![]() |
| Raudteejaam Karlstrupi lennujaamas Kopenhaagenis |
Mandarin tapetakse tuhande miili kauguselt ainsa sõrmeliigutusega. Maailm toimib keerulise seoste sasipuntrana, milles põhjus ja tagajärg ühendavad omavahel erinevaid kohti, ideid, asju ja inimesi. Põhjus ja tagajärg pole alati silmnähtavad, sest tihti on olulised hoopis põhjuste põhjused ja tagajärgede tagajärjed ning need ei pruugi meile silma hakata enne, kui me teame nende tähtsust. Kiire rongiühenduse viimine Kesk-Euroopasse läbi Pärnu on just üks neid põhjuste põhjuseid. See otsus määrab ära kahe väikelinna tuleviku 21. sajandil: Pärnu on määratud tõusma ja Tartu jääma samasuguseks uniseks provintsilinnaks nagu see on täna. Nimetu täpp Euroopa kaardil. Nimetame selle Tartu languseks, aga vahet tegelikult pole.
Nagu igal ennustusel, nii ka sellel on oma tingimused, mille täitmisest sõltub lõpptulemus. Kiirühendus Euroopa keskustega annab Pärnule võimaluse, kuid selle realiseerumine sõltub Pärnu tegevusest. Nii nagu Tallinn pole täna suutnud laevaturismi realiseerida linna hüvanguks, ei pruugi see õnnestuda ka Pärnul. Jah, turistid peavad üleval vanalinna restorane, kuid ainult turistidele orienteeritud toidukoht kaotab stabiilse käibe kohaliku igapäevase kliendi näol. Aga kes sööb su pippuripihvi siis kui turismihooaeg on läbi? Ida-Euroopale nii omaselt pole Tallinn taibanud turismi tõelist kasu, mis ei väljendu selles kui palju valget viina või merevaigust rämpsu turist tarbib. Tähtis pole see, mida turist siit kaasa viib, vaid see, mida ta siia toob. Oluline on, kes täpselt siia tuleb ja miks ta siia tuleb. Nendele küsimustele õigesti vastamine tagab edu ja rahanumbrid, mida omavalitsus pole näinud isegi oma märjemates unenägudes.
Kuid see kõik ei kehti Tartu kohta. Kui Pärnu edu seisab selle taga, kui edukalt see linn hammustab katki turismipähkli, siis Tartu kidumist vaevalt et miski suudab takistada. Õigupoolest ongi Tartu suurustel väikelinnadel globaalses linnadevahelises konkurentsis kaks valikut. Ainus viis eduks on pakkuda metropolidele midagi, mida neil pole - kvaliteetset ja puhast elukeskkonda. Hea näide selle kohta on Kopenhaagen ja Malmö. Esimene pakub häid võimalusi karjääriks ja eneseteostuseks, teine on hubane väikelinn, kus inimestel meeldib elada. Või koolis käija vms. Sellise koostöömudeli tekkimiseks on üks oluline eeldus. Mis see võiks olla? Õigus, see on kiire rongiühendus. Ja mis on teine valik?
Kui ühendus Varssaviga on valmis 2020 a., siis sajandi keskpaigaks on elanike arv Pärnus Tartuga võrdne või sellest suurem. Sajandi lõpuks ületab see Tartu elanike arvu tunduvalt, jäädes alla Tallinnale, kuid võibolla mitte enam oluliselt, sest teljel Tallinn, Pärnu, Riia, Varssavi hakkab toimuma midagi, mille analoogiaks võiks tuua vedeliku liikumise omavahel ühendatud anumates. Sellises ajahorisondis muutuvad oluliseks teemaga seotud võimalused, näiteks Pärnu sadamalinnana ja seda nii reisisadama kui väikelaevade või jahisadamana. Oluline on ka Pärnut ümbritseva transpordivõrgu väljaarendamine ning panustamine linnadevahelisse logistikavõrku. Jne.
Kas Tartust võiks kahju olla? Pisut. Samas pole nagu kedagi süüdistada ka. Linn on olnud aastaid ükskõikne kiire rongiühenduse suhtes ning raudteed nähakse pigem segava tegurina, linnaruumi lõhkujana (sama kehtib muide ka jõe suhtes, mis on ainus ajalooline põhjus selle linna olemasoluks). Loodetavasti suudetakse tekitada kiire rongiühendus Tallinnaga (tänane on enam-vähem sada aastat ajast maha jäänud), mis paraku kinnitab Tartu veelgi Tallinna satelliidiks. Esimene peatus peaks olema lennujaama sees (all) ja viimane sadamas. Pisiasjad, mis loevad. Mandarin tapetakse...
Täiendatud 19.10.2011: Euroopa Liidu transpordi põhivõrgu nimekirjas on neli projekti Eestist, vahendavad ERR-i raadiouudised. "Üks on see Rail Baltic. Kiire Rail Baltic või Rail Baltic 2. Teine on Rail Balticu see osa, mis on ka praegu prioriteetsete projektide hulgas, ehk siis ühendus Tallinn-Tartu-Koidula piiripunkt. Peale selle nö võtmeelementidena on selles plaanis sees Tallinna lennujaam ja Tallinna sadam. Tallinna lennujaam kui lennujaam, mis tulevikus peaks saama ühendused ka raudteega ja Tallinna sadam, kui üks niisugustest sadamatest, mis etendab olulist rolli Euroopa mereteede projektis, mis on ka üks selle transpordivõrgustiku osa," ütles transpordivolinik Siim Kallas.

9 kommentaarid:
võibolla, aga võibolla mitte.
- keegi ei hakka ylikooli pärnusse viima
- riigiasutusi võib samas T-sse üle viia
- tehnoloogia areneb, võibolla saab aastaks 2030 luua kiirema rongiliini T-T-R vahele
-N on pudelikael, Venemaa sooviks et osa kaubaliiklusest suunataks Koidula piiripunkti kaudu ümber
- lennujaam ei peaks olema T-s, vaid Ä-s. T nr2 lennujaam peaks olema R-s
Huvitav spekulatsioon, aga sellest puudub seesama põhjuste põhjus, millest loo alguses juttu on. Mis pagan mõju nendel rööbastel ja kiirrongidel siis võiks olla, mis paneb Pärnu kasvama? Kas see tähendab ühesuuna piletit Tallinnast ja Riiast Pärnusse, sest seal on nii ilus? Vähemalt suvel. Või mis on Pärnus turismimajanduse seisukohalt teistmoodi, kui Tallinnas? Pigem võib sellel kiirraudteel olla vastupidine mõju, ühesuuna pilet Brüsselisse. Eks me siis 2050 vaatame, kelle fantaasia rohkem reaalsusele lähemal.
Ja tegelikult ei ole veel lõplikku otsust, et Rail Baltica just Pärnu kaudu käima hakkab, on vaid uuring, mis seda soovitab.
Raudteevõrgustik töötab tervikuna, nii et ka Tartule on uus ühendus ainult kasuks! Tallinna-Tartu-Riia vahel on juba rongiühendus olemas, ning uus Rail Baltica trass saab ka selle pealset liiklust tänasest ainult elavamaks ja tihedamaks muuta. Tänu Berliini poolt Riiga suunduvale rongiliiklusele saab huvitavaks ka kiirrongiga Riiast edasi Tartu sõita.
Toivo:
- minu arvates pole ülikooli mõju linna arengule oluline, võibolla sellest millalgi pikemalt;
- riigiasutuste viimine väljaspoole tln eeldab toimivat regionaal-poliitikat, mida siin riigis paraku pole;
- rongide kiirustele meie kliimas paneb piiri ette meie talvine kliima (vt näiteks http://news.bbc.co.uk/2/hi/8511857.stm )
- N omab suurt (!) potentsiaali kui vene suund areneb;
- mina ei tea, kus lennujaam olema peaks, see on pigem luksus. Samas kui kiire rongiühendus on Tartu jaoks hädavajalik.
Raul:
Küsimus muutub lihtsamaks kui sa küsid endalt, miks tänapäeval keegi peaks oma elukohaks valima Tartu, Pärnu või Tallinna? Aga Riia? Või Varssavi? Nagu mina seda näen on väikestel linnadel kaks peamist võimalust: võrgustuda või vaikselt hääbuda. Tartust Tallinnasse või Riiga tööle käija on igapäevane liiklusporno. Tund aega rongiga sõita on aga lihtsamast lihtsam. See on see müstiline mõju, mis on rööbastel ja kiiretel ülimugavatel rongidel.
Ja veel. Olen nõus, et täna soovivad paljud (noored) minna läände. Sest me ei suuda neile pakkuda perspektiivi ja võimalusi. Kiired ühendusteed maailmaga avardavad inimeste võimalusi oma eluga toime tulla, seigelda ja oma keskkonda väärtustada. Vähemalt minu puhul see toimib.
Santeri:
Nõus, et raudteesüsteem on tervik. Täna võib Göteborist (Rootsi) rongiga sõita Sevillasse (Hispaania), käigult oma reisi planeerides, erinevat tüüpi ronge kasutades, erinevaid teenusepakkujaid kasutades ja jaamades oodates mitte üle 60 minuti. See on toimiv süsteem! Loomulikult võidavad kõik, kes sellega on ühendatud.
Aga on neid, kes võidavad rohkem. Eriti Eesti puhul, kus täna EI OLE võimalik sõita rongiga Tartust Riiga. Pisike probleem oleks vaja lahendada, et seda võimalikuks teha, aga me ei ole seda suutnud 20 aastaga ära teha. Sellest ka minu pessimism Tart-Prn ühenduse pihta. Aga isegi kui see tekib, siis see annab lisaboonust Pärnule, mis muutub nii Tartu jaoks tõmbekeskuseks.
Jah, küsimus muutus lihtsamaks küll. Elan Tallinnas, sest siin on mul töö, mitte sellepärast, et siin saab rongiga sõita. Minu kolleegidest 50% on pärit mujalt Eestist. Nad on siia tulnud üheotsa piletiga.
Üleriigilise planeeringu arutelul tõi Rivo Noorkõiv väga ilmekalt välja selle, miks inimesed perifeeriast linnadesse kolivad. Küsimus on ainult töökohtades. Samal põhjusel liigutakse ka Eestist ära. Töökohti luuakse aga sinna, kus on rohkem kvaliteetse tööjõu valikut. Maapiirkondadest kiirelt mööda tuhisev rong vaid süvendab probleemi. Kiire ühendus Euroopaga ei tekita raudtee kitsamasse otsa muid võimalusi, kui siit kiiremini põgenemise.
Pärnu, nagu mistahes teise Eesti linna arenguks on vaja kohalikku transporti, täpsemalt kohalikku ühistransporti edendada.
Ülikoolil on Tartu linna arengus väga oluline roll. 30% Tartu linna inimestest on ülikooliga seotud. Ülikooli eelarve maht 110 M eurot on natuke suurem, kui Tartu linna eelarve. Ülikool ehitab ja loob töökohti. Tõsi küll, lähiaastatel hakkab tudengite arvukus jõuliselt vähenema ja puudujääki tuleb importima hakata. Ja selleks võib rong isegi sobida..
Raul:
Minu arvates said sa asjast õigesti aru. Metropolid ja tõmbekeskused on kohad, kus käiakse tööl või kultuurselt vaba aega veetmas, aga seal elamiseks peab tegema päris mitmeid kompromisse. Millal võib öelda, et üks linn on globaalselt populaarseks muutunud? Siis kui kohalikele hakkab seal elamine üle jõu käima. Lahenduseks on hea raudteeühendus väiksemate linnadega, kus elukeskonna kvaliteet on kõrgem ja elamine odavam. Sõites Londoni, NewYorki või kasvõi Stockholmi linnalähistes rongides on lihtne seda trendi märgata. Kaasaegne linnastunud kodanik on nõus päevas ca 2 tundi panustama rongiliiklusele, see on neile täiesti normaalne osa päevast. Kiire rongiga tähendab tund aega tööle sõitu ca 200...350 km pikkust distantsi. See omakorda tähendab täiesti uut majandusmudelit linnadele, mis jäävad tõmbekeskusest sellele kaugusele (ja omavad füüsiliselt kiiret ühendust). Võttes kokku: Rail Baltica annab selle trajektorile jäävale väikelinnale unikaalse võimaluse arenguks.
Mis Tartu ülikoole puudutab, siis on mul nende osast linna arengul pisut erinev seisukoht. Pigem ma näen neid puukidena, mis kasutavad linna hüvesid (transpordivõrk, üüripinnad) oma isikliku väikse äri ajamiseks, sealjuures soovimata ise teenustesse panustada. Aga see on üks pikem jutt millalgi tulevikus.
Teemaga haagib uudis, et Apple avas oma äsja uue poe NewYorki peavaksalis. Paljud peavad Manhattani südameks 5. avenüüd, aga tegelikult on selleks Grand Central, kust päevas käib läbi kümneid tuhandeid inimesi ja mis ühendab linna ümbritsevat rongivõrgustiku linna metroosüsteemiga.
http://www.dailymail.co.uk/news/article-2072283/Apple-fanatics-descend-Grand-Central-station-opening-new-flagship-store.html
Postitage kommentaar