsiaalset treeningut ma selleks ei tee"; 3) hageja sõnul pruugib tal vaid dokumendid konkursil osalemiseks linnavalitsusele saata, kui juba tuleb võiduteade; 4) hageja sõnul ei jõuagi mõnikord dokumente ära saata, kui juba helistatakse, et jälle oled võitnud; 5) hageja sõnul ei tea ta, kas ta osaleb tema kuju valmistamise konkursil või mitte.
kirjutas leheneeger.
mõned kenad arvutitaskud väiksematele kaasaskantavatele. müügil zebra.ee-s (sealt ka pildid). link ja link.
EASi juures peetakse omamoodi ettevõtlusblogi nimega "Stardipäevik". Tegemist on ühe Tartu kohvikupidaja Joeli meenutuste/mõlgutustega.
Teil, hea lugeja, on nüüdsest võimalus saada osa ühe ettevõtliku noormehe, Joeli, tegemistest päris oma ettevõtte loomisel. Siin virtuaalses keskkonnas hakkab hargnema ühe päris tõelise väikese kohviku ja selle loojate lugu. Kuna kohvik juba tegutseb, siis esialgu toome Teieni Joeli meenutused sellest, kuidas kõik alguse sai ja kuhu siis tänaseks jõutud on. Paralleelselt hakkame aga kirjutama ka just hetkel toimuvast ja kuidas ettevõte edasi areneb. Uut lugemist leidub siit igal nädalal.
Ja blogist endast
Kuid nüüd päevamurede juurde tagasi. Praegune suurim mure on puu- ja juurvilja hindade kiire tõus. Kuna meie hinnad menüüs on kalkuleeritud suviste hindadega, siis talvel kaob salatite hinnakate peaaegu täielikult. See on kindlasti ka teiste toitlustajate suur mure. Aga mis teha, asume sellise kliimaga maal, kus tomat, kurk ja salat talvel koh…
hoolimata kogu fleimist (jne), mis selle teema ümber on käinud julgen siiski loota, et lõpuks saab läbi olukord, kus riik sisuliselt sunnib kodanike oma isikukoodi veebi üles riputama. seni on see peamine põhjus, mis ei lase mul nimetatud plastiklipikut endale tellida. kuigi peale pole sellega mitte midagi hakata enivei.
pirra räägib kaasaegsest blogiterminoloogiast.või keiksin ma ütlema blõgi? või minu puhul siis blägi?
blögisema - glögist kangemate jookide manustamisel kirjutatud tekst, plögisema - vanemate inimeste kultuurne ja mõõdukas alkoholi, vabandust, tekstitarbimine, pikk ja lõpeb nagu alati, plöksima - lühikesi kommentare kirjutama päevalehe artklite alla, plögoruum - sisaldab tühja taarat, miniseelikus naisi ja vilkuvaid diskotulukesi
topgear testib euroopas müüdavaid väikeautosid. omapärane ja nummi.
Mõni nädal tagasi tuli hommikul vannitoas ringi tatsates pähe kummaline mälupilt vanast küürus mehest, kes seisis punases sametis keset lava, sobras kinganinaga tuhahunnikus ja pomises: "Ta siiski põles, ma arvasin, et ta ei põle." "Me kõik põlema," vastas talle tema morn abiline. See oli Draamateatri etendus Savonarola ja rääkijaks paavst Julius II, keda kehastas nii säravalt Jan Uuspõld. Mees oli murelik sest ta oli kaotanud pisukese usu pühadusse. Savonarola, kelle ta oma abilistega oli tuleriidale seadnud, ei teinud tulekatset läbi ja põles. Nad olid teda pikalt piinanud ja lõpuks ettevaatuse mõttes ka üles poonud. Ometi sobras see liiderlik ja kõigi standartite järgi pühadusest väga-väga kaugel seisev mees nüüd tuhahunnikus, suu ümber nutuvõru - nagu väike laps, ja kordas, et "ta siiski põles".

Samal päeval lugesin ma Ekspressist Kärmase väikest vabanduskirja selle kohta, kuidas meie, lugejad, ise nõuame meedialt üksikute staaride (raha- ja võimuliidr…