Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2007 postitused

Head uut!

Kui ma oleksin naine

Kui ma oleksin naine
siis ei teeks ma üldse seda tööd, mida ma teen
tehnoloogia arendus
insenerteadused
liiga keeruline
tõenäoliselt oleksin ma hoopis humanitaar
no okei, sotsiaalteadused kõige rohkem
ah keda ma peatan
olla eesti naine
tähendab keeta kodus perele putru

TOP 10: aasta pöörasemad mõjutused Eesti ühiskonnas (2007)

1. Aprillirahutused
Mis juhtub, kui entusiastlike noorte rollimänguklubi (või mida arvata ulmenovelli nime kandvast organisatsioonist) satub teise riigi huviorbiiti ning organiseerib lahkete välismaaonude kaasabil allumatuse demonstratsiooni oma uue kodumaa vastu? Ebastabiilsetest, väärinformeeritud ja oma tegude üle kontrolli mitte omavatest noortest saab märatsev mass, mis liigub aknaid lõhkudes, poevitriinidest pudipadi varastades ja "rassiia-rassiia" karjudes läbi südalinna. Õppetund õpitud? Ei. Aasta lõpus puhkeb nn kroonipaanika, mille jooksul tuhanded Eesti venelased vahetavad oma kroonisäästud eurode vastu. Miks? Sest keegi rääkis neile, et kroon devalveeritakse... laupäeval...

2. Maadevahetus
On avalik saladus, et, nagu kõlab rahvakeelne väljend, poliitikutel on näpud moosised. Tavaliselt suudavad nad ennast kõigest puhtalt (niivõrd-kuivõrd) välja keerutada, öeldes, et Juriidiliselt On Kõik Korrektne (hakkan oksele kui mõni ülikonnas paksmagu seda veel peaks kasutama)…

Püksikutega meediaühiskind

Kas on olemas ajakirjandust peale ajakirjandust? Meil justkui oleks kaks üleriigilist päevalehte, aga kas keegi juhuslikult teab, millega need tegelevad. Kas sa mäletad mõnda artiklit või analüüsi, mida sa sealt hiljuti lugesid? Samal ajal pole ka uus meedia formaadina tööle hakanud. Blogtree on delfi ja delfi on.. on delfi. Kui blogindus midagi tõestab, siis seda, kui piiratud maailmas me ikkagi elame. Aga ehk ongi kaasaegne ajakirjandus selline? Subjektiivne ja põlveotsas valmis treitud? Ei ole.

Eestis on üks meeldiv erand, nimelt Sirp. Lugedes väljaspool Eestit ilmuvat materjali (NYT, Spiegel, Wired), siis võib tõdeda, et kvaliteetajakirjandus siiski eksisteerib. Võibolla on viga meis ja me polegi paremat väärt? Aga tahaks.

Kõigige valusamalt annab see tunda kohalikul tasandil. Näiteks - kes kirjutab Tartu uudistest? Tartu Postimees? Unusta ära. See on ajaleht, mis igal sügisel tuleb välja transporditeemasid käsitleva Augu-eriga, aga kui linn tegeleb transpordi arengukavaga, siis pol…

Mis oleks kui... Tammelinn oleks autodest vaba

Kõige õigem oleks lasta inimestel otsustada. Teha hääletus või küsitlus. Küsimus kõlaks "Kas soovite oma linnaosa autodele täielikult sulgeda?" Oleks õiglane teha seda demokraatlikult. Millised oleksid tulemused? Raske öelda, aga seda oleks huvitav teada saada.

Veelgi põnevam oleks jälgida järgnevat. Oletame, et enamik inimesi vastaks siiski eitavalt (autohaip on veel 90'st alles), aga näiteks Tammelinnas saavutaksid autost loobujad enamuse ja see linnaosa sulgeks oma teed ja tänavad järgnevaks viiekümneks aastaks autodele. Loomulikult on operatiivsõidukitele juurdepääs tagatud (ja näiteks kulleri väikekaubik ei ole operatiivsõiduk). Aga erasõidukitel on kriips peal. Ainult erandkorras (kaubavedu), kuid parkimine on keelatud absoluutselt kõigile.

Sisenevatel tänavatel on ees tõkendid, millest põhitänavatel keskmine on teisaldatav (lukustatud). Bussiliikluseks vajalikud põhitänavad on küll avatud, aga märgistatud selektiivse künnisega (vastavalt bussides kasutatava teliku l…

Tartu liiklus 2007

Tartu ei ole autolinn. Selles linnas ruulivad jalakäijad, bussisõitjad ja ratturid. Neid kolme liiki nimetatakse ühise nimetajaga säästev transport ja selle maht on Tartus enam kui 2/3 koguliikumistest linnas. Sellel trendil on mitmeid põhjuseid, millest peamised on linna sobiv struktuur ja hea aura: Tartlasele lihtsalt meeldib oma linnas ringi jalutada. Autosõitjad (kolmandik koguliiklusest) on lubatud (ja sallitud), aga vastuvõetamatu on viimase paari aastaga tekkinud illusioon nagu olekski linn mõeldud autode jaoks.

On tunda, et autosõitjad hakkavad Tartus tasapisi idioodistuma (ala Tallinn). Kõnniteel hoovi sissesõidu ees lasi hiljuti üks debiilikust autojuht mulle signaali. Suhteliselt haige komme on tekkinud kohalikesse parkimistavadesse: haljasalad ja sisuliselt kõik horisontaalsed pinnad on võetud kasutusele illegaalsete parkimiskohtadena. Eriti haige vaatepilt avaneb tihedama asustusega piirkondades (nagu Annelinn) ja suurte ostukeskuste juures. Lollakate dšiipidega ajuinvalii…

Sontag, kirjastused ja raamatud

Ostan Sontagi "Fotograafiast" eestikeelse eksemplari. Huvilistel palun saata mulle kiri saadamarekilekiri[at]gmail.com . Ühtlasi tervitan kodumaiseid kirjastusi (näiteks Tänapäev, aga ega teised paremad pole), mis trükivad raamatut täpselt niipalju eksemplare, et 2007. aastal 2006 aasta väljaannet enam osta ei saa. See on hea ja toimiv turundus. Oot, kes see vingus, et eestlane ei osta raamatuid?

Blogi on jälle isiklik asi ehk mis mulle ei meeldi

Minuni on jõudnud lugejate kriitika, et Herbaarium sisaldab liiga vähe isikliku infot. Püüan nüüd seda viga parandada ning kirjutan asjadest, mis mulle ei meeldi ja mida ma olen õppinud põlgama:

lollpead
ja need debiilikud, kes peavad ülejäänud osa inimkonnast sama lollideks, nagu nad ise
sumehall valgus
verised kaadrid
karjaefekt
pretensioonikas keskpärasus (sinu kõrvallauas)
mölakad ja see, et inimesed lihtsalt ei hooli (vt punkt üks)
inimesed, kes räägivad asjadest, mida nad a) ei tea ja/või b)ei mõista
räpp (samas mulle meeldivad kartulikott-püksid, need on humoorikad)
vägivald (lase ennast maha palun, põmmpea)
kadestajad
"süüdistame ohvrit" suhtumine
Täiendatud 6.12.2007: televisioon (kõik, alates kontseptsioonist kuni tehnilise lahenduseni)

Veel stiilseid jalgrattureid

Ülemine rattur pärineb Sartorialistilt: The Elegante Biker Paris.
Alumine pilt on sellekevadisest Tartust (Jalgrattahooaja avaüritus Raekoja platsil). Pole ise eriline ülikonnakandja, aga võin kinnitada, et hea ülikond on rattasõiduks üsna mõnus riietus. Õhuline, kerge ja stiilne. Portfelli jaoks võib soovitada rattakorvi (olen suur rattakorvide fänn).

Jalgratastest ja võitjatest

Kas keegi teab, miks on maastikurattad eestlaste hulgas nii populaarsed? Miks eeldab rattasõidunauding 21 käiku ja rusikajämedusest profiiltorust karkassi? Kas kahe käega käike sisse- ja välja ragistades tekib kahel rattal liikumisele mingi lisaväärtus? Raske öelda, kuid faktiks jääb, et enamus ka linnas liikuvatest ratastest on sportlikud laiade kummidega ja kahe käiguvahetiga superjalgrattad. Kui vaadata kõiki neid traate ja hammasrattaid, siis võiks arvata, et need vokid on mõeldud lendamiseks. Tegelikult liiguvad nad siis üsna sarnaselt sellele, kuidas rattad viimased sada aastat liikunud on.

Nagu fotograafias, nii on ka jalgrattaspordis kõige kallim komplekt tõenäoliselt garaažis mitte mõnel profisõitjal, vaid pankurist hobijalgratturil, kes aegajalt tõstab oma ratta autopeale ning sõidab sellega kusagile metsa. Kuidas oleks rassida pool pühapäeva nii, et vere maitse on suus ja jalad all tudisevad? Kõlab idiootselt? Well, on neid, kes seda naudivad. Asja juurde käib täisvarustus, …

Elukvaliteet 2007

Mulle väga meeldis ökomessi selleaastane kontseptsioon: Elukvaliteet 2007. Juba mõnda aega on mul tunne, et keskkonnateadlikud inimesed on see osa ühiskonnast, kes pole kaasa läinud lollaka massihüsteeriaga ja kes hoolivad piisavalt, et käituda inimestena, samal ajal kui enamik ümbritsevast ühiskonnast on seadnud eluideaaliks teisi jalgealla tallava mölaka. Mölaka probleem ongi selles, et jätkusuutliku ühiskonda mölakate peale ei raja, sest lõpuks on neil isegi endasugustest nii kõrini, et sõidavad üksteist oma leksustega sodiks. Mis on muidugi teatud mõttes halastav tegu, aga see selleks.

Osalejaid/külastajaid oli palju ja minu isikliku nunnumeetri lõi põhja Tartu Kodutute Loomade Varjupaigast pärit olev väike kass ja tema uus perenaine. Kodutud loomad olid esindatud Linnavalitsuse stendis. Peale väikese kassi oli seal veel üks hästi sõbralik hundikoer, kes pikapeale kärast ja külastajatest tüdines ja stendi alla magama ronis.

Kus on Tartu linna süda?

Üks linnaruumi planeerimise põnevaid küsimusi on linnasüdame paiknemine. Linnasüdame puhul on tegemist linna mõttelise keskmega, mis koondab ja aitab defineerida linna identiteeti (nagu me teame Londonit Big Beni ja Peterburgi Ermitaaži järgi). Oluline on teada, et linnasüda iseloomustab linnaruumi kvaliteeti: inisõbraliku ja hästi toimivana tekitab see üldmulje heast ning hästi funktsioneerivast linnast. Pakun alustuseks välja neli objekti, mis võiksid selleks sobida: Raekoja plats, Tartu Kaubamaja, Tartu Ülikooli peahoone ja Rüütli tn lõigus Küütri tn - Jaani kirik. Püüan neid objekte (vt joonist) vaadelda lähemalt.

View Larger Map
Raekoja plats. Mõnus kooskäimiskoht, eriti peale põhjalikku renoveerimist 2005 aastal. Üks väheseid kohti linnas, kuhu välikohvikud tõeliselt sobivad. Hästi ligipääsetav nii jalgsi (Kaarsild), rattaga (Küüni tn jalgrattatee), ühistranspordiga (Vabaduse pst-lt) kui eraautoga. Hea koht sotsiaalseks aktiivsuseks (jalgrattaparkla hooaja avaüritusel), tähtpäevad…

Jalgrattasõbralikud linnad ja uut tüüpi jalgrattatuled

Kaks uudist treehuggeri portaalist. Konglomeraat Virgin on koostanud nimekirja kõige jalgrattasõbralikematest linnadest meie planeedil (varustatud lustlike videotega). Esikohal on (loomulikult) Amsterdam. EU linnadest on veel esindatud Kopenhaagen, Berliin, Barcelona. Ühtegi Aasia linna nimekirjas pole. Järeldustest põnevam (kasvõi Kopenhaageni suhtes on mul oma seisukoht, USA linnu ei oska kuidagi kommenteerida, sest pole ise näinud) on Ameerika Jalgratturite Liiga metoodika, mida hindamisel kasutati. Kategooriad on järgmised:
1. Engineering (bike parking, designated lanes, etc.)
2. Encouragement (events and campaigns)
3. Evaluation and Planning (ongoing political bodies that make changes to existing laws and plan for the future)
4. Education (bike maps and awareness campaigns)
5. Enforcement (making motorists heel)
Miksmitte koostada nende kriteeriumite alusel pingerida Eesti linnnadest. Via Wired Blog.

Teine uudis puudutab liiklusohutust. LED-tehnoloogia on muutnud kogu valgustite maailma…

Harjumisest

Mille kõigega võib harjuda? Mugavuse ja igapäevaste rõõmudaga. Aga kui maailm pöördub ja härrasmees leiab ennast ebameeldivast olukorrast, mis talle rõõmu ei paku? Inimese elu kulgeb tõusude ja mõõnadega, aga kas halbade asjadega on võimalik harjuda?

Inimesed, kes on ootamatult invaliidistunud, tõestavad, et kohanemine on võimalik. Paljud neist on õppinud oma puudega koos elama, seda tundma ja kasutama, nagu tööriista või muusikainstrumenti. Alati on neid, kes ei kohane ja ka see on mõistetav. Kuid põnev on, et kohanemisvõime ei tulene sotsiaalsest keskkonnast, kasvatusest ega uue mõjuri ulatusest (kuigi on kõigi nendega seotud) vaid on eraldi seisev isikuomadus.

Kuulan alati huviga neid, kes eitavad silmnähtavaid tõsiasju, suur osa tõusiklikust demagoogiast on seotud selliste ilmingutega. See ei ole poos, vaid seotud justnimelt kohanemisega (poos võib see olla sellegipoolest). Siin on muide ka üks oluline asjaolu.

Nimelt on lisaks kohanemisvõimele määrav ka tahtmine (rohkem-või-vähem t…

Lõhnadest ja mälust

Lõhnadel on üha rohkem võimu. Esiteks on maailm küllastunud täiuslikest kujutistest, iga ajakirja kaanel on järjest ilusamad inimesed. Urbaniseerunud keskkond ei hoia tagasi sära ja värvidega (mäletate seda Houellebecqi tegelast, kel' tuli reklaame nähes tahtmine oksendada) ning see kõik hakkab meid juba tüütama. Kuid lõhnadega on hoopis teine lugu. Lõhnad on veetlevad ja põnevad, nad kannavad endas saladusi ning mõjuvad intrigeerivalt. Lõhnande maailma muudab põnevaks ka selle omapärane suhe inimese mäluga.

Rääkides lõhnadest ja mälust, peab enamik inimesi silmas varasema kogemuse meenutamist selle kordumisel (nn äratuntavad lõhnad nagu tubakal või nahast esemetel). Keerulisem on meenutada lõhna seda otseselt tundmata. On vähe neid lõhnu, mida me suudame meenutada neutraalses keskkonnas - meie lõhnamälu on välja arenemata oskus. Loomulikult on inimesi, kelle haistmismeel on rohkem arenenud kui teistel, aga on selge, et üldiselt meie teadvus justkui pole kohastunud lõhnu mäletama.

Säästva arengu foorum 2007

Põnev üritus tulekul. Kahjuks ei viibi ma ise Eestis sellel ajal.
Säästva Eesti Instituudil, SEI Tallinna keskusel on hea meel kutsuda Teid 8. novembril 2007 Rahvusraamatukogu suures saalis toimuvale Säästva arengu foorumile 2007 ja sellele järgnevale vastuvõtule, millega ühtlasi tähistame instituudi asutamise 15. aastapäeva.

Foorumi teema on keskkonnapoliitika lõimimise strateegiad ja vahendid. Foorum kutsub arutlema vajalike muudatuste ning poliitikate lõimimise võimaluste üle ühiskonna suunamiseks säästva arengu teele. Töökeeled on eesti ja inglise keel (sünkroontõlkega). Ürituse korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SEI.

Foorumi kava:

9.45 – 10.30 Saabumine ja tervituskohv
10.30 – 10.45 Avamine. Tea Nõmmann, SEI Tallinna keskuse juhataja
10.45 – 11.15 Keskkonnapoliitika väiksematest muudatustest terviksüsteemi muutmiseni.
Prof. Johan Rockström, SEI direktor

11.15 – 11. 45 Poliitikate lõimimise positiivse koostoime leidmine, riskide vältimine: st…

Pealkirjata

Chillout ajurünnak

Kui Küüni tänava ja Kaubahoovi pargi avalik ideekonkurss kevadel välja kuulutati, oli huvi selle vastu suur - konkursi materjale võeti välja enam kui kolmkümmend komplekti. Oli isegi kuulda, et terved linnaruumi planeerimise kursused on võtnud eesmärgiks kopsakas auhinnafond endale võita. Tähtajaks laekus täpselt neli võistlustööd ning esimesed kaks auhinda jäid välja andmata. Miks lõpevad avalikud ideekonkursid tavaliselt fiaskoga? Miks noored spetsialistid ei haara kinni võimalusest näidata oma loovat vaimu, endale nime teha ja lõpuks võita endale saja tuhandeni küündiv preemia (mis pole sugugi väike argument kui arvestada, millise pornoga nad hoopis väiksemate summade eest nn haltuurakorras tegelevad)? Seda veidrat fenomeni aitab selgitada nähtus, mida ma nimetan chillout ajurünnakuks.

Niisiis, materjalid on käes, tähtaeg on teada, noored istuvad ümber laua (kohvikud kõrtsid, kontorid, korterid - vein, juust, viinamarjad ja roheline tee) ja käib chillout ajurünnak. Õhinal käiakse vä…

Ohtlikest lõhnadest

Kuidas seda lõhna kirjeldada? Segu männivaigust ja värske kohvi aroomist, see on muutuste ja nostalgia lõhn samaaegselt. Kohvi ja tärpentiini järele lõhnab maailm, mis saab kohe-kohe valmis ja samal hetkel valmistub surema. Jutt kisub segaseks?

Aga mida arvata pidevast batiseisust iseendaga, mis iga paari aasta järel kordub ning mille puhul on raske otsustada, kumb just vajab meditsiinilist sekkumist, kas mina või maailm? Aja möödudes tundub see üha aktsepteeritav. Cosmo, miks sa ei hoiatanud mind männivaigu- ja kohvilõhnade ohtliku kombinatsiooni eest?

Murdumisest

"Lõpuks on ju võimalik ka niisugune surve, millele mitte ükski inimene ei suuda vastu pidada," nendib ühe Mirabiilias ilmunud raamatu peategelane. Vennad Strugatskid pidasid siin silmas poliitilist surutist (nii nagu nad ikka "ridade vahel" toonast ühiskonda kritiseerida tavatsesid) kuid mitte ainult. Muuseas on kõrvaltegelaseks keegi semiootik, Gluhhov, kes on mandunud elumugavusse (vaatab õhtuti teleseepi jne). Selline "pehme" surve on omane ka kaasajale. Kas elada kuldses puuris või vabana räpases rentslis? Puurilind nii ei küsi.

Paljudel inimestel ei teki seda küsimustki. Nende ainus soov on rahulikult ja mõnusalt allavoolu triivida. Jätame nad kõrvale kui antud teema juures ebaolulise teguri. On olemas väike grupp vastuvoolu ujujaid (üsna kirju seltskond, olgu öeldud), jätame ka nemad ajama oma asja. Küsimus väljakannatamatust survest on omane neile, kes kahtlevad. Juba see küsimus ise näitab, et inimene, kes nii küsib, on haavatav.

Mõned rattad hooaja lõpuks

Kruiisivad vabaajarattad Bremenis.


Ilusad ja kallid jalgrattad rattapoe esisel Kopenhaagenis. Klassikalised rattad on Euroopas väga hinnatud, kuna need on stiilsed, lihtsalt kasutatavad, vastupidavad ning rahuliku ja elegantse sõiduviisiga. Aktsendina võib sellise rattaga sõites kanda bleiserit või ülikonda; naised kannavad lühikest kleiti või seelikut villaste sukkadega.


Elektriratas (?) tänavalt.


NYT Magazine: Schwinn Plug'n'drive. 60 km ühe laadimisega.

Oliver ja šokolaadivabrik

Peale Kalevi kommide uute pakendite tulekut (halb, halb, halb mõte) ja K-kohukeste kampaaniat (no kamoon!) polegi enam nii kahju, et lähiümbruses kõige paremat pralineed (ja jumalikku šokolaadi, olgu öeldud) tootev firma (sorry fazeri-koolkond) läks kodumaistelt omanikelt rahvusvahlise investeerimisfirma kätte. Oliver proovib kätt aga meediaäris. Soovime Oliverile edu.

Kujutan elavalt ette, kuidas meistrid püüavad uutele omanikele selgita, misasi on kamašokolaad. Muide, kui nüüd järele mõtelda, siis saab finantsist ilmselt kamašokolaadi kontseptsioonist paremini aru kui tõsiusklik šokolaadimeister.

Eneseteostus ja ahistus

Vaese ühiskonna puhul on huvitav vaadelda indiviidi võimalusi eneseteostuseks. Enesele meeldivaima, enim sobiva ja rahuldust pakkuvaima tegevuse leidmiseks ei piisa üksnes soovist midagi teha (ja vajalikest oskustest/teadmistest). Oluline osa "aurust" läheb vahendite ja võimaluste sebimisele. Kui luuletaja töötab reklaamikirjutajana, filosoof ajakirjanikuna või teoloog kooliõpetajana, on see niikaua okei kui ei nõua tõelist pühendumist (mida mõnikord nimetatakse ka eneseületamiseks - oma egost, keskkonnast ja pisikest maailmapildist universaalsesse ja igavikulisse pürgimist). Takistuseks saab aeg, vahendid ja sotsiaalne kandepind, mis on vajalikud geeniuse sünniks (või millekski enamaks näiteks pühapäevafotograafiast).

Eneseteostus on keeruline teema ka heaoluühiskonnas, mille kodanike ei vaeva niipalju maslow esmatasandivajaduste pained ja vahendite hankimine, kui just sotsiaalsed piirangud. Kaasaegse ühiskonna ahistatus (ja muuseas ka mitmed sellega kaasnevad "röövkapi…

LindaLine sügiskampaania 3 ehk sama asi lihtsas keeles

Austatud /töötaja nimi/
Kahjuks pole Teie poolt pakutud kompensatsioon piisav. Esiteks puudub mul selleks aeg ja teiseks ei soovi ma enam Teie poolt pakutavaid teenuseid kasutada. Võibolla ei väljendanud ma ennast piisavalt selgelt, aga minu sooviks on rahaline tagasimakse minule Teie firma tegevusega tekkinud kulude osas, milleks on 579,9 EEK-i. Nimetatud summat soovin enda arveldusarvele numbriga nr xxx.
--
käesolev kiri on allkirjastatud digitaalselt

/Nimi ja kontaktandmed/

Pildil LindaLine kassad Helsingis laupäeva õhtul: teie tagasireis on tühistatud ja pole meie asi, mis te edasi teete. Nii ongi.

Sarnane juhtum nädal varem: Lindaline keeldub ärajäänud reisi eest raha tagastamast

Kiirest moest

Arvake ära, millist keelt kuuleb kõige enam Helsingi suurtes H&M-i poodides Forumis, Kämp Gallerias, aga eriti Aleksanterinkatul asuvas kaubamajas? Õige, eesti. Ja alles siis venet ja soomet. See on ka mõistetav, H&M on kaasaegse linnastunud kiirmoe sümbol, pole olemas teist kaubamajade ketti, mis käiks pärismoel (jutumärkidega või ilma) nii tihedalt kandadel ja teeks seda nõnda taskukohaselt. Kiirmood tähistab rõivaid, mis on moes vaid ühe hooaja ja vahetatakse seejärel välja (selline trikk on võimalik ainult väga odavate hindadega). Niisiis: kiire, kaheldava kvaliteediga ja universaalne (olen käinud H&M-i poodides erineva kultuuri ja elanikega riikides, aga poes on nad ikka ja alati ühtemoodi) - kindel variant odava raha eest, idaeurooplase märg unenägu.

LindaLine sügiskampaania 2 (Lindaliini AS pareerib ja jääb ootele)

Tere

Lindaliini sooduskampaania piletitele ei sooritata tagasimakseid vaid pileteid on lubatud kasutada kuni soodustuse kehtivuse lõpuni.

Tingimused on teie piletitele järgmised:

Sügisese soodusmüügi tingimused:
Osta saab kuni 07.09.2007 Online-süsteemist või Linnahalli kassast Tallinnas.
Piletit on võimalik vormistada sõitmiseks kuni 30.09.2007.
Pilet kehtib vaid väljumisele, mis on piletile kirjutatud.
Telefoni teel broneeringuid ei vormistata.
Annab õiguse sõita järgmistel Lindaliini väljumistel algusega Tallinnast, vastavalt kohtade olemasolule ja sõidugraafikule:
Tallinn-Helsingi väljumised kuni 12:00
Helsingi-Tallinn väljumised (v.a. reedeti) alates 14:00
Lubatud sõita vaid edasi-tagasi Tallinn-Helsingi-Tallinn suunal.
Ei ole lubatud kasutada suunal Helsingi-Tallinn-Helsingil ja ühes suunas vastavalt Helsingist-Tallinna või Tallinnast-Helsingi.
Tagasimakseid ei sooritata väljaostetud piletitele ega broneeringutele.
Muudatusi sooduspiletite kuupäevale ja kellaajale võib teha kuni 24H enne esia…

Pealkirjata

Läbi. Mitu miljonit? Mis vahet seal on. Muutun rahamasinast taas inimeseks. Loodan, et kohanen. Kui aus olla, siis võtaks magamise asemel ühe rohelise tee.

Kilplased nagu sina (ja mina)

Põnev vaidlus Hectoriga, kes õpetab Eesti noortele sotsiaalteemasid, viis mõttele, et oh miks küll miks pole Kilplaste raamatut välja antud inglisekeelsena. Kui tore kink oleks see kohalike olemust lahtiharutavatele välismaalasest tuttavatele. Aga miks mitte ka teistes EU keeltes. Muide, selle kohta võiks Komisjonilt isegi raha küsida. Olen nõus taotluse juures abiks olema. Aga Hector on tubli, mul on temast palju abi. Homme veel, siis on finito.

Nädala persoonid ja tähtaeg

Nädala persooniks on 76 tartlast, kes liitusid projektiga "Jalgsi tervise nimel", arvab ETV24. Minu nädal lõpeb neljapäeval õhtul. Järgmised 2 nädalat käin heldinult ringi, hoian käes kolletavat lehte ja vaatan, kuidas sügis tuleb. Mind võib leida välikohvikust unistamast ja palun tule ja räägi.

Mis mulle meeldib

Õhtuti ennast oimetuks töötada
hommikul ärgata riides diivanil
vaadata kellakuuevalgust
imelist imelist kellakuuevalgust
rääkida paljusõnaliselt ja kiiresti
inimestega, kes niikuinii ei mõista
juua kohvi nii et süüa pole midagi
või suitsetada hommikuse kohvi juurde
igas pikka kasvu valges mantlis
tunda ära sama kõnnak sama rüht
ja eksida
jääda magama kõikides kohtades
rongis, lennukis ja bussis
ja ärgata väsimusega

Pealkirjata

Möödaminnes sai loetud, et uus Blogipuu nõuab lisavõimlemist oma kasutajatelt. Mind see justkui ei peaks puudutama, olen ma juba mõnda aega nende keskkonnast väljas ("vabakutseline" irw). Mure on hoopis selles, et nagu näitab külastustatistika, on nad hakanud jälle minu blogi indekseerima. Minu arvamus blogipuust pole vahepeal põrmugi muutunud, kuigi lehitsen seda ise aegajalt suure huviga.

Fotodest ja suhetest

Vanu fotosid lehitsedes hakkas silma neiu K, kes elab täna võõral maal mehega, keda ta jumaldab, aga kes on temaga käitunud nagu kaltsuga. Minu fotodel paistis ta väga õnnelik. Samal fotol on koos temaga sõber, kes on aastaid igatsenud naist, kes temast väljagi ei tee. Üks teine tuttav elab koos naisega, keda ta ükskõikse järjekindlusega petab, igatsedes midagi, millest ta ilmselt isegi teadlik pole. Olen ise olnud lummatud ühest isiksusest, keda ma olen (edukalt) tõrjunud, aga keda ma ei suuda tõrjuda välja oma mõtetest. Mida sellest järeldada võib? Fotod valetavad alati.

Kui sa oled nii tark, kena ja tore (jne), miks sa siis tänaöösel üksi oled? Ligikaudu nii laulab isemeelne laulukirjutaja Morrissey ja tal on õigus. Õnne valem (kui midagi sellist peaks eksisteerima) ei peitu komponentide paljususes, vaid oskuses maailma teiste inimestega jagada ja mõnel juhul unustada oma kordumatu mina. On väga palju asju, mille üle elus uhkust tunda: sotsiaalne staatus, ilus kodu, sätendav iseloom…

Rohkem autosid, ütleb Andrus

Seega: rohkem ummikuid! Ummik on turvaline, autojuht on seal seotud käsist ja jalust. Ta ei saa üritada möödasõitu, ei saa kuhugi pöörata, ei saa üldse mitte midagi teha peale aeglase ja piinarikka venimise. Aga kui tihti juhtub, et kaks tigu kokku põrkavad ning haiget saavad? Kui Tartu maanteel oleks liiklus sama umbes kui hommikuti Pirita teel, siis ei juhtuks seal ainsatki liiklusõnnetust. Ehk kui mõni juhtukski, siis poleks tagajärjed kuigi kurvad, sest kui kõikide autode kiirus on keskmiselt 10 km/h, piirduks probleem halvimal juhul plekimõlkimisega. See oleks kui lihavõttemunade koksimine, ainult väike kõks.
ANDRUS KIVIRÄHK: Auto ja aheldatud sunnitööline

Lennujaam seebiks

Mäletate seda kohta raamatust "Totu Kuul", kui Totu ja sõbrad olid asutanud aktsiaseltsi, aga nad ei saanud piisavalt meediakajastust, sest linnas oli toimunud pangarööv, elanikud olid ärevil ning ajalehed said hulgaliselt lugejate kirju. Täpselt samasuguse põnevusega lugesin neid kommentaare. Pole küll ilus tõsise asjaga naljatada aga... seda lihtsalt ei saa tõsise näoga lugeda. Muide, selles osas on kommijatel ilmselt õigus, et Ülenurme lennujaama tähtsus regioonis ja lendude maht kasvab lähimas tulevikus oluliselt.

Kas jõmm on inimene või moodustab ta eraldi liigi?

Areeni arvamusküljel on lugu jõmmluse käsitlusest intellektuaalide poolt (Kaunissaare "Kolmanda tee otsingul") ja autor näikse justkui arvavat, et mitmelgi juhul seatakse latt liiga madalale ning ollakse tüütavad ja igavad. Arvan pigem vastupidi: enamasti on sellised käsitlused pingutatult vaimsed, püüdes mõista ja seletada seal, kus seletada pole mitte midagi. Enamus jõmme on sünnipärased debiilikud, aga noh, lehes seda kirjutada ei saa, selle asemel lahatakse põmmpea käitumist kui kultuurifenomeni või moodsa kunsti performance'it. Mis omakorda on märk sellest, kuidas vaimsete huvidega inimene püüab oma maailmapilti assimileerida midagi, mis sinna ei kuulu ning kasutab selleks väljakujunenud märgisüsteemi ja omandatud tehnikat.

Näitena võib siinkohal tuua Arni plaani kaardistada jõmmifilosoofiat; tegevus, mis ilmselt on eelkõige humanitaarmissioon. Mida on ühist jõmmil ja filosoofial (armastus tarkuse vastu)? Kas ka kõige primitiivsemas, sassi joodud ja viimasest autoava…

LindaLine sügiskampaania

Austatud Lindaliini AS

Broneerisin reedel, 25. augustil käesoleval aastal endale eadasi-tagasi pileti liinil Tallinn-Helsingi (Soome) Teie Linda Line Express veebikeskkonnas ja tasusin selle eest vastavalt kampaaniahinnale 198 EEK. Laupäeva 26. augusti hommikul lunastasin e-kirja teel saabunud teate alusel endale pileti Helsingisse (reis kell 10.00) Teie Tallinna Check-In kassas ja seejuures palusin ka lisainformatsiooni tagasisõidu (Helsingi-Tallinn) tingimuste kohta. Teie klienditeenindaja teatas ainsa probleemina, et laev võib olla võrdlemisi täis. Viis tundi hiljem teatas Teie Helsingi klienditeenindaja, et Teie ettevõte on ilmastikuolude tõttu peatanud tagasireisid Tallinnasse ning minu poolt broneeritud reis ei toimu. Sain seda teada alles siis kui läksin vahetult enne reisi väljumist Check-In'i kassase, mingeid teateid ei e-posti ega mobiiltelefoni vahendusel mulle muudatuste kohta ei antud, kuigi Teie ettevõte nõudis mõlemaid kontaktandmeid pileti broneerimisel. Teenindaja …

Kuidas sa välja näed või laulad?

Veel viisteist aastat tagasi oli nii, et automehhaanik nägi välja nagu automehhaanik, rockstaar nägi välja nagu rockstaar, homo nagi välja nagu homo, soulilaulja nägi välja nagu soulilaulja ja akadeemik nägi välja nagu akadeemik. Nüüd on nii, et kõik naised on ühte nägu, nagu sportlased või modellid, ja kuna enamikele see ei sobi, siis on nad lihtsalt koledad.

Ka meeste puhul pole asi teisiti. Kuidas sa eristad ühte kaasaegset emonoort teisest? Kas triibud on risti või põiki? Kelle standardne naeratus on debiilsem? Kelle päikseprillid on rohkem tanelpadarid? Inimesed arvavad, et kui nad näevad välja nagu rockstaarid siis suudavad nad kuidagi ära petta saatust. Et ka nende ülemusel on siis rohkem respekti, pangaametnik teeb neile parema intressi ja liikluspolitseinik laseb minema hoiatusega.

Tegelt see muidugi nii ei ole. Oma kahesjakroonise soengu ja kahetuhandekrooniste päikeseprillidega suudavad nad lollitada ainult omasuguseid debiilikuid. Piisab viieminutisest kergest vestlusest, et…

Kontorihaldjas?

CV Keskus AS annab teada, et on alanud konkurss Kontorihaldjas ametikohale.
Huvi korral kutsume Sind kandideerima vajutades tööpakkumisel olevale nupule Soovin kandideerida.
Et nagu mis?

Säästva arengu diskussiooni jätkuks

Blogija Toivo on välja toonud mõned kriitilised märkused minu, Larko ja Jüri säästva arengu teemalistest nuppudest; aitähh, alati on hea lugeda asjaliku kriitikat. Mõned kommentaarid.
Mina ei saa aru, kuidas pürgi põletamine saab olla kk sõbralik tegevus. Esiteks lenduvad põletamisel mitmesugused kahjulikud ained, teiseks prügi põletamiseks tehakse ju täiendavaid kulutusi energiale.
Võibolla ma unustasin seda märkida, aga Eesti prügilates leiduv plastirohke jääde omab väidetavalt suuremat kütteväärtust kui näiteks hakkepuit, mis on põhjamaiselt levinud küttetoore.
Marek arvab et me oleme autode suhtarvu vaadates üsna “säästlikud.” Kuna autosid inimese kohta on vähe? Pigem paneb mind ikka imestama et ettevõtted ostavad autosid, selleasemel et treipinki, traktori liisingusse või töötajate koolitusse investeerida.
EL-u mõistes oleme me vägagi säästlikud. Võrdle Tartu 300 vers. EL25 keskmine laiaslaastus 500 (Luxemburg 659) sõidukit 1000 elaniku kohta. Võrdluseks: EL-us on autode koguarv viim…

Riik õnnelikule inimesele

Kati küsis. Selline küsimine üllatab mind alati pisut. Me oleme selle riigi ju ise teinud. Selliseks nagu ta on. Ega meil kedagi süüdistada ju pole, kui midagi on halvasti. Ja kui pole nii hea, nagu tahaks, siis on ju loogiline mõelda, et kõik ei sujugi alati nii, nagu plaanitud. Muidugi ma ei arva, et kõik on praegu hästi (kaldun pigem arvama, et me pole põhilistest lähiaja jamadest veel päriselt arugi saanud, energeetikaga seotud küsimused ntx), aga paljudel juhtudel on asi ka selles, et minu soovid ei lähe kogukonna üldise sooviga üldsegi mitte kokku. Ja Larkol on ka õigus: teeme siis paremaks, kui ei meeldi.

Leian rohkem vigu enda ja oma tegevus juures (eriti just viimasel ajal), riik tundub selle kõrval suhteliselt okei.

Milline võiks olla tulevik

Mul oleks hea meel kui suitsetamine keelatakse. Ja joomine. Ja üldse kõik, mis on paha. Siis sureksid halvad inimesed oma halba surma, sest nad ei saa enam seda vahendit, millega ennast ergutada ja maailma vähegi talutavaks muuta. Jääksid järele need puhta naeratusega toredad inimesed, kes ärkavad igal hommikul reipa laulu saatel rõõmsas tujus ja pärastlõunal lähevad kõik koos linnalähedasse metsa piknikule, visates teepeal nalja ja rääkides oravaga.

Ma väga loodan, et suren koos halvema osaga.

MEMO: keskkonnaküsimused uutes ja vanades liikmesriikides

Arni lahkab neljapäevases areenis uue ja vana Euroopa erinevaid keskkonnakäsitlusi, mis haakub hästi minu hetke lemmikteemaga, milleks on erinevused säästva arengu kontsptsioonis uutes ja vanades liikmesriikides. Loen ja lisan mõned kommentaarid kui tekib aega asjasse süveneda.

Märksõnad: Ida-Euroopa , säästev areng , EL .
Kas teil on ka ekspressi veeb firefoxiga vaadates pudine ja ilma taustata?

Otsides ilu (unenägu)

See oli kõige veidram uni. Saabusime vennaga pikalt reisilt oma vanasse annelinna korterisse. Olime vist siiski terve perega, aga nägin ainult venda. Ei mäleta, mida me seal tegime. Vend istus köögis, mina olin omas toas, vahepeal ma magasin. Midagi otsides leidsin aknalaualt raha, kokkuvolditud 25-seid, mis oli ombes meetri pikkused ja 1,5 cm laiad paberribad.

Ühtaegu olin linnast väljas ühes tuttavas maakodus ja seal toimus folk, justnimelt folk. Laudas oli infopunkt ja saal, kana-aias oli telklaager ja kuskil marja-aias käis põhimelu. Olime seal koos R-iga, aga koguaeg ma teadsin, et M on ka siin ja nii ma läksin teda korduvalt otsima. Ühel hetkel olin ma üksi, tulin laudast välja ja kuulsin laulu (õigemini kriiset), mis oli pöörasel ja hullumeelselt ilus. Pöördusin otsimaks seda fööniksit (arvasin nähtavasti, et see on lõpuks M) ja nägin ainult ühte inetut noort naist istumas taburetil, nokats peas. Mul hakkas õudne ja ma jooksin röökides õunapuude poole ja siis ma ärkasin.

Ma olen eestlane ja tõesti tõesti ilus

Ma olen eestane ja t�esti ilus
Ma olen eestane ja õesti ilus

[ link komjuunitile ]

Ettevaatust !!!
See kogukond on tehtud ainult eestist pärit naissoost inimolenditele
Ära püüa saada sisse !
Sind ei võeta vastu, kui sa ei ole
tüdruk pärit Eestist !!!

naised teistest rahvustest , mehed , väga koledaid naisi ei võeta vastu .

Pildid tüdruk
Anett. "Leevike" A.
link orkuti kasutajale
irwww, wtf! ootused olid kõrged, tsekkisin. ühtegi ilusat naist polnud. appi politsei

Täiendatud: on siiamaani elu suureks mõistatuseks, miks arvab suvaline topi ja strechpepuga lammas, et ta on ilus..? et kui sa paned ette suuuured päikeseprillid, siis sa oled ilus? et pandlal on kiri D&G (hääldage palun vene aktsendiga), siis oled sa ilus? et kui sa näitad default meestele oma pekke, siis oled sa ilus? well, siin on sulle uudis: see pole nii. enamus naisi peavad ennast peeglis koledaks ja neil on õigus, aga nad eksivad kui aravavad, et ilutööstus suudab seda muuta. võin päevade viisi käia mööda linna, hängi…

Väike rõõm

Iga kord, kui ma külastan blogtreed,
on mul hea meel,
et ma ennast sealt maha võtsin.

Töökuulutused 90' stiilinäidetega

Palju on räägitud tööotsijate ebaadekvaatsest käitumisest, millega nad justkui värbamisproffide hulgas miinuspunkte koguvad. Tunnen näiteks ise ühte rahutut inimest, kes otsib tihti tööd, saab esimesest ringist edasi, aga teise vooru kohale ei ilmu põhimõttel, kui mind on vaja siis võtke kohe tööle, kui vaja ei ole, siis... Aga vähe on räägitud töökuulutuste ja värbajate tasemest. Järgnevalt üks tüüpiline näide (sattus täiesti juhuslikult näppu fotokala foorumis). Minu kommentaar on kaldkirjas.

Autor: mihkel (---.sloleht.ee)
Kuupäev: 10.08.07 14:10
plusspunktid kuulutuse lisamise eest foorumisse: see on tõesti üks koht, kus asjaosalised palju käivad, loevad ja omavahel diskuteerivad

Eesti lustlikem ajaleht otsib Tallinnasse hakkajat FOTOGRAAFI, kes
lustlikem ajaleht?!! kamoon, me kõik teame selle lustliku ajalehe renomeed; see on huumori kui žanri solvamine
- teaks, mida tähendab töö ajakirjanduses
teisi sõnu: töökogemus; muide, pehmemas sõnastuses kui vanadel headel üheksakümnendatel, mis…

Vajadustest

Parafraseerides Abraham Maslow'd, seda Vene juurtega Ühendriikide juuti: kui kõht on täis (esmased vajadused, füsioloogilised vajadused), hakkab inimene jooma (kõrgemad vajadused, enesetostus).

Blogi on demokraatia tööriist (omal kombel)

Larko kirjutab oma vanast arvutusmasinast, millega blogisid kirjutades oli oluline postitused flopiga kodust kaasa võtta ja siis laia ilma saata. See iseloomustab bloginduse vastavust kaasaegse demokraatia nõuetele: sa ei pea omama kallist fänsi-pänsi arvutit selleks, et teha ennast kuuldavaks. Piisab mõnekümne EURisest komplektist, kuhu kuulub ka mõnesajamegabaidine mälupulk, ja juurdepääsust avalikule internetipunktile sulle sobival ajal, et teenus toimiks. Võib väita, et blogi on soolist, ealist ja sotsiaalset võrdsust edendav teenus, mille kasutamise lävend on madal ja seega ei sõltu blogimine inimese varanduslikust seisust ega ühiskondlikust positsioonist (pigem oskustest ja teadmistest).

Püsides retrolainel. Üks minu blogimise tööriistu oli veel mõned aastad tagasi pildil olev pisiarvuti Ericsson MC218, millele võrdset pole tänapäevani toodetud. Sellel oli hoolimata imepisikesest jõudlusest ja olematust mälumahust ja võrdlemisi viletsast ekraanistg kõik, mis vaja: lõputu (kaasaeg…

Küsimus

Rääkisin kogenud ettevõtjaga, kellel pole väidetavalt rahaga midagi peale hakata. Küsisin lemmikloomade varjupaiga jaoks 10 miljonit. Küsis, mis kasu temal sellest on. Vastasin, et võidab terve kogukond, kaasa arvatud tema. Keeldus ja ütles, et ma ei oska raha küsida.

Tundekasvatus Eesti moodi

Võtsin täna vaba päeva. Selle palavaga lihtsalt ei saa teisiti. Hommik algas noomitusega naabritüdrukutele, kujunes turulkäiguks ja lõpeb lõkkeääres lebotades. Kõige aktiivsem tegevus on sõpradega aeglaselt lobiseda tühjast-tähjast. Mis tuletab mulle meelde, et ma tahtsin kirjutada tunnetest. Ajendiks oli Kati küsimus, et kas armastus on oluline. Selleks tuleks vaadelda eestlase tundeelu laiemalt, toon siinkohal ära meie meeleliste suhete astmiku.

Ostetud armastus. Öäk!

Juhuslik seks. Üldiselt pole see väga levinud, aga siin on erandeid. Näiteks inimesed vanuses 30-40 ja seda nii mees- kui naispoole aktiivsusega. Üsna juhuslik on seksuallkäitumine ka teatud ringkonna väikelinnanoortel. Üllatavalt vähe aga näiteks klubiinimeste juures, hoolimata linnalegendidest. Isiklikult väldin seda.

"Sõber". Levinud noorte hulgas, aga mitte ainult. Need on need inimesed, kellel püsisuhet pole, aga kes pole ka vabad. Tegemist on seksil ja intiimsusel põhineva vahekorraga, mille puhul toimib s…

MEMO: säästva arengu kriitika

On kaks iseasja kui rääkida säästva arengu teemal EU vanade liikmete (eriti aga põhjamaalastega) või uute liikmetega. Mõlemad peavad seda retooriliseks teemaks, võttes selle ümber tekitatud kära teatud kriitilise skepsisega, aga eurooplane suudab hoomata selle idee sisukust, hoolimata mullist, mida selle ümber aetakse (see on vaistlik mõistmine, mis põhineb sarnasel väärtussüsteemil ja mille puhul defineerimine lisab mõistele sisu, mitte ei asenda seda). Eestlane laiendab tüüpilisel juhul vormilise pidetuse sisuliseks vajakajäämiseks ja eksib siin Ida-Euroopale väga iseloomulikul viisil. Selline erinevus on teemana ülimalt huvipakkuv.

Märksõnad: EL, säästev areng, uued liikmesriigid, vaesus kui elustiil.
Kuidas kirjutada säästvast arengust?

Andraud oodates

Millega ta tegeleb, see higistav belglane? Miks kannab ta viha inimeste vastu? Ja eelkõige, miks ta on siin, Sevillas, inimeste keskel, kes talle ei meeldi?

"Merde," vannub ta mõttes ja rullib endale pläru.

Ma tulin siia kohtuma, ütleb ta mulle. "Me pidime saama kokku. Tema nimi on Andraud ja ta töötab ministeeriumis. Ma arvan, et ta töötab ministeeriumis. Midagi tehnikaga seotut. Või oli ta ettevõtja. Neetud kuumus..."

See on väga tüüpiline. Ta räägib alatasa endale vastu, ei suuda jääda ühe "loo" juurde. Ta lihtsalt ei pinguta piisavalt, aga võibolla ka meenub talle, et keegi on seda lugu juba rääkinud ja ta püüab vaistlikult, ise seda teadvustamata, valida teist, ootamatut süžeeliini. Loomulikult on see rumal, tema elus ei juhtu midagi ootamatut.

Alates kevadest on ta siin, Sevillas. Ta ootab Ministeeriumi tehnilisest töötajast ettevõtjat, kelle nimi on Andraud, kes ei tule ega tule ja keda minu arvates pole üldse olemas.

365 päikeselist päeva aastas

Üldiselt võiks vähem magada selle kuumaga. Pigem vähem kui rohkem. Palavaga üle magada on tõeline piin.

Loomulikult olen pesuväel. See on ainus võimalus. Ja ikkagi on palav.

Kujutlen, et olen Sevillas, 10 aastat vanem, kiiksuga poissmees ja kõigest tüdinud. Troopiline kuumus on igapäevane ja harjunud asi. Karjun inimeste peale mitu korda päevas, et näha, kas nad hoolivad. Näidend lõpeb loomulikult surmaga.

Üks maailm

Kui 3-4 aastat tagasi ärksamad inimesed hakkasid alternatiivi otsima senisele üsna liberaalsele (ja hukatuslikule, nagu järjest enam selguma hakkas) ühiskonnamudelile, siis tuli Ergo Tartusse. Ta kõndis läbi linna, vaatles inimesi ja lootis salamisi, et Küüni tänaval tuleks talle vastu Mülleri Sass või Miilius (kasvõi Varblane). Nii see siiski ei läinud, ainult kursilane Albert Gulk ruttas kuhugi. Siiski täitis see Ergo hinge sooja värinaga ja mees tundis, et ta on kodus.

Temast sai aktivist, uue maailma sõdur. Olemata ise küll vasakpoolne (ta oli tõsiselt proovinud, aga teda hirmutas nende totaalne küündimatus sotsiaalsete protsesside mõistmisel) jagas ta senises paradigmas nn pehmeid väärtusi: hoolivus kaasinimeste vastu, sügav respekt elu vastu selle kõikides vormides, soov maailma paremaks muuta ning seda ilusat ja habrast planeeti kaitsta. Ergole meeldis Tartu, meeldis siinsete inimeste rahulik ja tasakaalukas elustiil, nende lõbus naer ja komme õhtuti õlut juua. Tallinn tundus ni…

Odavamad mobiilikõned EL-dus

Lõpuks ometi. Rahvusvahelised mobiiliga (vastu)võetud kõnetariifid on sügisest kordades odavamad. Tele2 ei saa minult rohkem röövida kui 8,7 ja 4,35 (võrreldes varasema näiteks 14 ja 8 kroonigiga on see kõva progress).

Skype teeb aktiivset reklaami oma kasutajate hulgas, promodes oma tariife ja seda põhjusega. Kui jätta arvestamata selle tarkvara kasutamise keerukus, siis mida arvata kõneminuti hinnast 3,599 (Saksamaa), 4,176 (Portugal) ja 4,265 (Rootsi)? Kõlab hästi, isegi väga hästi (fiksvõrguhinnad on veel komakoha võrra soodsamad). Ainus probleem on vähene (tihtilugu lausa olematu) wifi enamikes EL-du riikides.

Mõned wifi ja Skype'i suutvad telefonid.

Unistuste aardekaart

Tiia kirjutab unistuste aardekaardist ja mulle torkas pähe, et see on tegelikult hea nipp. Samas tekib sellega kohe probleem, erinevalt ilmselt enamikest täiskasvanud inimestest puudub mul konkreetne wishlist. Saan teha vaid mõned märkused.

Tahan olla õnnelik. See on kõige egoistlikum soov maailmas, eriti tänapäeval. Tarbimisühiskond ei vaja õnnelikke inimesi, sest hea klient on see, kes on pidevalt rahulolematu ning soovib järjest uusi tooteid. (Naljakas, kuidas inimeste vajadused kasvavad iga ostu-müügi tehinguga. New-age inimesed loevad budistlike tekste ja räägivad loobumisest. See on eriliselt silmakirjalik kräpp. Ma ei tea, miks ma räägin niipalju tarbimisest, kui ma tahtsin rääkida õnnest...) Igastahes on pidev depressioon ja veenide lõikumine minu jaoks liiga emo.

Tahan jätkuvalt töötada vaid asjadega, mis mulle meeldivad ja mis on head ja vajalikud. Ma ei saa aru inimestest, kes räägivad, et neil on sitt töö, aga raha on vaja. Võibolla oleks sinu jaoks hea valik ennast kohe mah…