Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2007 postitused

Vihaühiskond Eesti

Punane Hanrahan mõtiskleb eestluse ahistavast mõjust ja paguluse võlust. Mõistan hästi tema ja tema mõttekaaslaste muret; pole me ju veel näinud korraga nõnda palju viha ja vastuolusid kui meie ühiskond täna tähelepaneliku vaatleja silmale avab. Me kõik oleme jagunenud, oleme kellegi poolt ja, mis kõige tähtsam, kellegi vastu, viibutame varem taskus kantud rusikat üsna avalikult. Loomulik on, et selline vihaühiskond ja selle üsna jabur ja irratsionaalne tõmblemine nii mõndagi häirib. Halb uudis on see, et see tendents ajapikku üksnes süveneb ja mõte rahutud ajad mujal veeta on kindlasti väga ahvatlev.

Kurb on see, et täna avalduvad vastuolud on iseenesest pika protsessi vili. Alates 90' aastate algusest on see rahvas kogunud endasse alandust, ebaõiglust, valu, nõrkust, hirmu. Ja kõik on olnud okei ja jokk. Kõik on välja kannanatatud; rahvusliku stoilisusega alla neelatud, olematuks mõeldud. Vaesuse ajad on üle elatud ja mitmedki meie seast eelistavad mitte meenutada, kuidas täpselt…

Mutimetroo Tartus

MIDA KÕIKE NAD SOOVIVAD TEHA RAUDTEEGA. Erastada, osta tagasi, lammutada, ehitada kiriemaks jne. Mulle endale meeldib kõige enam mõte rööbasbussidest, mis iga kahe tunni tagant Tallinna ja Tartu vahel vuraksid. Aga ka roheliste idee viia vaksal metroo põhimõttel maa-alla, pole ju üldsegi paha. Eriti meeldib mulle muidugi idee selle kohale maapinnale rajatavast rohelisest koridorist: Tartu vajab hädasti kergliiklustänavaid, kus rattur ei pea autode või busside vingupilves navigeerima.

Muidugi pole see mõte uus. Raudtee viimine eritasapinnale on levinud ja küllaltki lihtne vahend linnaliikluse parandamiseks. Üks variant on viia see tunnelisse. Kuid kasu oleks juba sellestki kui raudtee paikneks kanalis ja ülesõidud tehakse väikeste filigraansete sildadena (meenuta Veneetsiat). Kindlasti on variante veel. Kõlab küll totralt, aga raudtee on samaaegselt nii suur probleem ja peavalu kui ka... võimalus teha mida põnevat ja kasuliku ühekorraga.

Ehitusega peaks võibolla pisut ootama kuni buum v…

Nuhkvara nimega Skype?

Küsimus: milline populaarne suhtlusplatvorm installerib kasutaja arvutisse programmijupi, et nuhkida tema riistvara järele BIOSis?
Vastus: loe siit.
Küsimus: kellele seda luuramist vaja on?
Vastus: ei tea, aga ametlik seletus nende enda veebis on küll kõige ebausaldusväärsem jama, mida ma kuulnud olen.
Küsimus: kui nõme see kõik kokku on?
Vastus: väga väga väga väga nõme.

Kui blogimine muutub trendikaks, siis mina ligatahes lõpetan

Nii ma eile mõtlesin. Ja teen ka. Sest järjest harvemini kohtan ma tõeliselt head lugemist. Järjest rohkem kurbust ja tühjust. Kas selleks on vaja teha blogi, et avastada - sul polegi midagi öelda? Igal reeglil on aga erandid ja täna leidsin ma ühe väga eheda kirjutaja. Keegi unetriin räägib oma elust kadestamisväärse aususega. Mõnusalt hea on lugeda midagi nii emotsionaalset ja puhast mingi täiesti ebaolulise ja absoluutselt mitte midagi mõjutava poliitilise tõmblemise taustal.
olen kohutavalt laisk. mu laiskus tõmbab omale emotsiooniteki peale ja nimetab seda haavatavuseks või üksinlduseks või milleks iganes..

Mis puudutab poliitikasse, siis andke andeks. Sattusin eile tv-d vaatama üle pika aja ja... see on hale. See on tõsiselt hale. Öeldakse, et amet meest ei riku, aga poliitik küll praegu olla ei tahaks. Liiga alandav. Peale õhtut teleriees tundub isegi sibil rohkem selgroogu ja ametiuhkust kui neil väikestel võimuritel. Tahaks loota, et see mäng nende jaoks vähemalt väärib küünlai…

Üks päev (vabakutseline konsultandi elust)

Ekspressi järgi tuli mõte logida oma ühe küllaltki tüüpilise päeva tegemised ja toimetamised. Esmaspäeva ei tahtnud võtta, teisipäev kujunes nii, et ei saanud võtta. Võtsin kolmapäeva. Palun, siin see on. Oleks tore lugeda ka teiste inimeste päevakorda, nii et kirjutage julgelt :)
---
8.40 heliseb äratus
9.00 köögis, teen kohvi ja võileibu; blogid, ajalehed, kirjad;
9.30 kodukontoris algavad ettevalmistused telefonivestluseks (materjalide ülelugemine, tähtsamate punktide väljatoomine jne – tööpäev on alanud); ennelõunane teema: säästva transpordi alased piloottegevused;
10.00 Tallinn – Tartu hilisõhtuste bussiliinide kontroll; viimane buss väljub 23.00; piloottegevuste kava läbitöötamine jätkub;
10.15 klient teatab, et säästva linnakeskkonna konverentsile Sevilla 2007 minejatest üks langeb ära; organiseerin grupi ümber; kiri konverentsi töögrupile;
10.30 kütan ahju, kirjutan;
11.05 oodatud telefonikõne Rootsist: piloottegevused autovaba nädala raames september 2007, tulemuste mõõtmine, info t…

Sotsid ja jõhvikasupp

Tegin oma kohustuliku igapäevase jalutuskäigu marsruudil Kodu - Linnavalitsus - Kaubamaja - Maailm - Kaubamaja - Pierre. Küüni tänaval olid sotsid oma punase telgi, naerunägude ja mingite ajalehtedega, mida nad möödujatele sokutasid. Tahtmatult pidin mõtlema, et kes ikka 23 kraadise pakasega mingi ajalehepaberi üle suudab rõõmustada. Oleksid nad ehk jaganud termotopsidest auravat jõhvikamahla, oleks nende telgist olnud palju raskem niisama mööda minna. Aga paber?

Mind nad ignoreerisid. Ju ma ei sarnanenud oma montoni mantlis (allahindlus) ja kõrvaklappidega nende sihtrühmaga. Memo endale: kui sa ei soovi suhelda, kanna alati klappe.

Mis toimub tegelikult? Hallooo?

Sain täna kirja. Kelleltki merilinilt. Kiri sisaldas viidet ekspressi kampaaniale, mis pakub, et registreerudes uudiskirjaga on võimalik saada värsked peateemad oma mailile. Justnimelt, mailile. Halloo, kas meil on aasta 1999? Kristjan, ütle neile.

Veel ekspressist. Tiina Jõgeda pakub välja huvitava teooria. Et valgusreostus on okei, kuna värvides sädelev poefassaad on nii ilus! Tubli, Einstein, ma ise poleks sellepeale tulnudki. Ja ega poeomanik ka sellepärast välisvalgustusse ei investeeri, et see on pilkupüüdev. Hallooo, öelge veel midagi blondi. Selles ju probleem ongi, et iga poeomanik püüab teist üle trumbata, ehitades rohkem ja heledamat fassaadivalgust. See on omamoodi suletud ring, alati on kuhu püüelda. Tulemuseks on kollektiivne hüsteeria. Inimestel on raske näha mitte ainult tähistaevast vaid ka lõõmavast fassaadist kaugemale; näha asjade tegeliku hinda ja väärtust.

Tunneli lõpus on valgus. Vaese inimese jaoks on see tuledes särav ostuparadiis, kus esimest ja viimast korda o…

Energeetiliselt sõltumatud piirkonnad

Seminar Põlvas 1.02.2007

Kaks mõtet. Esiteks on energeetiline sõltumatus ideena väga innovatiinve ja jääb veel pisut kaugeks. Teiseks tuleb mõista, et tehnoloogiline pool pole nii oluline kui koostöömudelid energiajuhtimise tõhustamiseks. Koostöö puudutab nii riigi, regiooni ja EL mõõdet, aga sinna lisandub ka erasektor ja tavatarbijad. Üha enam tundub kriitiliselt oluliseks muutuvat koostöö ministeeriumite vahel (MKM, Keskkonna- ja Põllumajandusministeerium). Teadaolevalt see koostöö käib, aga avalikkusele pole sealt midagi 'imbunud', samuti ei ole seda kuulda ametnike tekstist.

Muudetud: linnamaastur on sõiduk, millega saab sõita üle kõnniteede (definitsioon lõunalauas). Korrespondeerub Hardo Aasmäe uitmõttele, et meie armastus suurte sõidukite vastu ei tulene jeebiomanike elulisest murest oma peenise suuruse üle (minu sõnastus) vaid põhjusel, et Eesti on hajali nagu 'metsik lääs' ja korralike teid ei saagi rajada (tema sõnastus).