Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2012 postitused

Hea Eesti uus muusika, sügis-talv 2012

Unustage ära olemtehnika ja mikrouunid, mida te plaanisite jõuluks poest koju tassida. Olgem ausad, kes seda träna ikka vajab. Ostke parem head Eesti muusikat. Jõuludeks näiteks on ilmunud kaks ülihead uut plaati: Kiivate Armastajate mitmekeelne madrigalide kogumik Falalan ja Vox Clamantise gregoriaanidest koosnev Filia Sion. Mõlemad on absoluutselt uskumatult head. Veel on erakordselt hea Kulno Malva akordioni saatel lauldud plaat. Heast Eesti muusikast on veel ilmutanud Tõnis Mägi, Juhansonid, Argo Vals (instrumentaal), Astrid-Böning Nõlvak & Eike Vellend, Merli Varik (koostöö Sõpruse Puiesteega), Anu Taul, Liisi Koikson, Jakob Juhkam (instrumentaal), Mustonen & Sooäär & Remmel & Ruuben (instrumentaal). Kogumikud on ilmunud Riho Sibulalt, Folkmillilt, Rein Rannapilt ja Kukerpillidelt (kaks viimast juba varem, aga pole saanud aega kuulata). Tegelikult on ilmunud värsket kraami rohkem, aga need plaadid on mul praegu kuulamisel/kuulatud ja võin neid soovitada.

Tulistamismängul TF2 põhinev juhtimiskoolitus

Kui ma peaksin tegelema organisatsiooni- ja juhtimiskoolitustega, siis kasutaksin ma selleks arvutimänge. Täpsemalt ühte konkreetset mängu. Kohe seletan, kuidas.

Kursuse toimub arvutiklassis, mis toetab tasuta allalaaditavat mitmemängija põhist tulistamismängu Team Fortress 2 (TF2). See on läbi aegade üks parimaid mitmikmänge, mis arvutiekraani (?) on näinud. Minu jaoks on selles kolm elementi, mis muudavad selle kasulikuks õppevahendiks:

TF2 on klassipõhine: skaut, jalaväelane, mineerija, püromaan, snaiper, spioon, kuulipildur, arst ja insener. Iga klass eeldab erinevat mängustiili ja arendab välja spetsiifilise oskustepaketi, mis kombineerib omavahel mängija oskusi, valmisolekut ja klassi poolt loodud võimalusi. Erinevad klassid aitavad mängijal leida oma stiili ja eelistusi ning kohandada ennast meeskonnaga võimalikult kasulikul moel (st. realiseerida ja lõigata kasu oma eeldustest ja oskustest). Piisavalt pika aja jooksul arenevad välja ka meeskonna nn. tähed, kes suudavad olla ta…

Hea Uus Linn: Tartu Ülenurme Lennujaam, Tartu Õhk ja väikelinna lennujaama tulevik

Minu märgid: hävitav hoolimatus

Kolimisauto maja ees on esimene märk. Sellele järgnev nädalavahetus annab vaid kinnitust. Tümakas käib läbi maja, aknaalune on täis konisid ja poole ööni pauguvad korteriuksed. Sisse on kolinud naabrid otse põrgust. Ükski elanik ei või enam kindel olla, et saab õhtul peale päevatööd rahulikult puhata. Inimeste kodurahu sõltub kortermajas kõige nõrgemast lülist ja selleks on üks hoolimatu naaber, kes ei aktsepteeri ühiselu reegleid ning keda selleks sundida on põhimõtteliselt võimatu. Miks ostavad kortermajas elavad inimesed endale suuri muusikakeskusi või tohutu bassivõimendiga helisüsteeme? Nad teavad väga hästi, et see heli lõikab läbi viletsalt isoleeritud paneelmaja seinte nagu või. Aga nad lihtsalt ei hooli.

Meetri laiune majaesine jalutustee on täis parkivate autode ninasid. On neid, kes suudavad jätta normaalse kõnniraja endile ja teistele. On neid, kellel on poogen. Kõndima ei mahu? Pole minu asi. Lapsevanker ei mahu läbi? See on juba huumor, mida teistele idiootidest autooma…

Hea Uus Linn: TE100 taastuvenergia konverentsil TEUK

Inimesele keskendunud juhtimine

Kui ma peaksin kokku võtma kõige suurema muutuse, mida post-sovieedist tulnud ühiskond peab läbi tegema, siis pole selleks harjumine kapitalistliku elukorralduse või poolkohustusliku tarbimiskultusega. Kapitalism toimis ka raudse eesriide taga (kuigi kohati üsna veidrates vormides) ja alates seitsmekümnendatest määras ka nõukogude ühiskonnas inimese positsiooni tema varanatukese nähtav osa: auto, maja, suvila jne. Peamiseks erinevuseks on juhtimise fookuse viimine aparaadilt endalt inimesele. Inimene on 21. sajandi elukorralduse mõõdupuu ning inimese elukvaliteeti peavad silmas kõik põhilised juhtimise protsessi  ja tulemust hindavad kriteeriumid. Paljudele endistele aparatšnikutele üle terve idaploki käib see tänaseni üle mõistuse ning ka meie väiksed kriisid ja kriisikesed on tihti ajendatud sellest lihtsast, kuid kahte maailma lõhena üksteisest eraldavast mõtteviiside erinevusest.

Viivi Luik märkis oma intervjuus, et läinud sajandi kuuekümnendate keskel uskusid Tartu vaimuinimesed …

Hea Uus Linn: aeglane kiirus ja kohale jõudmise kunst

Minu digitaalne mina ja tehnoloogia, mis muudab meid lolliks

Inseneri eriala õppejõud palus tudengil arvutada 50x10/5. Tudeng võttis kalkulaatori, arvutas ja vastas. Õppejõud küsis, kas tudeng on kindel, et vastus on selline. Tudeng võttis kalkulaatori, arvutas uuesti ja ütles, et on küll kindel. Kes on selles kurvas loos süüdi? Kes on süüdi, et ülikoolis õppivad noored ei oska iseseisvalt arvutada ega kirjutada? Süüdi on loomulikult see jobu tudeng ise. Aga süüdi on ka ülikool, kes selliseid tudengeid õppima võtab, samuti kool ja kodu. Süüdi on ka tehnoloogia, mis muudab meid lolliks.

Kreeka filosoof Platon arvas, et kirjakunst on kurjast, sest rikub ära inimese mälu. Alates sellest on inimese mälu asendamine arenenud jõudsalt ning täna justkui ei peagi enam ise midagi teadma. "Sest internetis on ju kõik olemas". Vähemalt selline on paljude inimeste mõtteviis. Aga teadmised ise polegi olulised, pole kunagi olnud. Inimene õpib, sest see on osa evolutsioonilisest protsessist, millega arendatakse aju. Me vajame teadmisi selleks, et tek…

Uue põlvkonna linnarattad USAs: DBC City Bike Design

Engadget Distro kirjutab Bostonis tegutsevast jalgratta töökojast DBC City Bike Design, mis tegeleb vastupidavate ja lihtsate linnarataste disaini, ehituse ja müügiga. Pisut alla $3k hinnalipiku sees on nahast sadul, korgist käepidemed, hooldusvaba led-lampidega elektrisüsteem ja täpselt sõitja kehamõõtudele häälestatud kroomterasest eridisainiga raam. Meeste ja naiste ratta raamid on eraldi välja töötatud disainerite, arstide ja inseneride koostöös (SolidWorks platvormil). Sõitja raskus on viidud rohkem tagumisele rattale ning keha asend on püstine, vähendamaks raskust kätele ja vibratsiooni edasi kandumist kehale. Materjali ja konstruktsiooni eripärade tõttu on ratas stabiilsem ja vähendab tee konarustest tulenevat vibratsiooni. Konstruktsioonis on püütud vähendada soolase ja niiske õhu korrodeeruvad toimet.

Uusliberaalse maailmavaate kriis Eestis

Kui masu oli nelja või nii aasta eest eestlastele lõpuks kohale jõudnud, siis võis üle terve Eestimaa näha järgmist kurba pilti. Talu või suvila uks oli lahti murtud, majapidamisest oli varastatud absoluutselt kõik väärtuslik (kuni moosipurkide ja vanade riieteni) ning jäljed läksid üle põllu küla suunas. Kohale kutsustud kohalik konstaabel saabus alles järgmise päeva lõunaks ning ütles, et te võite ju avalduse kirjutada, aga... erilist mõtet sellel pole. Hiljem külaelanikega rääkides selgus, et põhimõtteliselt on selge, kes külas selliseid asju teevad. Selge ka konstaablile. Aga midagi ette võtta ei saa. Tõendeid ju pole. Mis sellest, et pättidel on "uus" külmik ja garaaž täis võõrast kraami.

Ka Türi politseinikud ja prokuratuur vaatasid käed taskus pealt kohaliku kuritegevuse kasvamist pätikambast linna terroriseerivaks organiseeritud jõuguks. Ja täpselt nii on see väikestes kohtades üle terve Eesti: sisulise korrakaitse tagamine pole enam ammu politseinike ülesanne ja uus…

Tagasi kooli: pilves arhiivid ja tühjad koolikotid

Täna on tehniliselt esimene koolipäev ja see on ainus kord aastas, kus politsei reaalselt jälgib liikluseeskirjade täitmist. Lapsed võtavad oma uue ranitsa ja laovad selle täis õpikuid, vihikuid ja lõikelilli armastatud õpetajale. Koolikott kaalub lõpuks 150 kg, aga usinad õppurid ei lase ennast sellest hirmutada, vaid vinnavad kandami endale selga, põhjustades kergeid selgroovigastusi ja ülaseljas vanaduses välja löövaid mõistatuslike valuhoogusid. Puudemass, mida selleks rituaaliks vaja läheb, on üüratu ning kasvatab noorte karmavõlga emakese looduse ees. Kuid kõik see peab nii olema, sest emme-ja-issi ka pidid tegema sama. Ja nende emmed ja issid ja omakorda nende emmed ja issid. Ülekaaluline koolikott on nagu teo-orjus, on nagu eesti rahva kannatuste põli, mida antakse edasi põlvest põlve, isalt pojale, emalt tütrele. Mitte ükski tubli Eesti kool ega koolijuht ei ole meil jõudnud 21. sajandisse, puutunud rõvedust nimega arvuti ega käinud ilges kohas nimega internet. Ilmselgelt ei…

Lugemik sügisel ja muinasjutuvestja saatus

Loen Haljand Udami artiklikogu ja olen kurb. Millest tuleb see ärksate mõtlejate saatus lõpetada konspiratsiooniteoreetikutena? Või on see ühe muinasjutuvestja elu, mis ühtviisi algab ja lõpeb muinasjutuga? Üsna samamoodi nagu tema kogumik "Maagid, filosoofid, poliitikud". Võibolla sellisel juhul omandab hea ja osav vale rohkem väärtust kui külm ja kalk tõde? Kas tõde on tõeotsija ülim aare või on ka tema jaoks meeliköitvam elada pigem suures mugavas vales, nagu me kõik?

Samal ajal on lugemislaual: Juhan Viidingu "Kogutud luuletused", Miloszi "Sünnimaa Euroopa", Sudo "Zen Guitar", Eco "Ilu ajalugu", Matsini "Doktor Schwarz" ja Schopenhaueri "Elutarkus". Töölaual on Newman ja Jennings "Cities as Sustainable Ecosystems", Deutch "The beginning of Infinity" ja Graeber "Debt". Lugemisjärge ootavad Udami "Türgi", Jungi "Psühholoogilised tüübid", Spengleri "Õhtumaa al…

Märkmik ja mobiiltelefon 2.0

Mäletate seda huumoriklassikasse kuuluvat sketši, kus näitleja ja lavastaja Jüri Järvet on hädas oma mäluga, sest tema märkmik on kadunud? Hea meel on nentida, et sisuhaldusteenuse pakkuja Evernote ja märkmikutootja Moleskine on võtnud vaevaks kõikide märkmikukasutajate elu pisut lihtsustada, pakkudes märkmete lihtsat digitaalset arhiveerimist targa kaameratelefoni abil. Oktoobrikuus müügile tulev (vt. pilti) eriline märkmeraamat toetab mobiiltelefonis toimivat tarkvara, mis telefoni kaamera abil salvestab paberile tehtud sodimärkmed alguses seadmesse ning seejärel Evernote pilv-teenusesse. Misjärel säilivad need digitaalses arhiivis ja on kättesaadavad igast interneti otsast.

Tõsi, sama saab täna teha igaüks ka tavalise märkmikuga, kuid selleks on vaja osata pisut pilditöötlust, vaja on kasutada arvutit ning pildi puhastamine võtab aega. Kõigepealt tuleb pildistada, siis viia pilt proportsiooni, seejärel puhastada paberil olevast mürast (ruudud, varjud jms) ning tõsta pildi kontrast…

Tahtsin kirjutada midagi kriitilist ESMi kohta

Mõtlesin isegi pealkirja: rikka inimese probleem - ei oska oma rahaga midagi peale hakata. Siis nägin vilksamisi telekast stabiilsusmehanismi vastast piketti Toompeal oma välja prinditud plakatite ja tõsiste nägudega. Enam käsi kirjutama ei tõuse.

15 min hiljem.
Siiski, kas pole imelik? Parafraseerides ühte vene poliitikut võib vaid nentida, et ükskõik millist majandust Euroopas ka teha ei püütaks, ikka tuleb välja ühiskassa.

http://uudised.err.ee/?06258761

Hea uus linn - Keskkonnamõju: London 2012

Hea uus linn - Eesti reisiraudtee 2.0

Meeste asjad

Eesti keeles pole nimisõnadel sugu, kuid siiski on ka meil olemas meeste asjad ja naiste asjad. Naiste asjad on seotud näiteks ilu- ja tervisetoodetega ning neid hoitakse spetsiaalses kastikeses või sahtlis. Tänapäeval on ilutooted ka meestel (ükskõik kui ultra-maskuliinseid nimesid need kannavad) ning seetõttu liigitub enamus neist üldisse, ilma soota kategooriasse. Ma võin nimetada kümneid nn naiste asju, kuid kui ma pean nimetama viite meeste asja, jään ma hätta. Kuhu on meeste asjad kadunud?

Paljud klassikalised meeste aksessuaarid nagu tööriistad või autod on kahekümnes sajand universaliseerinud (nii nagu ka meeste tööd) ja meeste territoorium jääb järjest ahtamaks. (Võibolla seetõttu on ka meeste reaktsioon nii valulik kui naiste iseseisvuses jutuks tuleb?) Meie isadel olid veel olemas jahi- ja kalastustarbed, piibud ja piiburohi, igas külas oli oma sepp-keevitaja või keegi, keda kutsuti meheks "kuldsete kätega". Mehed võtsid viina, parandasid televiisorit või autot (n…

Andres ja härrade pidusöök

Juhtus kord nii, et Andres kutsuti suurte härradega õhtust sööma. Õigupoolest oli Andres seda kutset juba ammu oodanud, kuid millegipärast polnud see härradele pähe tulnud ja ise toppima minna nagu ei sobinud. Seepärast mängles peen naeruvine Andrese ausal maamehenäol kui ta peegli ees särki nööpis ja kaelasidet sättis. Eit küll tänitas, et mis pidutsemine see keset töönädalat on, aga Andres teda ei kuulanud. Mida see eit ka teadis härrade asjust. Kesknädalal pidutsemine ongi just härrade komme. Andres ümises lauluviisi ja lõi saapad ilusti läikima.

Kõrtsis oli just nii nagu Andres oli arvanud. Härrad istusid sakstekambris ja olid juba kenakesti auru all. Lauad olid lookas head-paremat ja paljude söökide nimed ei tulnud Andresele kohe meeldegi. Jookidega oli lihtsam, oli vein, õlu ja napsid. Vabu kohti polnud, aga siis tegi Andresele ruumi üks kõhukas mees, kes tutvustas ennast nii segaselt, et midagi peale sõna pan Andres ei kuulnud. "Ahah, poolaks," märkis Andres enda jaok…

Mida teha väljasurevate (väike)linnadega?

Me kõik teame seda lugu. Monofunktsionaalne väikelinn, mis on ehitatud ümber ühe suure tehase ning peale kiiret erastamist ja sellele järgnenud rohkem-või vähem vältimatut pankrotti, mis jätab enamiku töövõimelisest elanikest tööta. Kuna koos tehasega kaob ka kaugküte, siis on kortermajadest on välja raiutud radiaatorid ning igaüks kütab nagu oskab. Aegamisi hakkavad inimesed linnast lahkuma ning alles jäävad vanad, väetid ja joodikud. Samal ajal panevad uksed kinni ka vähesed alles jäänud tööandjad. Ainsas allesjäänud kohalikus poes käivad inimesed abirahade eest süüa ostmas. Süüa tähendab selles kontekstis juua. Allakäiguspiraal on täies hoos ja päästa pole justkui midagi. Probleem on aga selles, et tegemist pole mitte ühe linnaga, vaid kirjeldatud protsess on käimas kümnetes väikestes asulates üle terve ilusa Eestimaa ning tegelikult pole ka probleem lahendamatu.

Selleks, et sotsiaalset hävingut peatada, on vaja kahjuks rohkem kui ühte abinõud. Vaja on rakendada tervet meetmete pak…

Nurgapoodide väljasuremine ja poodnike leidlik äristrateegia

Milline on Sinu kodulähedane pood? Vean kihla, et selleks on lähim supermarket, võibolla isegi linna ääres paiknev hüper-super-mega ostukeskus. Isegi kui selleks oli mõni lähikonnas asuv nurga- või agulipood, tänaseks on sellest saanud ajalugu. Väikeste poodide kadumises süüdistatakse peamiselt suuri poekette, kuid see pole ainus põhjus. Samavõrra määravaks on nende ekslik äristrateegia. Pean silmas orienteerumist kohalikule joodikule. Just see on aidanud kaasa sadade nurga-, aguli- ja külapoodide kadumisele.

Kohalik joodik kõlab sihtgrupina naeruväärselt, kuid tegemist on iga väikese poe igapäevase reaalsusega. Viin, õlu ja odekas on päeva esimene ja viimane ost. Poe ümber tiirleb hommikust õhtuni parmottide ja kohalike alkostaaride konstante seltskond. On loomulik, et terved inimesed ei soovi sellist poodi külastada ning käive hakkab langema. Geeniusest poepidaja reageerib trendile, panustades üha enam truule joodikukarjale. Riiulid täituvad kirevate pudelitega ning tavainimesel lit…

Tööotsija kolm müüti

1. Tööle saab siis kui sul' juba on töökogemus.
Pole tõsi. Kogemus ise ei ei loe. Tööle saab siis kui inimene oskab tööd teha. Kui ta tööd teha ei oska, siis tõenäoliselt teda ka ei palgata.

2. Tööle saab tutvuste kaudu.
"Tutvused" on tore sõna, mis tähistab eestlaste täielikku võhiklikkust maailma asjadest. Mitte üheski Eesti koolis ei õpetata, et igasuguse edu alus on sotsiaalsed võrgustikud (mitte segi ajada seda idiootide kogunemiskohaga internetis, kus inimesed klikivad üksteise piltidele). Ükskõik, kas tegemist on ajalehti müüva koolilapsega või tippspetsialistiga, keda maailmas on kokku vähem kui kümme - tema võrgustikud määravad edu. Seega, unustage ära tutvused ja tegelege sotsiaalse võrgustikuga.

3. Tööle ei saa siis kui ühiskonnas valitseb suur tööpuudus.
Tööpuudus on statistiline fiktsioon, millest ma juba varem olen siin kirjutanud. See vihjab nagu oleks töö Eestimaa pealt otsa saanud. Keegi tuli ja tegi kõik töö meie eest ära ja nüüd peame me käed rüpes ist…

Minu digitaalne mina: tahvelarvutid koolis

Kolm peamist eelist ja puudust kaasaegsete tahvelarvutite ja e-lugejate kasutamiseks koolis.

+ Kümnekilone koolikott allkoolilapse õlul on idiootsus, mis tuleks 21. sajandi koolis kindlasti kaotada. Tahvelarvuti aitab vähendada lolli paberimassi, mida kooliõpilane igapäevaselt seljas kannab.

+ Kool ei peaks andma mitte lõplike tõdesid, vaid avama uksi uuetele teadmistele. Elektrooniline platvorm on selleks sobiv, võimaldades linkida õppetükis esinevaid mõisteid korraliku teatmeteosega (wikipedia sobib üksnes hädapärast, aga asi seegi).

+ Tahvelarvuti lubab moodustada ühtlase paindliku platvormi, millest õpilane leiab oma kohustusliku lugemise, lisalugemise, kalendri, õpetajate märkused ja kommentaarid, oma varasemad tööd jne. Lisades tahvlile veel paberkaustiku ja lihtsa lehe skänneri, saab moodustada õpikeskonna, milles erinevad meediumid kombineeruvad ja lubavad kasutada igast võimalikust parimat osa.

- Tahvelarvuti pole lugemiseks nii mugav kui "päris" raamat. E-luger on …

Kas Tallinnast saab otse rongiga Riiga?

Jah, aga selleks pead sa olema riigi president. Meie sinuga peame ikkagi Valgas ümber istuma. Mõnel juhul jalutama Valgast Läti Valka ja seal Riia rongile istuma. Vahepeal ootama 57 minutit. Graafikud haakuvad vaid ühel juhul:

Tallinnast väljumisaeg 6.30 ja Valgas 11.09
Valgast väljumisaeg 12.06 ja Riias 15.41

Reisi kestvus on 9 tundi ja 11 minutit. Nende kahe linna vahekaugus on maanteed mööda 308 km. Reisi keskmine kiirus on pisut alla 34 km/h. Sellise kiirusega liikusid kaubad ja teenused millalgi 19. sajandi keskpaiku, mil auruvedur tegi oma esimisi katsetusi ning peamine liikumisviis olid suure kandevõimega parvlaevad. Eesti ja Läti reisijatevedu raudteel on oma ajast maas ligikaudu poolteist sajandit ja kui ma hakkaksin täpsemalt arvutama, siis isegi rohkem.

Minu märgid: rongid

Esmaspäeva varahommikune Tartu-Tallinn reisirong on meie oma väike Orient Express. See on läbilõige meie ühiskonnast ja segu erinevatest sotsiaalsetest klassidest. Hallide ajurakkude liigutaja Poirot võiks seda nautida, istudes esimese klassi reserveeritud nahast tugitoolis ja inspekteerides kaasreisijaid. Kindlasti leiaks ta sealt mõne saatjannaga reisiva kõrgest seisusest daami, härrasmeest mängiva kelmi, pühendunud, kuid vähe tunnustatud riigimehe, hästi riides, kuid oma matslikust halvasti varjava tõusikust ärimagnaadi, mõne vaenuliku riigi varjatud spiooni ja keda veel. Selle enam kui kahe tunni jooksul jõuab vilgas belglane viia läbi juurdluse ning leida teises klassis toimunud mõrvale ootamatu, kuid igati loogilise lahenduse. Süüdlane antakse Tallinnas üle politseile.

Rongides on midagi, mida ma reisimise juures väga armastan. Olen sõitnud rongidega Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Iirimaal, Itaalias ja Hispaanias, lisaks veel…

Minu märgid: hea lihtne jalgratas

Foto: helkama.fi Kuna rattahooaeg on alanud, siis mõned soovitused neile, kes soovivad osta endale uue kaherattalise sõbra. Õnneks on täna jalgrattavalik poodides üsna hea, nii neile, kes soovivad laiade rehvidega maastikuratast kui ka kiiretele maantesõitjatele. Ma nimetan neid hobiratasteks ja neist praegu juttu ei tee. Juttu tuleb hoopis jalgrattast, mida kasutada igapäevasõiduks linnas või maal. Erinevalt hobiratastest kasutatakse igapäevarattaid sõnasõnalt iga päev, nende jaoks pole vaja ei liibuvaid sportpüksikuid/retuuse ega "hingavat" nanokangast, tegelikult pole vaja mitte mingisugust lisavaraustust. Just selles peitub nende võlu. Hüppa selga ja hakka sõitma. Et aga seda mugavust saavutada, tuleb ostmisel jälgida teatud põhimõtteid.

Enne veel kaks märkust. Esiteks - osta tuleb alati nn paberitega ratas. Soovitatavalt uus, aga ka kasutatud kõlbab, kui on olemas esialgsed ostudokumendid, milles raami number kirjas. Enamik ratastest, mida kasutatult müüakse, on mõne õn…

Mõtlemisest, haridusest ja töötusest

Kui ma peaksin eristama head ja halba haridust, siis peamine kvaliteet on, hea haridus õpetab inimese mõtlema. Halb haridus mitte üksnes ei jää mõtlemisvõime arendamisega hätta, vaid suudab selle võime noorel inimesel varakult paralüseerida. Eestis antav haridus on täpselt selline. Aga see pole ainult meie probleem.

Kui Suurbritannia teleprodutsent John Lloyd ühel päeval avastas, et ta ei tea maailmast suurt midagi, sündis sellest suurepärane briti telesaade QI. Kirjutasin sellest fenomenaalsest saatest siinsamas mõnda aega tagasi ja kuigi viimasel ajal pole kahjuks olnud võimalik sellega kursis olla, arvan tänaseni, et see on parim asi, mis kaasaegsel telekraanil juhtunud on.

Olen viimsed aastad oma elust tegelenud sellega, et ära õppida paljusid vildakaid teadmisi ja käitumismalle, mida kooliharidus suutis mulle külge pookida. Ära õppida selle väljendi õiges tähenduses: õppimise teel midagi eemaldama, ärastama. Kõige raskem on minu jaoks õppida mõtlema, sest see oli suur tabu. Viis…

Internet lollidele

Oli aeg, mil internet tähendas tarkust. Ma ei räägi wikipeedia tüüpi teadmisteuniversumist, vaid tarkusest, mida sai lugeda foorumitest, blogidest ja portaalidest. Loomulikult on alati olnud ka müra, mis tuleneb interneti vabast kasutatavusest. Mälu järgi tsiteerides sellekohast meemi: sa ei ole poeet ega kirjanik, oled vaid keegi, kellel on ühendust internetiga. Tänaseks on müra hulk kasvanud kordades ja selle sees on nähtavaks saanud uus trend. Selleks on inimeste loll nõmedus. Mitte kunagi varem pole internetti ühendatud nii palju lolle inimesi, kes usinalt oma lollust levitavad. Kõige hullem on, et need debiilikud tunnevad otsekui missoinikohust oma teadmiste puudumist ja olematut elukogemust teistega jagada. Sellest tuleneb iga mõistliku sõnumi otsa kuhjuv idiootide sõnumite tulv, kes küll asjast midagi ei tea, aga tunnevad vajadust sõna sekka öelda. Olgu teemaks fotograafia, holokaust, kosmos või ühiskonna areng, ikka leidub kümneid ja kümneid lolle, kelle arvamus on neile endil…

Minu digitaalne mina: plaate ostmas

Aegajalt jään ma inimestele vahele paki värskelt ostetud cd-dega ja ma pean vastama standardsele küsimusele, miks ma ostan plaate? Miks? Aga miks mitte? Ma ei osanud arvata, et see on nii arusaamatu tegevus. Tean mitut inimest, kes on minust kordades suuremad plaadiostjad. Millest siis selline küsimus?

Minu jaoks on loomulik, et mul on lemmikmuusikute plaadid kodus olemas. Tom Waits, Björk, Kraftwerk, Massive Attack jt. Lemmiklpaadid. Mõned on puudu, näiteks PJ Harvey "To bring You My love" või Waitsi "Rain dogs" või Kraftweki kahekeesed albumid. Tegelikult on palju puudu ja see on põhjus, miks plaadipoe külastamine lõpeb alati terve paki uute cd-dega. Sest vanadel lemmikutel tuleb uut kraami ja siis on veel uued lemmikud.

Sama loomulik on osta Eesti muusikute plaate. Mul ei ole erilisi kriteeriume või kui on, siis vaid üks. See peab olema looming. Mitte produtsentide poolt pakendatud läikpaberis keskpärasus. 90' üles kasvanuna on minu jaoks lausa üllatav kui p…

Ansipist on saamas Eesti Thatcher

Inimene, kes on justkui nii palju teinud meie riigi heaks ja keda ometi paljud meie hulgast tõsiselt vihkavad. Seda nii selle pärast, mis ta on teinud kui ka asjade pärast, mida ta on jätnud tegemata. Ansip ütles, et tema enam järgmises valitsuses kella ei löö. Ühendkuningriik pole tänaseni päriselt üle saanud Thacherist ja thacheri ajastust. Kas Eestil on võimalik üle saada ansipi ajastust?

Palavik

Arvatakse, et ligikaudu pool planeedil läbi aegade elanud inimestest on surnud kõik ühte ja ainsasse haigusesse. Selleks on palavikutõbi malaaria. Mida me teame palavikust? 
Näiteks Liisi Koiksoni albumil Väike Järv on üks pehme ja paitav lugu palavikust. See lugu on töötlus ja algesitajal pole see enam nii õrn. Palavikust on tehtud teisigi populaarseid laule, kuulsaim ehk Elvise poolt esitatu. Kõigil neil on üks tüüpiline puudus. Nad räägivad kergest ja õrnast palavikust. Ekstaatilisest tundest, mis vallutab meeled ja mida võib võrrelda ka romantilise ekstaasiga. Tõeline palavik seda pole. Seetõttu arvan, et see päris lugu palavikust on veel tegemata. Ja kui see ühel päeval ära tehakse, siis on see kõike muud kui lüüriline ja armas.
Suruõhuvasar on ühte heitnud kondiväänajaga. Kogemattakombel olen sattunud hüdraulilisse hakklihamasinasse, mis õnneks ei lõika, küll aga muserdab seda jõhkramat. Mäletate seda linnalegendi unenäos suremisest? Korrutage see uenägude koguarvu ühe öö jooks…

Memo: hegemoonia on muutumas (Paddy Ashdown)

Briti (eks)poliitik parun Paddy Ashdown toob oma Brüsseli TEDx loengus välja kolm peamist globaalse võimukorralduse muutust, mis ilmestavad homset (aga osaliselt ka juba tänast) maailmapilti.

Vertikaalne muutus. Klassikaline riiklik võimupüramiid on ohustatud valitsusväliste organisatsioonide, korporatsioonide ja huvigruppide kasvavast mõjust. Rahvusvaheliste suurfirmade eelarve on samas suurusjärgus keskmise suurusega riigi aastaeelarvega. Riigid ei oma enam kontrolli korporatsioonide üle, samuti nagu need on kaotanud kontrolli alqaeda taoliste poliitiliste organisatsioonide üle. Võim liigub riikidelt korporatsioonidele ja uut tüüpi kokkuleppepõhistele organisatsioonidele nagu seda on (mitte nii väga uus) ÜRO või G20.

Horisontaalne muutus.  Esimest korda viimase neljasaja aasta jooksul on õhtumaine kultuur, poliitika ja väärtused teed andmas idamaade võimule. Ashdown kuulub nende hulka, kes suudavad lisaks Hiina kasvavale majanduslikule mõjule maailmas hinnata ka selle riigi siseprot…

Minu digitaalne mina: muusika digitaliseerimine

Muusikatööstus teeb aktiivset propagandat, et oma staatust säilitada, kuid neil pole edu. Ja minul muusika ostjana puudub igasugune kaastunne nende nukra olukorra suhtes. Ei ole meediatööstuses tagurlikumat ja lollakalt nina maas oma rida ajavat seltskonda kui plaadistajad. Esimene album, mis CD-formaadis poelettidele jõudis oli 52nd Street artistilt Billy Joel. See juhtus kolmkümmend aastat tagasi, enne personaalarvutite revolutsiooni, enne ipodi ja enne kõigile kättesaadavat interneti. Kui te ostate täna CD, siis on tegemist täpselt samasuguse tootega, nagu kolmkümmend aastat tagasi. Mitte mingit tootearendust ega innovatsiooni. Kolmkümmend aastat olete istunud pöidlaid keerutades oma perse otsas ja nüüd tulete tarbija kallale, et see teie tolmusest ja ammu aegunud tehnoloogiast mööda on läinud?

Kuna kõik minu muusika on plaatidel, siis üheks pidevaks mureks on plaatide rippimine. Üheksat plaati kümnest kuulan ma ainult oma pleieriga. Aegade jooksul olen kasutanud mitut erinevat for…

Põlvkondade vahetus ja võimu piirid (Jarmuschi ainetel)

Hegemoonia on vahetumas. See on põlvkonnavahetus, kus nn võitjate põlvkond on asendumas uue generatsiooniga Eestis. Samal ajal on toimumas aeglane võimuvahetus Ühendriikides, kus beebibuumi põlvkond annab teed oma järglastele. Sarnane trend on toimumas ka Euroopas, kus beebibuumi põlvkond on tänaseks vähem otseselt võimu juures, kuid omab rohkem kaudset mõju juhtivate ideoloogide ja mõtlejatena. Nii Hiinas, Põhja-Koreas kui ka mujal on partei eesotsas olevad vanakesed ükshaaval kõngemas ja andmas teed pisut vähem raugalikele vanakestele. "Araabia kevad" st. protestiliikumine Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida diktaatorlike režiimide vastu, on üks neid märke, mis tähistavad põlvkonnavahetust kolmandas maailmas. Seekordne põlvkondadevahetus on mõjutamas globaalse kogukonna elutunnet rohkem kui see on muutunud alates 20. sajandi keskpaigast. Hegemoonia on vahetumas ja see mõjutab meid ja meie tuleviku.

Pisut taustast. Beebibuumi ehk Teise Maailmasõja järgne põlvkond on üsna erakorde ni…