Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva august, 2009 postitused

Poodidest, kvaliteedist ja ühest mõttest

Ma ei saa aru poodidest, mis müüvad riiulite kaupa ühte ja sedasama sodi. Sattusin hiljuti vaatama ühte suhteliselt spetsiifilist kodumasinat. Asja uurides avastasin, et see muidu täiesti tundmatu kaubamärk on olemas 3-4 erinevas poes, igalpool täpselt sama hinnaga ja müüja räägib juurde sama ülivõrdes juttu. Või sama teema raamatutega. Mis point on selles, et Rahva Raamatus ja Apollos on allahindlused samadel raamatutel ja isegi kroonipealt sama suured? Tegelikult pole point isegi omavahel kokku leppeid tegevates kaupmeestes.

Oli aeg kui iga härrasmees võis teha endale poe. Müüa näiteks ehitustarbeid. Sellisel juhul oli pood hiigelsuur plekkhall. Võtta tööle mõned asjatundmatud müüjad ja hea elu võis alata. Sest rahvas ostis, ükskõik kui vilets kaup või teenindus sinna juurde käes. Need ajad on möödas, aga kaupmehed pole sellest siiski veel aru saanud. Endiselt kehitab müüja iga su küsimuse peale õlgu (ehkki neil vist nüüd kästakse kliendile naeratada) ja endiselt jalutab klient suurt…

Operatsioonisüsteemidest ja innovatsioonist

On avalik saladus, et suured operatsioonisüsteemid nagu MS Windows või OSX on juba aastaid püsinud sisuliselt muutumatutena, lisades kasutajaliidesele vaid kellasid ja vilesid. Mis vahe on Win 95'l ja Vistal? Läbipaistev menüüriba? Ilusamad ikoonid? Olukorras, kus kasutajalt nõutakse iga paari aasta tagant mõnesajadollarist väljaminekut uue versiooni eest ja riistvara areneb ahvikiirusel, on operatsioonisüsteemid ise muutunud aasta-aastalt järjest ebaturvalisemaks ja ajale suuresti jalgu jäänud. Sellel teemal kirjutab Engadget Entelligence ja Michael Cartenberg. Lisaks artiklis toodud näidetele toon veel ühe geniaalse ja ajast ees operatsioonisüsteemi - Psion kontserni EPOC 32-nimeline toode (rakendati Psion 5x seeria masinatel). Platvorm, mis lubas oma failidesse koondada tabelarvutuse, käsijoonise, joonestuse, sõna ja pildi - seda aastaid enne xml-keele tekkimist. Ning nagu Apple Newton - failid ei vajanud salvestamist.

Eesti elu: majanduskasv ja maailmalõpp (nagu me seda tunneme)

Juba aastakümneid vaidlevad sotsiaalteadlased juurdunud müüdi vastu, et majanduskasv on üheselt seotud ühiskonna edenemisega. Et see nii ei ole, märkasid esmakordselt darwinistid - heaoluühiskondade sündimus on erakordselt madal, ristivastu evolutsiooniteooriale, mille järgi peaks olema just vastupidi. Heades tingimustes peaks kogukond saavutama oma taastootmise maksimumi. Edasi läks lugu veelgi segasemaks. Selgus, et mitmed indikaatorid, mida kasutati elukvaliteedi mõõtmisel - turvalisus, kogukonna sisene usaldus, kindlustunne tuleviku ees, kuritegude arv, tervislik seisund jne - andsid majanduse ja jõukuse kasvades jätkuvalt halbu tulemusi. Selgus, et lisaks kogukonna rikkusele on oluline ka veel teine aspekt. Nimelt rikkuse jaotumine kogukonnas.

Loomulikult on olemas selliseid tegureid, mis on otseselt seotud majanduskasvuga. Mõned üksikud ja enamik neist järgivad ka rikkuse jaotumist kogukonnas. Laste suremus väheneb rikkuse kasvuga, kuid häid tulemusi näeme sellistes riikides nagu…

Eesti elu: asjad, mida ei saa olla (aga on)

1. Pae tänava pommid. Asi, mida võib juhtuda USAs, Iraagis või äärmisel juhul Hispaanias, aga kindlasti mitte Eestis. Väidetav süüdlane on tänaseks tabatud, aga ikkagi pole selge, miks pommitati Lasnamäe korrusmaju.

2. Herman Simmi juhtum. Üks mu lemmikraamatuid räägib Briti salateenistuse juhtkonda peitunud "mutist" - briti luure kõrgest ohvitserist, kes töötab topeltagendina venelaste heaks. LeCarre kirjutas selle loo sügaval külma sõja aastatel, mil suurriikide vahelised mõõga-ja-mantli mängud olid üsna levinud. Kes kujutaks aga ette vene "mutti" eesti luureteenistuses? Mees võeti kinni, aga mis saab neist, kes teda siin 10 aastat toetasid, tema "seljatagust" kindlustasid ja usalduskrediiti andsid?

3. Kas mäletate esimesi poode, kus müüdi "välismaa" kraami, mis tegelikult oli lihtsalt värviline rämps? Kas mäletate, kuidas kilekotte ja teksasid müüvatest pisihangeldajatest said lugupeetud suurärimehed? Või on teil meeles need dressides ambaalid,…

Iga inimese loomupärasest õigusest oma huvitavale arvamusele

Kunagi ütles mu sõber H vaidlushoos umbes sellise mõttetera: enamik kaasaegseid noorinaisi riietub nagu libud, sest meie, mehed, sunnime neid selleks. Umbes sama geniaalne on Ekspressis ilmunud artikkel, mis teeb argliku ja armsa katse ironiseerida ühiskonnas väljakujunenud naisevaenulike hoiakute üle. Võitlev feminism tõstab pead ka Eestis?

Parafraseerides klassikuid - kui räägivad sellised argumendid, on mõtlevatel inimestel aeg ennast teemast taandada. Panen meeste-naiste teema lukku ja ignoreerin igasusust edasist sellekohast mõttevahetust.

Timur ja tema meeskond, OÜ

Selle idee tekkeks oli kaks eeldust. Esiteks on meil majandusega halvad ajad ja järgmine aasta saab olema nagu Lätis. Teiseks on suur hulk teenuseid ja tegevusi, milledele ei leidu ka täna tegijaid. Koristus, üldehitus, remonditööd. Kui kutsuda täna ehitusfirma omale korteriremonti tegema, siis saad sama vastuse, mis ehitusbuumi ajal - unusta ära, liiga väike objekt. Miks? Sest tavafirmad on koormatud juba ette kohustustega, neil on laenud ja liisingud ning lõpuks tahab firmaomanik ka mingit kasumit teenida. Aga kujutage ette ettevõtet, millel pole mitte ühtegi kohustust, mis oleks paindlik ja suudaks turuga kohaneda. Just selline ettevõte on OÜ Timur ja tema meeskond.

Need on 5-10 liikmelised meeskonnad, mis komplekteeritakse töö kaotanud oma ala spetsialistidest, eesmärgiga kombineerida erinevaid oskusi ja olla võimalikult paindlik turu muutuste osas. Üks on pealik ja tema vastutab. Riik lubab tal soodustingimustel registreerida firma (tingimusel, et see algab sõnadega "Timur ja…