Sa tead seda tunnet hästi. Selline võbin kusagil kehasopis, kesknärvisüsteemis. Vibratsioon, nagu oleks käima tõmmatud üks väike mootor. See algab mõned päevad enne reisi ja saavutab oma haripunkti reisi alguseks. See, mis edasi tuleb, on juba tehnika. Bussid, rongid ja lennukid ning sinna juurde kuuluv. Tunne ise on mõnikord ka, aga seda enam ei märka. Meie, Eestlased, nimetame seda reisiärevuseks - tõelised elunautijad, nagu me oleme. Sakslane ütleb “wanderlust”- rõõm reisimisest ja tal on õigus! See on puhas rõõm! Sama tunne, mis ajas liikvele maadeavastajad ja seiklejad. Mille võimuses on võtta inimene tema turvalisest kodust ja vedada teda läbi ohtliku maailma. See ei ole mure tuleviku pärast, mis tõi inimkonna tema sünnikohaks olnud päikselisest Aafrikast kõikjale üle meie sinise planeedi. Rõõm tegi seda, rõõm uuest seiklusest.
Kõik elustiiliajakirjad valetavad. Reisimine ei ole tore ja vahva. Reisimine on stress! See on idiootlik ja absoluutselt kasutu rutiin lennujaama turvatsoonis, kus inimesi aetakse läbi lindiga markeeritud mängulaburündi ainult selleks, et neid hiljem veelgi alandada turvakontrollis. See on taaskasutatud tehisõhk lennu- ja rongijaamade hiigelterminalides ja hiljem lennukeis. See on liiga vähe liikumist ja liiga palju inimesi su ümber. Sinu reisiseltskond on enamasti ärimehed, müügimehed, rahamehed ja muu sarnane. Võõras linnas pead sa leidma endale sobiva transpordi ja enamasti pole kohalik rahvas üritanud seda sinu jaoks lihtsamaks teha. Kohale jõudes selgub, et mölakast hotelliadministraator on reserveerinud sinu jaoks toa kohe lifti kõrval. Ta teab, et seal pole võimalik magada, aga umbes pooltel juhtudel on reisija päeva lõpuks juba nii ära vaevatud, et ei viitsi vahetust nõuda. Rääkimata sellest, et hotellid on alati viletsamad kui nende reklaamid. Enamik hotelle on urkad, kuhu mõistlik inimene keeldub isegi sisenemast, seal ööbimisest rääkimata.
Ärge tulge mulle rääkima, et reisimine on tore. Ma olen selleks liiga palju reisinud ja ma tean, mida see tähendab. Kui ma tulen tagasi pikalt ja väsitavalt reisilt, siis võtan ma vastu ostuse - ei enam! Mulle piisab sellest, et istuda kodus ja vaadata maailma läbi helendava arvutiekraani (telekat mul ju pole). Siiski pole ma oma otsuses kuigi järjekindel. Ja enne uut reisi haarab mind taas see tunne. See võbin kusagil kehasopis, nagu oleks üles keeratud vedru või käima tõmmatud väike mootor. Wanderlust - rõõm uuest seiklusest.
Kõik elustiiliajakirjad valetavad. Reisimine ei ole tore ja vahva. Reisimine on stress! See on idiootlik ja absoluutselt kasutu rutiin lennujaama turvatsoonis, kus inimesi aetakse läbi lindiga markeeritud mängulaburündi ainult selleks, et neid hiljem veelgi alandada turvakontrollis. See on taaskasutatud tehisõhk lennu- ja rongijaamade hiigelterminalides ja hiljem lennukeis. See on liiga vähe liikumist ja liiga palju inimesi su ümber. Sinu reisiseltskond on enamasti ärimehed, müügimehed, rahamehed ja muu sarnane. Võõras linnas pead sa leidma endale sobiva transpordi ja enamasti pole kohalik rahvas üritanud seda sinu jaoks lihtsamaks teha. Kohale jõudes selgub, et mölakast hotelliadministraator on reserveerinud sinu jaoks toa kohe lifti kõrval. Ta teab, et seal pole võimalik magada, aga umbes pooltel juhtudel on reisija päeva lõpuks juba nii ära vaevatud, et ei viitsi vahetust nõuda. Rääkimata sellest, et hotellid on alati viletsamad kui nende reklaamid. Enamik hotelle on urkad, kuhu mõistlik inimene keeldub isegi sisenemast, seal ööbimisest rääkimata.
Ärge tulge mulle rääkima, et reisimine on tore. Ma olen selleks liiga palju reisinud ja ma tean, mida see tähendab. Kui ma tulen tagasi pikalt ja väsitavalt reisilt, siis võtan ma vastu ostuse - ei enam! Mulle piisab sellest, et istuda kodus ja vaadata maailma läbi helendava arvutiekraani (telekat mul ju pole). Siiski pole ma oma otsuses kuigi järjekindel. Ja enne uut reisi haarab mind taas see tunne. See võbin kusagil kehasopis, nagu oleks üles keeratud vedru või käima tõmmatud väike mootor. Wanderlust - rõõm uuest seiklusest.
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar