Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2012 postitused

Mida teha väljasurevate (väike)linnadega?

Me kõik teame seda lugu. Monofunktsionaalne väikelinn, mis on ehitatud ümber ühe suure tehase ning peale kiiret erastamist ja sellele järgnenud rohkem-või vähem vältimatut pankrotti, mis jätab enamiku töövõimelisest elanikest tööta. Kuna koos tehasega kaob ka kaugküte, siis on kortermajadest on välja raiutud radiaatorid ning igaüks kütab nagu oskab. Aegamisi hakkavad inimesed linnast lahkuma ning alles jäävad vanad, väetid ja joodikud. Samal ajal panevad uksed kinni ka vähesed alles jäänud tööandjad. Ainsas allesjäänud kohalikus poes käivad inimesed abirahade eest süüa ostmas. Süüa tähendab selles kontekstis juua. Allakäiguspiraal on täies hoos ja päästa pole justkui midagi. Probleem on aga selles, et tegemist pole mitte ühe linnaga, vaid kirjeldatud protsess on käimas kümnetes väikestes asulates üle terve ilusa Eestimaa ning tegelikult pole ka probleem lahendamatu. Selleks, et sotsiaalset hävingut peatada, on vaja kahjuks rohkem kui ühte abinõud. Vaja on rakendada tervet meetmete pak

Nurgapoodide väljasuremine ja poodnike leidlik äristrateegia

Milline on Sinu kodulähedane pood? Vean kihla, et selleks on lähim supermarket, võibolla isegi linna ääres paiknev hüper-super-mega ostukeskus. Isegi kui selleks oli mõni lähikonnas asuv nurga- või agulipood, tänaseks on sellest saanud ajalugu. Väikeste poodide kadumises süüdistatakse peamiselt suuri poekette, kuid see pole ainus põhjus. Samavõrra määravaks on nende ekslik äristrateegia. Pean silmas orienteerumist kohalikule joodikule. Just see on aidanud kaasa sadade nurga-, aguli- ja külapoodide kadumisele. Kohalik joodik kõlab sihtgrupina naeruväärselt, kuid tegemist on iga väikese poe igapäevase reaalsusega. Viin, õlu ja odekas on päeva esimene ja viimane ost. Poe ümber tiirleb hommikust õhtuni parmottide ja kohalike alkostaaride konstante seltskond. On loomulik, et terved inimesed ei soovi sellist poodi külastada ning käive hakkab langema. Geeniusest poepidaja reageerib trendile, panustades üha enam truule joodikukarjale. Riiulid täituvad kirevate pudelitega ning tavainimesel li

Tööotsija kolm müüti

1. Tööle saab siis kui sul' juba on töökogemus. Pole tõsi. Kogemus ise ei ei loe. Tööle saab siis kui inimene oskab tööd teha. Kui ta tööd teha ei oska, siis tõenäoliselt teda ka ei palgata. 2. Tööle saab tutvuste kaudu. "Tutvused" on tore sõna, mis tähistab eestlaste täielikku võhiklikkust maailma asjadest. Mitte üheski Eesti koolis ei õpetata, et igasuguse edu alus on sotsiaalsed võrgustikud (mitte segi ajada seda idiootide kogunemiskohaga internetis, kus inimesed klikivad üksteise piltidele). Ükskõik, kas tegemist on ajalehti müüva koolilapsega või tippspetsialistiga, keda maailmas on kokku vähem kui kümme - tema võrgustikud määravad edu. Seega, unustage ära tutvused ja tegelege sotsiaalse võrgustikuga. 3. Tööle ei saa siis kui ühiskonnas valitseb suur tööpuudus. Tööpuudus on statistiline fiktsioon, millest ma juba varem olen siin kirjutanud . See vihjab nagu oleks töö Eestimaa pealt otsa saanud. Keegi tuli ja tegi kõik töö meie eest ära ja nüüd peame me käed rü

Minu digitaalne mina: tahvelarvutid koolis

Kolm peamist eelist ja puudust kaasaegsete tahvelarvutite ja e-lugejate kasutamiseks koolis. + Kümnekilone koolikott allkoolilapse õlul on idiootsus, mis tuleks 21. sajandi koolis kindlasti kaotada. Tahvelarvuti aitab vähendada lolli paberimassi, mida kooliõpilane igapäevaselt seljas kannab. + Kool ei peaks andma mitte lõplike tõdesid, vaid avama uksi uuetele teadmistele. Elektrooniline platvorm on selleks sobiv, võimaldades linkida õppetükis esinevaid mõisteid korraliku teatmeteosega (wikipedia sobib üksnes hädapärast, aga asi seegi). + Tahvelarvuti lubab moodustada ühtlase paindliku platvormi, millest õpilane leiab oma kohustusliku lugemise, lisalugemise, kalendri, õpetajate märkused ja kommentaarid, oma varasemad tööd jne. Lisades tahvlile veel paberkaustiku ja lihtsa lehe skänneri, saab moodustada õpikeskonna, milles erinevad meediumid kombineeruvad ja lubavad kasutada igast võimalikust parimat osa. - Tahvelarvuti pole lugemiseks nii mugav kui "päris" raamat. E-lu

Kas Tallinnast saab otse rongiga Riiga?

Jah, aga selleks pead sa olema riigi president . Meie sinuga peame ikkagi Valgas ümber istuma. Mõnel juhul jalutama Valgast Läti Valka ja seal Riia rongile istuma. Vahepeal ootama 57 minutit. Graafikud haakuvad vaid ühel juhul: Tallinnast väljumisaeg 6.30 ja Valgas 11.09 Valgast väljumisaeg 12.06 ja Riias 15.41 Reisi kestvus on 9 tundi ja 11 minutit. Nende kahe linna vahekaugus on maanteed mööda 308 km. Reisi keskmine kiirus on pisut alla 34 km/h. Sellise kiirusega liikusid kaubad ja teenused millalgi 19. sajandi keskpaiku, mil auruvedur tegi oma esimisi katsetusi ning peamine liikumisviis olid suure kandevõimega parvlaevad. Eesti ja Läti reisijatevedu raudteel on oma ajast maas ligikaudu poolteist sajandit ja kui ma hakkaksin täpsemalt arvutama, siis isegi rohkem.

Minu märgid: rongid

Esmaspäeva varahommikune Tartu-Tallinn reisirong on meie oma väike Orient Express. See on läbilõige meie ühiskonnast ja segu erinevatest sotsiaalsetest klassidest. Hallide ajurakkude liigutaja Poirot võiks seda nautida, istudes esimese klassi reserveeritud nahast tugitoolis ja inspekteerides kaasreisijaid. Kindlasti leiaks ta sealt mõne saatjannaga reisiva kõrgest seisusest daami, härrasmeest mängiva kelmi, pühendunud, kuid vähe tunnustatud riigimehe, hästi riides, kuid oma matslikust halvasti varjava tõusikust ärimagnaadi, mõne vaenuliku riigi varjatud spiooni ja keda veel. Selle enam kui kahe tunni jooksul jõuab vilgas belglane viia läbi juurdluse ning leida teises klassis toimunud mõrvale ootamatu, kuid igati loogilise lahenduse. Süüdlane antakse Tallinnas üle politseile. Rongides on midagi, mida ma reisimise juures väga armastan. Olen sõitnud rongidega Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Iirimaal, Itaalias ja Hispaanias, lisaks vee