Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuli, 2008 postitused

USB laadija ja kümme väikest toiteplokki

Seekord alustan ma sellest, kuidas ostsin eksperimendi mõttes endale USB laadija ja kuidas see tööle ei hakanud (enne seda olin püüdnud teha seda oma kätega valmis, tuleb öelda, et samuti edutult). Mis on USB-laadija? Üllatavad vähesed teavad seda, isegi tehnopedede hulgas, kuigi tegemist peaks olema pea kohustusliku vidinaga igale giigile. Asi on iseenesest 220/+5V adapter, mille väljundiks on "emane" USB ots (või "isane" mini-USB). Teooria põhineb asjaolul, et järjest rohkem on koduelektroonikaseadmeid, mis toidavad ennast või lubavad laadida arvuti USB väljundist ning põhimõtteliselt on arvuti võimalik asendada toiteplokiga, millel on sobiv otsik. Siis oleks võimalik laadida näiteks mobiiltelefoni, pleierit, GPS-moodulit ja mängukonsooli ühe laadijaga. See oleks mugav ja ülimalt kasutajasõbralik lahendus. Ainult, et praktikas see ei tööta ja põhjused on siin väga erinevad. Näiteks mobiiltelefon ja konsool vajavad tarkvaralist ühendust ehk arvutit. Saaks ka ilma,…

Folklooripealinn

Viljandi folkloorifestivaliga on nagu paljude asjadega siin elus. Nimelt on maakera sees peidus teine maakera, mis on suurem kui esimene. Kui päeval täitub folgi ala vahvate kultuurihuviliste ja muidu ilusate inimestega, siis südaööks on sellest saanud Õllesummeri laadne totaalne läbu, kus tooni annavad kohalikud põmmpead. Aga mitte ainult. Ka paljude teenelised folkarid tegelevad sellega, mida Barbi Pilvre nimetab tabavalt 'kohtumiseks oma sisemise seaga'. Mis motiveeridib seda ahvikarja aastate kaupa trügima üritusele, kuhu nad ilmselglelt ei kuulu ja kus ainus, mida nad teha saavad, on ennast täielikuks idioodiks? Ei tea. Eemaldage mul aju, siis ütlen.

Teadagi mis

Ilusad eesti inimesed.

Odavate väikearvutite teine tulemine

Palm Foleo (foto Linuxdevices.com)

Eee PC (foto Asus.com)

Milline on viimaste aastate kõige suurema potentsiaaliga IT toode, mis pole ilmavalgust näinud?

Selleks on elegantne, kvaliteetne ja õhuke väikearvuti Foleo, mida arendas Palm ja töö selle kallal katkestati üsna viimases faasis. Põhjuseks oli ekspertide ja kasutajate poolne kriitikatorm, hala ja hammaste kiristamine "me vajame vaid kõige võimsamat tehnoloogiat ja pole nõus tööjõudlust ohverdama elegantsile ja kasutusmugavusele". Vaid mõned kuud hiljem sai selgeks, kui rängalt tehnopeded on eksinud. Müügile ilmus väike ja üliodav neti-sülar Eee väikselt Taiwani firmalt Asus, kogu maailmal oli üllatusest piss püksis ja juba mõne kuuga oli uus trend IT seadmete maailmas sündinud. Tänaseks on Eee sülareid müüdud üle 350 000, lisaks on reele hüpanud veel teisedki väikefirmad nagu Everex, aga ka suured tegijad nagu H.P., Microsoft, Intel ja Dell. Uuest trendist annab kiirülevaate N.Y.T. Technology: Smaller PCs Cause Worry for…

Veel PSP-st ja UMD-st

Veel PSP teemal. Sony USA nina tunnistab Engadgeti usutluses, et piraatlus on probleem ja segab oluliselt nende müügitööd. Selles jutus pole midagi sellist, mis paneks mind selle põhjuste osas ümber mõtlema. Küll aga on intervjuus üks põnev iva, mis puudutab UMD-d - Sony poolt arendatavat suletud meediaformaati. Kes ei tea, siis UMD on 900MB suurune enamasti ühepoolne laserplaat, millel eripäraks on esiteks selle miniatuursed füüsilised mõõtmed (läbimõõt on 6cm, kestas 6,4cm) ja teiseks paikneb see spetsiaalses kaitsekestas. Iva ise on aga selles, et UMD madal populaarsus tuleneb selle formaadi "ebaefektiivsest käitlemisest algusest peale".

Tuleb nentida, et UMD-d kasutada filmide ja muusika müügiks, nagu seda täna tehakse, on surnult sündinud idee: elame maailmas, mis liigub järjest enam digitaalse meedia võrgumüügi suunas. Siiski on mitmeid võimalusi, milleks võiks seda pisikest ja mugavat ketast kasutada ja mida Sony võiks teha, et oma müügitööle lisaväärtust anda:
- promom…

Mis on PSP piraatluse tegelikud põhjused

Alustan kuu aja tagusest avaldusest, millega sai maha Sony Euroopa president hr David Reeves. Nimelt arvas ta, et piraatlus on psp (tavaline ja S&L) puhul suur probleem ja kuigi piraatmängud aitavad müüa riistvara (ehk konsooli ennast pluss lisaseadmeid), siis püüab Sony koostöös arendajatega leida uusi võimalusi piraatlusega võitlemiseks. STOPP, peatume siin, sest minu mölameeter hüppas just praegu lakke.

Näide üks: mäng God of War: Chains of Olympus PSP
Andrico (EST): 699EEK (44,70EUR);
AmazonUK (UK): £21,48 (27,09EUR);
Amazon (USA): $39,99 (25,23EUR).

Näide kaks: mäng LEGO Indiana Jones: The Original Adventures PSP
Andrico (EST): 699EEK (44,70EUR);
Amazon UK (UK): £24,48 (30,88EUR);
Amazon (USA): $39,99 (25,23EUR).

Näide kolm: konsool PlayStation Portable
Euronics (EST): 2 999EEK (191,79EUR);
Amazon UK (UK): £129,98 (163,96EUR);
Amazon (USA): $169,99 (107,23EUR).

Kas jätkan? Pole vist mõtet. Sony avaldused piraatlusega võitlemise osas on silmnähtavalt kahepalgelised ja tegelikult arendab se…

Ülevaade konsoolide turu hetkeseisust BBC-lt

e3 puhul teeb BBC kiirülevaate konsoolideturust. mõned väited tekitasid küsimusi (eurooplased ei armasta rajusid mänge), psp ja dsl-ist mitte sõnagi. ometi on ps2 ja psp need kaks platvormi, mis on tegelikult kalli, suure ja kohmaka ps3 edu aluseks. ps2 on seade, mis 2000. a. müügile ilmudes rajas teed konsoolimängu populaarsusele. sony toetab ps2 tänaseni, andes välja uusi mänge (130 nimetust 2008. a.) ja kohandades oma uusi teenuseid sellega. tegemist on haruldase vastutulekuga klientidele, kuid see näitab ka kui palju oli ps2 ajast ees oma ilmumisel. tegelik põhjus ps2 elushoidmisele on psp, millele arendatud mängud leiavad ristkasutust ps2-s. ja samuti ka asjaolu, et ps2-te ostetakse, tänu oma soodsale hinnale, ennast tõestanud kvaliteedile ja asjaolule, et põhiosa tarbijaskonnast ei vaja kunagi kallist ja võimast tipptehnoloogiat.

Eesti ei kuulu Euroopa Liitu (mõnede euroopa veebipoodide arvates)

Olen seda mitmel juhul täheldanud ja järjekordne näide on http://www.gameseek.co.uk , mis on üsna heatasemeline mängude ja interaktiivse meedia pood. Jutt on siis konkreetselt postituspiirkonnast, mis on vaid EL-du liikmetele, kuid millest puudub Eesti. Küll aga on enamikel juhtudel olemas Läti. Lõunanaabrid agaramad online-poodlejad?

Uued elektrirattad

Sisaldavad taaslaadimistsüklit, mis kasutab ära pidurdamisel vabaneva energia. Tänu sellele pikeneb teekond ühe laadimistsükli jooksul 90 kilomeetrilt 125 km-ni. Rattal on neli mootori töötaset, millest sõltub pedaalimise koormus. Rattaks on Panasonic Lithium Vivi RX-10S, kuid sarnaseid süsteeme on ka teistel tootjatel. Hind on elektriratastele kohaselt soolane US$1,395.

Vahendab Fareastgizmos
ja Engadget

Tartu liiklusteemaline diskussioon (Tartu) Postimehes

Huvipärast tegin väikse otsingu, mis puudutab senist diskussiooni transpordi arengukava ja teema arengu üle laiemalt. Otsisin kirjutisi, mis vastaksid märksõnadele "tartu", "liiklus" ja "transport". Igaüks võib seda korrata.

Otsingu tulemustel valmis mõttekaart (vt pilti), mis enamvähem näitab tasakaalu igapäevaste "juhtus" tüüpi uudiste (mille alla ma liigitan ka kogu "augueri" teema) ja sisulise diskussiooni vahel. Tumendatud artiklid tegelevad kas otseselt arengukavaga või siis diskuteerivad linna liiklusküsimusi, mis jäävad arengukava raamistiku. Kursiivis on teemad, mis vaid kaudselt haakuvad linna liiklusprobleemidega. Ei taha väita, et tegemist on absoluutse ülevaatega: esiteks on meil ka teisi ajakirjandusväljaandeid, milles võib linnatranspordi probleeme lahata ja teiseks - mul on tunne, et Postimehe otsingumootor on pisut vigane (näiteks on puudu siit seesamaÜlo Veldre artikkel). Siiski annab see laias laastus ülevaate, millin…

Tartu transpordi arengukava kriitika

Ülo Veldre kritiseerib Tartu PostimehesTartu linna transpordi arengukava 2009-2013, mis praegu on avalikul väljapanekul. Veider, et just sotsid selle asja nii teravalt kritiseerida on võtnud, arvestades kui inimeste- ja väärtustekeskse dokumendi on tegemist. Ma küll ei nõustu Veldre seisukohtadega, aga minu jaoks on positiivne, et sellised sõnavõtud arendavad diskussiooni kogukonnas - on ju tegemist valdkonnaga, millel on tugev mõju kõigi linnlaste heaolule. Keda huvitavad need idiootsed "augu erid" kui samal ajal on käimas protsessid, mille mõju tunneme veel aastaid. Kahju vaid, et meie ajakirjanikud/poliitikud ei võtnud seda diskussiooni üles kaks aastat tagasi, kui arengukava ettevalmistamine algas.

Kaks meediakaja ajakirjandusraporti aadressil

PM korjab ülesHelsingin Sanomate uudise raporti ja selle blogijaid halvustava sisu kohta. Mikko kommentaar selles on nagu tõelise punamütsikese oma, kes kardab, et kusagil siiski on olemas kuri hunt:
«Siiamaani on blogisfäär olnud heade kavatsuste keskkond ja suhteliselt aus tegevus. Samas on vaid aja küsimus, kui veebipäevikud saavad kohaks, mida madalamate väärtustega inimesed kasutavad enda huvides,» väitis Mikko.
Eee... mis tähendab heade kavatsuste? Kui ma sotsidest kirjutan hästi ja reformikatest halvasti, siis on mul head kavatsused, aga kui vastupidi, siis halvad? Mikko ilmselgelt ei saa aru, kuidas kodanikuühiskond toimib (ja see pole mitte üksi tema, vaid kogu meie poliitilise- ja rahaeliidi ühine probleem).

The Devil's Kitchen peab otsesõnu ajakirjanduraporti blogiosa debiilsuseks, aga erinevalt PM-st avab ka asja tausta:
Well, fuck me sideways; the EU wants to protect the people from those evil bloggers! And in order to protect the people from "malicious intentions or…

Internetitsensuur ja EU blogipoliitika

Kaks viimast BBC Pods and Blogs podcasti on tegelenud blogimise ja ühiskonna vaheliste suhete lahkamisega ning selle arutluse võiks võtta kokku mõttega, et täna esindab kodanikeajakirjandus demokraatlike väärtusi riikides ja ideoloogiates, millede puhul demokraatiast, inimõigustest ja ajakirjandusvabadusest ei saa juttugi olla. Ja veel: blogimist käsitletakse "võimude" poolt ohuna eelkõige selle tegevuse sotsiaalselt võrgustava/kogukonda siduva omaduse tõttu ja vähem sissekannete sisu tõttu. Ehk siis Egiptuses, Hiinas ja mitmetes teistes riikides on blogija süüdi pelgalt juba seetõttu, et ta blogib.

Internetitsensuuri ABC, mis nagu selgub, on täiesti igapäevane nähtus:
a) enesetsensuur - blogijad tunnetavad vaistlikult piiri (teatud teemad, valdkonnad, inimesed), mille ületamisel võib järgneda karistus (isegi kui seda alati ei järgne);

b) otserünnak serverile - siseriiklik teenusepakkuja sunnitakse "ohtliku" veebilehte/blogi/videolõiku kustutama, rahvusvahelisele teen…

Meediatehnoloogia TOP 5 uuel aastatuhandel

Meediaseadmed, mis on muutnud meie maailma
1. iBook G3 SG / G4, Apple.
Sülearvutite turul oma ergonoomika, koostekvaliteedi ja pika tööeaga revolutsiooni läbi viinud seade, mille abil sai pintsaklipslase korporatiivsest mänguasjast tudengite ja kodutarbijate igapäevane meediaseade. Müügil 2001 - 2006.

2. Nokia 1100, Nokia
Kõigi aegade parim mobiiltelefon ja ülemaailmselt müüduim tarbe-elektroonika seade (enam kui 200 milj. eks, ehk rohkem kui iPodi või PlayStation2'te). Omas lisaks pikale akutööle keskkonnakindlat korpust ning LED-taskulampi. Seade, mis tegi ühte kindlat asja, aga tegi seda hästi ja selle planeedi elanikkonnale ("arenevatele turgudele") taskukohase hinnaga. Üleilmsele võrgustumisele ilmselt kõige enam kaasa aidanud seade. Müügil oli 2003 - 2007? ja ilmselt lõpetati äriklassi marketingiosakonna tungival nõudmisel.

3. iPod, Apple.
Uue ajastu meediaseade, algselt mõeldud muusikafailide mängijana, hiljem lisandus pildiformaat, video ja veebiliides. Kaasaskantavate…

AVIS-e autorent ei luba jalgratturitel oma kontori ees turvaliselt parkida

Kirjutab Aileen:
et "me ei taha, et meie kontori ees on ratas!"
?!?!
ausõna, mina ei saa aru, mis põhjustab sellist vihkamist?
siis see mees ütles, et nad räägivad majahalduriga. sinna juurde ta tegi seda ameeriklaste fingers crossed liigutust. ja tegi seda veel mõlema käega. et ärgu ma kohe üldse lootkugi, et see asi veel niimoodi jääbki!
Üks mõte, mis Tartu LV liiklusinimestel on, et selgitada tulevikus välja kõige jalgratturi- ja jalakäijasõbralikumad ettevõtted linnas. Et nagu AVIS-ega vist ei saaks siis arvestada. Nõme lugu igal juhul. Kas tõesti peame hakkama trahvima kontorihooneid, milles puuduvad parkimiskohad jalgratastele?

Öko-hoone kontseptsioon

Kontspetsiooni südameks on nn passiivmaja kasuliku pinnaga 10 400 m2, mis antud juhul on lahendatud 65 korteriga elamu ja ärihoonena. Passiivmaja erineb tavahoonest kõige üldisemalt oma vähendatud energiatarbega, mille kohta kehtib standard 15 kWh ruutmeetri kohta aastas. See on enam kui kümnekordne vahe tänasega (uutel hoonetel ca 150 kWh aastas ja sedagi vaid juhul kui arhitekt ja ehitajad on teinud head tööd). Käesolev hoone on aga edasiarendus passiivmaja kontseptsioonist, nimelt on see seotud passiivpäikesekütte patareidega katusel (tarbevee soojendus) ning triiphoonega, pindalaga 650 m2, mis katab poole lõunapoolsest fassaadist. Triiphoonel on kolm ülesannet: akumuleerida päikesooja hoone fassaadi ja klaasfassaadi vahele, puhverdada ventileeritavat õhumassi, mis on oluline hoone suure kubatuuri tõttu (51 300 m3) ja luua pool-looduslik filter reovee kasutamiseks.

Hoonel on neli korrust pluss katusekorrus. Esimesel korrusel paiknevad äri- ja teeninduspinnad sh. kohvik-restoran, las…

Energia hind ja energiasääst

Viimase energiafoorumi tooni andis kõikide osapoolte arusaam, et elektri hind on lähiajal oluliselt (minu isiklikul hinnangul ületab 3kr/kWh piiri aastaks 2013) tõusmas. Kolme-neljakordne hinnatõus viimase kümne aasta jooksul on tabanud ka teisi energikandjaid nagu kütteõlid ja gaas. Seoses sellega räägitakse aina rohkem energiasäästust ja seda nii tööstuses kui ka kodumajapidamistes.

Teiselt poolt on läbi saanud kinnisvara nn kuum aeg, mil' osteti kõike, sõltumata hoone ehituskvaliteedist, soojapidavusest või hoolduskuludest. Täna küsib ostja juba kriitilisi küsimusi ja soovib saada võimalikult ökonoomset lahendus.

Lisaks on juba ka Eestis olemas ärksad keskkonnanärviga inimesed, kelle jaoks on oluline see, kuidas ja mida nad tarbivad ning mis on nende tegevuse mõju meie looduskeskkonnale. Just nende inimeste huvi silmas pidades pakun ma välja öko-hoone kontseptsiooni, mis on säästlik (vähem jooksvaid kulusid), madala keskkonnakoormusega (reostab vähem), sotsiaalselt aktiivne (se…

Ühtne alkokeeld ja meediakaja

Samosti irooniat ja kriitikat alkokeeldude ühtlustamise üle eelviimases (22.06.2008) Olukorrast Riigis oli hale ja piinlik kuulata. Et kui alkokeeldude kampaania sai alguse mingist poliitilisest libastumisest, siis on kogu protsess absurdne? Kas teised omavalitsusi mätsivat ka oma alkokeeldudega kinni Lootsmanni tankipanekut Harjumaal või mingit Savisaare egotrippi? Lihtsalt infoks: riik ühtlustas keeluajad mitte selleks, et omavalitsuste "tiibu kärpida", vaid (tõenäoliselt) seetõttu, et integreerida toimiv meede riiklikusse seni absurdselt suutmatusse ja ilma munadeta alkopoliitikasse. Kõrvalefektina lõpevad omavalitsustevahelised õhtused alkorallid, mida viivad läbi lakku täis väikelinnanoored.

Mõnesmõttes on Samosti ignoratsus nii spetsiifilise teema puhul mõistetav, eeldab "rääkivate peade" formaat mingit universaalselt geniaalset meeskonda, mis lihtsalt pole võimalik. Olukorrast Riigis ja näiteks Keskpäevatund on selles mõttes siiski erinevad. Kui Keskpäevatunn…

Teistmoodi meedia meem

- Televiisor vs. YouTube
- Raadio vs. PODCAST
- Ajaleht vs. Blogi/foorum/RSS
- Kontor vs. Kaugtöö
- Arvuti vs. Sülar/PDA/tark telefon
- Pidulik õhtusöök vs. Sotsiaalsed võrgusikud
- Galerii vs. Flickr/Nagi
- Hyde Park vs. Kommentaariumid