Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2010 postitused

Foorid, laibad ja Eesti käpardlik liikluskultuur

Ei tahaks rollerijuhi hukkumisega lõppenud liiklusõnnetuse süüdlase osas sõna võtta. Selle selgitab loodetavasti välja ametlik juurdlus. Siiski üks kommentaar Indrek Sirki kommentaari kohta, mis on avaldatud tänases Päevalehes. Tsiteerin:
Sirk ei pea aga piisavaks rohelise tule kahesekundilist vilkumist. Autojuhil kulub aega, et rohelise tule vilkumist märgata, reageerida ja auto peatada. „Mõne aasta eest vilkusid rohelised tuled veel kolm kuni neli sekundit, praegu toimib see vähestes foorides,” ütles Sirk. Liiklusjurist märkis, et kahe sekundiga ei jõua autojuht autot peatada. „Kui autojuht jõuabki näha, et roheline hakkas vilkuma ja kollane süttis, siis füüsikaseaduste järgi ta ei jõuagi tihti pidama jääda,” lausus Sirk. „Samuti ei ole juhtide silmad pidevalt foorile suunatud, peab ju jälgima ka kaassõitjate tegevust ja ümbrust.
Kogu oma lugupidamise juures kõnealuse persooni vastu, arvan, et siinkohal lugupeetud jurist eksib. Kaldun ka arvama, et hr Sirk teab väga hästi prob…

Riigikogu liikluskomisjon võiks kuu pealt tagasi tulla ja proovida linnas rattaga sõita

Protestiks riigikogulaste lauslolluse vastu, mis ei luba taaskord jalgratturit kõnniteed kasutada, sõidan kuni pühapäevani NIMELT kõnniteedel. Ja võimalikult palju. Tra maivõi kui lollid saavad olla otsustajad! Kas te lambad olete kordki ise püüdnud linnas rattaga reaalselt kohast-kohta liigelda??

CNN, Kin ja oleme mängult kõik ajakirjanikud

Esimese Lahesõja meediakajastusest on mulle meelde jäänud foto, mis kujutab CNN ajakirjanikke oma konfliktipiirkonnas asuvas "baasis", kasutades toona ülimoodsaid esimesi sülearvuteid, satelliittelefone ja tootes "live" ajakirjandus satelliitside vahendusel. Tänaseks on otseedastusega telepilt planeedi erinevatest piirkondadest muutunud meelelahutus- ja uudisteformaadi tavapäraseks osaks ning oma koduselt diivanilt võib pea igapäevaselt jälgida videokroonikat tapatalgutest või katastroofidest kusagil kolmandas maailmas. Siiski meenuvad need vuntsidega mehed CNNi "baasis" iga kord, kui juhtun lugema uuest noorte-telefonist Kin.

Kin pole novaatorlik. Multimeedia ja sotsiaalvõrgustike teenuste integreerimine mobiiltelefonis on sama vana kui on iPhone... Isegi vanem. Tegelikult on Kin täpselt nii tagurlik ja käpardlik nagu kogu personaalne telekomitööstus läbi oma ajaloo. Mitte keegi ei suuda olla nii ignorantne ja hoolimatu kasutajate vajaduste osas nagu on m…

"Väljasõit rohelisse", põlvkonnad, ideoloogiad ja kriisid

Ulmekirjanikest vendade Strugatskite ilmselt kõige tuntumaks tööks on ka eesti keelde jõudnud "Väljasõit rohelisse", mis on erakordselt sünge ja kurb jutustus, kasvõi juba seetõttu, et kirjeldab katastroofijärgset maailma. Võiks öelda, et stalkeri kuju on loonud kirjanik(ud), kellel pole enam mingeid illusioone ühiskonna osas, kus nad elavad. Ometi polnud see nii nende varasemates, optimistlikes töödes. Peamiselt 60' sulaperioodil ennast kuulsaks kirjutanud vennad uskusid ilmselt siiralt nõukogude süsteemi ja selle helgesse tulevikku ning püüdsid anda oma panuse. See on igati mõistetav - 60' oli väga helge ja optimistlik aeg kogu Nõukogude Liidus. Siis kui 60' teisel poolel hakati kraane taas järjest rohkem kinni keerama, inimestes midagi justkui murdus. Strugatskite loomingus tähistab seda murdumise kohta veider väike kirjutis "Tigu nõlvakul", kirjutatud 1965.

Järgneb pisut optimistlik "Inetud luiged" (66-67), kuid see optimism on juba tugeval…

Technolust ja armastus kõige elava vastu

Minu lemmiktegevus on vestlus. Olen vestlussõltlane. Lisaks dialoogile sobib ka üks-paljudele formaat (annan loenguid kõrgkoolis ja esinen seminaridel/koolitustel). Mulle meeldivad põnevad teemad ja huvitavad seisukohavõtud. Olen täheldanud, et vestelda meeldib mulle isegi enam kui näiteks lugeda (kuigi ma loen rohkem). Suhtlemiseks on mul mitmeid abivahendeid. Telefon ja arvuti. Nende abil leian ma kontakti inimestege. Kui poleks vajadust vestelda, poleks mul vaja ei telefoni ega arvutit. Kõrvaltvaataja näeb mind 10 tundi ööpäevas arvuti taga ja mõtleb, et ma olen arvutisõltlane. Ei ole- ma olen vestlussõltlane ja arvuti on vaid vahend minu ja teise inimese vahel.

Pilvre kirjutab, et meie ühiskond hindab tehnika eest hoolitsejat enam kui inimeste eest hoolitsejat. Võib ju olla. AGA. Insener, kes projekteerib silla, ei tee seda mitte armastusest betooni ja raudsõrestiku vastu. See on seesama armastus inimeste vastu, mis on igal emmel. Pereisa, kes laob uuesti üles vana ahju, ei tee sed…

Veidi veel eraamatutest

Paide Gümnaasiumi Raamatukogu ajaveeb on juba jupimat eaga tagasi kokku pannud ülipõhjaliku eraamatute teemalise ülevaate, kaardistades teema kajastust meie meedias (ja viidates ka siinkirjutaja tagasihoidlikule sellekohasele kirjatükile). Teema on tõeliselt kuum, uusi "lugejaid" tuleb elektroonikatööstuselt järjest juurde, kuid minu jaoks on endiselt siin mitu aga.

Püüame korraks näha erinevate seadmete taga formaati. See on ju kõige tähtsam, riistavara selle ümber tuleb ja läheb. Niisiis formaat. Hetkel (Apple'iga paadis) on vaikimisi standardiks epub. Kas keegi teab, kuidas teha epub faili? Tunnistan, et mina ei tea. Veel on kasutsel html, doc ja pdf. Viimast kasutatakse eriti ohtralt, kuigi tegemist on kõige ebamugavama formaadiga, mis väga halvasti allub eraamatult nõutavale tekstimanipuleerimisele.

Püüdsin hiljuti teha audioraamatu m4b faili ilma itunes'ita, ega tulnud sellega toime. Ometi on audioraamat üks väga mõnus kuulamine, mis ei tohiks olla seotud ainuüks…

Eesti naised on head insenerid

Anni Arro pilt Postimehes viib vägisi mõtted taas soorollidele ja nende jaotusele Eestis. On ju tegemist eeskujuliku stereotüübiga kaasaegsest naisest. Modell ja ilus inimene, kokk ja kohvikupidaja. Meedianägu veel pealekauba. Pealegi selline, kelle jutt kõlbab ka eetrisse (erinevalt enamikest meedianägudest). Mida eesti naine veel tahta võiks?

Eestlastele on harjumatu kui mõni särav noor daam teatab, et ta on energeetikainsener ja tema teemaks on energeetiliste struktuuride analüüs. Selline juhus mul muuseas oli Rootsis. Eestis oleks seda - nagu öeldud - pisut raske mõista. Naine ja insener? Energeetika on ju meeste ala! Samuti rasketööstus, transport, logistika jne. Naine võiks valida ja midagi "pehmemat". Midagi sotsiaalteadustest - keeleteadus, suhtekorraldus, pedagoogika jne. Või kui ta tahab tõesti omale elu raskeks teha, õppigu arstiks. Aga mis kõigeparem - õpiks hoopis modelliks ja kokaks ühekorraga! Vot see on üks õige naise töö.

Aegade jooksul olen töötanud koos mitm…

Põnevad inimesed ja igavad töökohad (ja vastupidi): Barbie on nüüd it-guru

Sa ei näinud seda tulemas, onju. Seksistlike stereotüüpide emme ja alaealiste naisolendite märg unenägu Barbie töötab nüüd IT-osakonnas. Mida põnevat Sina oled teinud vahepeal?

Ahjaa, küsimused ja vastused
Q: Anyone else curious what "computer engineer" Barbie is going to look like?
...
A: Light blue jeans that have not been washed since the internet was invented

Ja muidugi see.

Minu digitaalne mina: e-raamat

Alustuseks kaks fakti e-raamatute ajastust. 2009 aasta lõpus osteti maailma ühes suurimas raamatumüügi keskkonnas Amazon.com digitaalseid raamatuid rohkem kui paberkandjal raamatuid. See hetk, jõulud 2009, on miilikivi trükimeedia ajajärgus. Järgmise, 2010 aasta alguses viskas e-raamatute niigi ärevil konnatiiki oma uue multimeediaseadme firma Apple, lubades teha trükitööstuses samasugust revolutsiooni, nagu muusikatööstuses on teinud iPod. Sellest hetkest alates toimib kogu trükitööstus uue paradigma raamides - viis, kuidas raamatut mõistetakse ja käsitletakse on põhjalikult muutunud.

Need faktid on teada-tuntud paljudele. Siiski on üllatavalt vähe neid, kes suudavad fakte adekvaatselt hinnata. Eksijad jagunevad kahte suurde koolkonda, mis omavahel diameetriliselt vastanduvad. Esiteks on nn revolutsionistid, kes väidavad, et nüüd on e-raamatu messias saabunud ja paberajastu läbi. Teine koolkond väidab, et, vastupidi, senised pingutused e-raamatu suunas näitavad, et mitte miski elektr…

Digiajastu mänguasjad 2008/2010 revisited

Eelmise kümnendi lõpul ehk siis vaeval kuu aega tagasi võttis ülipopulaarne tehnoloogiaportaal Engadget hinnata kümmet kõige mõjukamat olme/digitaalelektroonika vidinat ja seadet, mis on mõjutanud meid ja meie maailma selle lõppenud kümnendi jooksul. Olgugi, et mainitud nimekiri on tuntavalt ameerikakeskene, läheb see hästi kokku siinkirjutaja juba 2008. a. tehtud listiga. Järgnevalt Engadgeti ja siis minu nimekiri.

Engadget:
1. Canon Digital ELPH (2000) / PowerShot S100
2. Apple PowerBook G4 (Titanium) (2001)
3. Microsoft Windows XP (2001) / Apple Mac OS X (2000)
4. Apple iPod (2001)
5. TiVo Series2 (2002)
6. Motorola RAZR V3 (2003)
7. PalmOne Treo 600 / 650 (2003 / 2004)
8. Microsoft Xbox 360 (2005)
9. Apple iPhone (2007)
10. ASUS Eee PC 900 (2008)

Herbaarium:
1. iBook G3 SG / G4, Apple.
2. Nokia 1100, Nokia
3. iPod, Apple.
4. PSP, Sony.
5. Trēo, Palm Inc / palmOne / Hansdpring

Ei kommenteeri artikli autorite poolt välja pakutud ideed, et Windows XP / OSX võiks selles nimekirjas olla (küll aga Ubuntu…

Läpakaga emmed, uued töölised ja inimesed, keda pole vaja

Kodukontor on nii 2000. Tänapäeval piisab läpakast ja telefonist, et tööd teha.
Pildid Dell ja SonyEricsson.

Kui Jeremy Rifkin eelajaloolisel ajal (1995) kirjutas klassikalises mõistes töö kui nähtuse "lõpust", siis pidasid paljud teda üheks nendest kümnendile iseloomulikest poolteaduslikest maailmalõpuprohveteist. Tema argumente ja mõttearendusi võib nimetada intellektuualselt huvitavaiks, isegi kui nendega nõus ei olda. Kuid minule meeldis see raamat ning meenus hiljuti seoses V. Heffernani artikliga The New York Times Magazine´is - Home Tool - mis räägib kaugtööst ja läpakaga emmedest.

Mõistagi mahub läpakaga emme mõiste alla rohkem kui lihtsalt naine, kes jagab ennast karjääri ja kodu vahel kasutades kaasaegseid kaugtöövahendeid ja suudab ühtlasi hoida ennast professionaalsel tasemel viibimata igapäevaselt kontoris. Üldisemalt tähistab see ühiskonna ja tehnoloogia arengu tulemusel sündivat uut tüüpi töömudelit, milles töö väärtust ei saa mõõta enam kontoris veedetud tundide…