Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva aprill, 2006 postitused
inimkatsed tudengipäevadel jätkuvad. täna oli väga vahva vabaõhukontsert botaanikaaias, kus jatsutasid noored ja vanad. ma pole küll sadaprotsenti kindel, kas kiviktaimla oligi plaanitud improviseeritud foorumiks, aga toole niikuinii ei jätkunud.

mis mind aga üllatas, oli saba. korraldajad olid suutnud tekitada sissepääsu juurde mõnekümnemeetrise absoluutselt mittevajaliku järjekorra. kuidas? tegelt see oli geniaalselt lihtne. pange nüüd tähele, kes te soovite õppida meistritelt. esiteks oli jõe poolne sissepääs suletud. ok, see oli hea liigutus; edasi läheb veelgi paremaks. teiseks oli Lossi tn poolne sissepääs nii reguleeritud, et siseneda sai ühekaupa. kas pole geniaalne? super. ja turvamehe valvsa pilgu all palus (?) neiu annetada lemmikloomade varjupaigale raha. minumeelest on varjupaik ok asi ja need entusiastid, kes praegu sellega tegelevad, ajavad üldjoontes õiget ja vajaliku asja, aga. nii sitta tunnet pole mul ühte kahekümneviiekat ära andes tükk aega olnud.

aga üritus ise oli…
wolli teeb head tööd ja seletab oma veebis, miks sinu Skype on piraatkoopia. tema põhjalikust analüüsist ei selgu ainult see konkreetne isik, kellel nüüd skaibikasutaja peaks imema, et mitte vangi minna.

peeter marvet seletab sissekande kommentaariumis, miks probleemi tegelikult olemas pole (nagu IT-inimestel ikka on IT-probleemide puhul tavaks, vähemasti EV-s). täiendatud: tegelt seletab, miks probleem olemas on.
eile oli päris tore algus selleaastastele kevadpäevadele. tõnis mäe kontsert viidi üle musumäelt ajalomuuseumisse (kuigi terve päeva paistis päikest nagu kulda ja ka õhtul polnud vihmalõhnagi) ja selle nutika liigutuse tõttu jäi enamus kohale tulnud linnakodanike lihtsalt uksetaha. on tore näha kuidas tudengipäevade korraldajad aasta-aastalt oma ametit õpivad. anname andeks, nad on ju kõigest kuus või seitse aastat seda teinud.

samas, vaatemäng siiski toimus. sest kas pole see elamus iseenesest - jälgida, kuidas inimmass ühest pooleldi avatud uksest sisse püüab pressida? kuidas rüselusest kostab kampsunite rebenemist, kuulda naiste kiljeid ja meeste oigeid, jälgida peade kohale tõstetud kitarri kurba saatust, imestada, millise mängleva kergusega rebitakse seinalt muuseumi soliidselt paks kivitahvlist silt ja kuulata, kuidas ragisevad muuseumi gootiuksed? sa süütad sigareti, jälgid mängu ja muigad kampsunite paanitsemist.
Pseudoväärtustel põhinevas üleminekuühiskonnas on üksinduse roll meie elus eriliselt valulik ja tuntav. Milline on lahendus? Deitimine.

M: kle sõber, lähme homme kontserdile/teatrisse/kinno?
V: hea mõte! tuleksin meeleldi, aga kust ma endale deidi saan nii kiiresti?

--

M: oled sa õhtul linnas ka muidu?
V: jah, aga ma olen kinni.
M: mis lahti, töötad??
V: ei, mul on deit.

--

K: kle ma ei suuda endale teatrisse deiti leida
M: no tule siis niisama
K: :P
K: organiseeri mulle blind date

--

M: täna on tõnis mäe kontsert toomel. tuled?
V: eii teea. malju maksab?
M: tasuta
V: pole nagu tahtmist
V: samas, seal on kindlasti palju noori naisi
M: ma arvan ka
...
V: aga siis ma pean ju deidi saama õhtuks endale
foto think-geek
USB flash-mälu (1 MB, sic!), mille lisafunktsiooniks on sisseehitatud ja autorežiimil töötav GPS. Logisid saab visualiseerida Google Earthis. Mis järgmiseks, härra Q? USA-st ostes pisut üle 3k EEK. Linkis Digg, coolest-gadgets.com ja think-geek.
foto Engadget
Laps Are the New Desks kirjutab Wired ja me kõik teame, et see vastab tõele. Süleraal on andmetöötluse standart, mida kasutavad õpilased, tippjuhid, näitlejad ja tõenäoliselt ka kriminaalid. Mis aga võib siinjuures aegajalt segadust tekitada, on kaasaskantavuse mõiste. Mida tähendab kaasaskantav? Milline arvuti on tegelikult kaasaskantav ja milline on "lohistatav" (eneseirooniline nali, millega arvutitootja Apple enda insenerid tähistasid oma esimest süleraali)?

Elektroonika- või arvutipoes liikudes on pilt selge - kõik süleraalid on "kerged", "mobiilsed" ja "kaasaskantavad", ükskõik, kas tegemist on 4 kilose tööjaamaga või 1 kg kaaluva Sony trendiarvutiga. Sama kehtib reklaamide kohta. Tegelikuses on asi teine. Enamus arvutipoodides müügil olevatest sülaritest on adavklassi seadmed, mida iseloomustab erineva tasemega koostekvaliteet ja kaalukategooria ca 3 kg. Millest, me räägime? Mis ajast on 3 kilo kaaluv arvuti kerge või mobiilne…
e ekspress saatis mulle täna esimese lisalehe pooleaastase tellijaks olemise jooksul. ma tänan alandlikult. beebi-ekstra on iga üksiku allakolmekümnese poissmehe märg unistus.
eile oli hea dokkar ETV-st. norra suli Richard rääkis ja demos, kuidas - teades inimese nime, sünniaega ja isikukoodi - on võimalik teada saada põhimõtteliselt ka kõige tundlikumat infot selle isiku kohta. alla 100k pangakonto on võimalik tühjaks teha sellisel viisil vähem kui poole tunniga. miljoni ärastamiseks sularahas on vaja 2-3 nädalat.

ta kindlasti rõõmustaks kui saaks teada, et mitte kaugel tema kodumaast asub riik, mille kodanike isikukoodid on koos nimedega veebis vabalt saadaval.
reisimise miinuspool on (peale võimaluse haigestuda ja hiljem veel mitu nädalat tagantjärgi põdeda)see, et nuustakul toimuvad asjad jäävad haardeulatusest välja. ehk siis morrissey kontsert helsingis eelmisel nädalal. niu niu.
mailis reps on selle valitsuse rebel. ma ei imesta kui ta ühel päeval sõidab toompeale nahktagis ja tsikliga. no ja siis?

no ma ei saa aru sellest vingumisest. emale on töö tähtsam kui pere? lapsest ei hooli? et mida effi?? huvitav, miks ta siis lapse kaasa võttis? töötamine saab sellest nii ehk naa häritud. aga äkki võttis ta lapse seetõttu kaasa, et talle on mõlemad tähtsad?

targad onud ei saa aru, et tööd võib teha ka muu kui raha pärast ja vanemahüvitis pole veel argument töölkäimisest loobumiseks. mulle on alati meeldinud retardidele effi näidata. ja mõnus on vaadata, kuidas nahktagis mailis teeb sama.
selleks, et üks päev reisida tuleb üks päev administreerida. numbrid panevad selle planeedi pöörlema. õppige raamatupidajateks, noored.