Kõikidest liiklusõnnetustest, mis juhtub Eestis jalakäijate ja ratturitega, on pooltel juhtudel süüdi viimased. See on üks võimalus asju vaadata. Teine võimalus on öelda, et pooltel juhtudel ei suutnud autojuhid õnnetust ära hoida. Seda nimetatakse "nõrgema õiguse" põhimõtteks. Miks see oluline on? Kui nõrgemal on alati õigus, siis vastutab õnnetuse toimumise eest alati autojuht kui tugevam pool. See on ainus võimalus muuta autojuht maksimaalselt hoolivaks mitte ainult teiste autojuhtide vaid ka jalgratturite ja jalakäijate suhtes. Seega iga inimese suhtes, kes sulgeb enda järel koduukse ja astub tänavale. Liiklus muutuks ohutumaks ja väheneks õnnetuste arv, milles üks osaline on jalakäija või rattur, olenemata sellest, kas nad on õnnetuse põhjustajad või mitte. Paraneks meie elukeskkond ja tänavad muutuksid ohutumaks. Paraku ei võitle täna mitte keegi selle eest, et "nõrgema õiguse" põhimõtet Eestis lähiajal rakendatakse. Elukeskkond Eestis pole mitte kellegi asi.
Tartu-Tallinn maantee on sada aastat vana. Siin-seal on ka maantee oma sängi muutnud, tulnud asustusel lähemale või läinud kaugemale. Mäletan oma lapsepõlvest, et elades maantee läheduses, polnud võimalik seda lähedust aimata. Liiklus polnud piisavalt tihe, et metsast või põllumaadest läbi kosta. Täna kostab maanteelt pidev müra, mis sarnaneb raudteelt kostva lärmiga, mida põhjustab justkui lõpmatu rong. Inimesed, kes elavad maanteest ca 200...300 m kaugusel st nägemisulatuses, väidavad üldiselt, et nad ei kuule midagi, elades ometi pidevas müraväljas. Pidev müra põhjustab stressi ja närvisüsteemi häireid. Maanteed ümbritseb asustus ning mitmel korra läbib see külasid ja linnu. Kõikide nende inimeste tervist kahjustab kordades kasvanud liiklushulk ja sellest tekkiv pidev müra. Maantee tihe kasutamine vähendab nende inimeste elukvaliteeti ning mitte keegi seda neile ei kompenseeri. Inimeste elukeskkond ei ole mitte kellegi asi.
Skype ütles mõni aasta tagasi, et palga poolest võiksid nad endale üle osta Nokia tippinseneri, ainult, et see inimene ei tuleks meile tööle. Mitte, et talle ei meeldiks meie kroonid. Meie elukeskkond on see, mis talle ei meeldiks. Uuringud näitavad, et kui inimene tuleb Soomest Eestisse, siis tunneb ta ennast tänaval neli korda rohkem ohustatuna kui kodus. Meie vilets vaimne ja füüsiline elukeskkond on põhjus, miks paljud inimesed, eriti just noored (nn kolmas Eesti), väldivad Tallinnat või elu eestis üldse. Ja nii see jätkub, sest elukeskkond pole teema. Elukeskkond Eestis pole mitte kellegi asi.
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar