Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2014 postitused

Häma

Ameeriklased ütlevad, et on olemas väikesed valed, suured valed ja statistika. Võib nõus olla, et on olemas väikesed ja suured valed, kuid lisaks neile on olemas terve spekter erineva raskusastmega häma, alates väikestest pettustest kuni terveid tsivilisatsioone hävitavate väärarusaamadeni. Tänapäeval on hämamisest saanud laialt levinud praktika, oma töövahendite, -võtete ja seda ümbritseva ökosüsteemiga. Hämamine on oma tegevusala tunduvalt laiendanud ja pole enam seotud üsknes kuritegevuse või kurjust külvavate despootlike režiimidega. Täna hämavad kõik, kes seda tulusaks peavad. Suhtekorraldaja, kes selgitab, kui valesti on kõik riigijuhi ekslikuks osutunud ennustusest aru saanud, jurist, kes peidab olulist infot lepingu peenes kirjas, kindlustusfirma, mis keeldub formaal-juriidilistel põhjustel oma klientidele välja maksmast kahjusid, riigijuht, kes ei taha tunnistada oma partei rahastamist rahapesuskeemidega, terve rahvas, kes ühest suust õigustab genotsiidi juutide või palesti

Eesti muusika partituurid digitaalselt kättesaadavaks

Nii võiksid digitaalsed noodid olla nähtaval ESTERis Alati, kui ma külastan Tartu Linnaraamatukogu katusealusel korrusel paiknevat muusikaosakonda,  üllatun sellest suurest hulgast muusikast, mis me väikerahvana oleme suutnud luua. Eriliselt pakuvad mulle huvi Eesti laulud. Usun, et oma lauludes väljendame me ennast kõige ehedamalt. Raamatukogus on kõik see olemas ja ladustatud suurtele kahe meetri kõrgustele riiulitele. Ja kui mõnda nooti pole Linnaraamatukogus, siis on see Elleri kooli raamatukogus või Ülikooli raamatukogus või Tallinnas Otsa koolis või Rahvusraamatukogus. Kui noot on jõudnud trükki, siis on see täna mõnes meie raamatukogus olemas ja riiulil ootamas. Kuid üha enam on mul tunne, et sellest ei piisa. Mul on tunne, et sellist rikkust ei peaks hoidma üksnes raamatukoguriiulitel, vaid tegema selle internetis kättesaadavaks kõigile. Paberile trükitud partituur on natuke nagu kala kuival. See on kompromiss muusika ja meediumi vahel, mille puhul kaotajaks pooleks on mu

SAPTK rahastamine ja äärmusiku kristluse kojutoomine

Vihaorganisatsiooni SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) vaenu õhutav tegevus on tekitanud Eestis paksu pahandust . Varro Vooglaiu tegevusest veelgi kahtlasem on aga selle rahastamine, mis ulatub uuriva ajakirjanduse andmetel otsapidi välja Kremlini (tegin selle kohta ka lihtsustatud skeemi). Rahasid liigutatakse läbi eraisikutest annetajate, kes on võetud organisatsiooni tegevust suunavasse nõukogusse. See skeem sarnaneb ettevõtete filiaalide loomisele ja sellisel juhul on Eestis paiknev seltskond võrreldav usinate pioneeridega, kes väljastpoolt tulnud rahadega täidavad väljastpoolt tulnud korraldusi. Ja sellejuures teevad näo, et ajavad eesti asja. Kindel see . Nõukogu juhtiv Paul Herzog von Oldenburg ajab Eesti Asja. Suure algustähega. Religioonist võõrdunud eestlastel pole veel head arusaamist nähtusest, mida nimetatakse kristlikuks fundamentalismiks. See on kristliku maailmavaate nö pahupool, mille kandjad on teinud religioonist ettekäände oma hirmu, viha ja

Koduse vägivalla kuus loitsu

On täiesti selge, et koduvägivald pole normaalne ja oma lähedastega vägivallatsevad mehed on haiged sitapead. Kurb on tõdeda, et meie ühiskond ei ole võtnud piisavalt teravat seisukohta koduvägivalla vastu. Ka paljud vägivalla all kannatavad naised ei suuda sellele iseseisvalt vastu hakata ja vägivaldsest suhtest lahti öelda. Isegi kui partneri poolne julmus sunnib neid kodust lahkuma, pöörduvad paljud neist ajapikku koju tagasi ja muutuvad taas ohvriteks. Arvan, et üheks põhjuseks on meie teadmatus ja mitmed müüdid, mis ühiskonnas on levinud. Toon siin välja kuus peamist loitsu, millega ühiskond ja ohvrid püüavad koduvägivalla probleemi enese jaoks kunstlikult pisendada. 1. Emotsionaalne loits: ta ju armastab mind.  Reaalsus: ainus, mida vägivallatsev mees armastab, on tema enese armetu ego. Emotsionaalselt arenenud mehed ei lähe oma armastatule kätega kallale. Vägivallatsejad on emotsionaalsed värdjad. 2. Filosoofiline/religioosne loits: elu ongi kannatus/ohverdus.  Reaalsus: v

Nutikate töökodade esitluskõne Riigikogus

Kõne Arenguidee konkursi lõppüritusel Riigikogu saalis 12.06.2014. -- Soovin luua Eesti linnadesse nutikaid töökodasid , kus tekib kodanikel võimalus kaasaegseid digitaalseid tootmisseadmeid ise kasutada. Idee eesmärk on luua inimestele otsekontakt tehnoloogiaga ja võimalus oma kätega luua üksikuid, kuid masstootmisele võrdse kvaliteediga detaile. Idee keskmes on loovus. Näiteks kui vaadata 8mm vineeritahvlit õige nurga alt, siis paistab see trendika ise kokkupandava mööblitükina, nagu neid toodab näiteks IKEA. See vaatamise õige nurk on nutika töökoja nurk. Vineeritahvel on asetatud CNC freesi tööpinnale ning mööblidetaili kontuurid hakkavad lõiketera alt juba paistma. Kui see juhtub Sinuga esmakordselt, siis võibolla alles sellel hetkel saad Sa aru, mis tunne on midagi luua "oma kätega". Ja et on olemas terve maailm, mis on sellega seotud. Tootmise ja tööstuse maailm. See maailm näib väga materiaalne, kuid see ainult näib nii. Tegelikult on selles kõige tähtsamal

Nutikad töökojad loovad meisterlikku Eestit

Teen ettepaneku luua Eestisse võrgustik nn nutikatest töökodadest, mis paikneksid kõigis suuremates linnades ja oleksid avatud kõigile soovijatele. Töökojas peaks olema vähemalt laserlõikur, 3D frees ja 3D printer ning eraldi ruum, kus saab detailid omavahel kokku liita. Kõik seadmed peaksid toetama standardseid CAD/CAM formaate, mida igaüks saab vabavarana oma isiklikus arvutis kasutada. Oluline on luua kasutajate otsekontakt tehnoloogiaga. Seadmed ja väljaõpe oleks rahastatud riiklikust teadusprogrammist, töökoja ja töötaja kulud kataks kohalik omavalitsus ning materjalikulu kataksid töökoja kasutajad. Lisaks põhitegevusele toimuksid töökojas ka koolitused ja töötoad. Esialgu võiks luua kaks nn piloottöökoda – Tallinnas ja Tartus, hiljem saab seda mudelit laiendada üle terve Eesti. Nutikad töökojad aitavad edendada kohalikku ettevõtlust, luua töökohti, pakkuda noortele uut perspektiivi tööstuses ja kogukonnale isetegemise lusti. Idee püüab lahendada nelja probleemi, mida me näeme

Varajane muusika ja kristlik kirik

Mosaiik kolmest muusikust Pompei seinal. Mosaiigi autor on Dioskurides Samosest. Allikas: Wikipedia , foto autor S.I.Sosnovsky. Klassikaline käsitlus (vt näiteks The Cambridge Companion to Medievel Music) muusikalise kultuuri tekkimisest keskaegses Euroopas alustab varajaste liturgiliste lauludega kristliku kiriku ametlikus protsessioonis. Seal edasi liigutakse varase mitmehäälsuse juurde ja seejärel juba muusikaliste kõrgvormide juurde. Kiriklik liturgia loob muusikalise kultuuri Euroopas sisuliselt tühja koha peale, loob selle hardast jumalakiitusest, viirukilõhnast ja vahaküünalde hubisevast leegist. Sellist ilutsevat muinasjuttu on kahjuks väga raske uskuda. Selle vastu räägib otseselt kaks argumenti: elav muusikaline traditsioon varasemal perioodil (nt antiigis) ja arenenud muusikaline traditsioon naaberregioonides (nt araabiamaad). Lisaks ka muusikalise kultuuri teatav pahelisus, mis ilmselt ei tahtnud ära mahtuda rangesse varakristliku traditsiooni, mistõttu see muusika tu

Kaasaegne globaalne armastus

Arvan, et läbi on see aeg Eesti tundekasvatuses, kus lihtsalt minnakse Rootsi või Saksamaale "mehele" (kuidas öelda "naisele"?). Vähemasti kõlab see pisut vanamoodsalt. Tänane armuseiklus on palju rahvusvahelisem. Näiteks minnakse küll Saksamaale, kuid abiellutakse seal Belglasega, kes algselt on pärit Uus-Meremaalt, kuid kelle üks perekonnaliin ulatub Indiasse ja teine pärineb Ühendriikidest. Märkamatult olme me muutunud osaks globaalsest kogukonnast. Meie ootused ja arusaamad on kardinaalselt erinevad sellest, mida me arvasime end vajavat veel mõned aastad tagasi. Mõtelge näiteks selle, kui absurdselt kõlab täna vaevalt mõne aasta tagune "viie rikkama riigi hulka" loosung. Rikkama? Millest sa räägid, mees? Heaolu loeb, mitte rikkus. Tervishoid, turvalisus, haridus, hea ühistransport, põnev kultuur, kodune ja heasoovlik kogukond Sinu ümber jne. Mida ma teen rikkusega? Lähen elama Tiskresse ja panen oma väravale valvama isikliku turvamehe? Koos Ansipiga

Kuidas hävitada loovust ja loomingulisust organisatsioonis (J. Cleese järgi)

Keela igasugune huumor ja käsitle naljatlemist personaalse ja kollektiivse solvanguna. Huumor õõnestab autoriteeti, mis teadagi on pühamast püham. Kritiseeri ja halvusta. Kasuta kõiki võimalusi teha pisematestki eksimustest skandaal. Kellegi tööd või tegevust hinnates rõhu tehtud vigadele ja mitte mingil juhul ära püüa seda tasakaalustada positiivsega. Nõua pidevat tegutsemist. Tekita pidev lahingu- ja kriisiõhkkond ning nõua järjest paremaid tulemusi. Mitte kunagi ei saa olla liiga palju stressi.

Minu digitaalne mina: ABC noodikiri

Kitarrimängijad (aga ka mandolinistid jms) kasutavad oma nootide ülesmärkimiseks TAB süsteemi, mille puhul noodikõrgusi näidatakse numbritega virtuaalsel pillikaelal, st seal, kus need "päriselt" kõlavad. See on piisavalt lihtne, et iga mees, kes pilli kätte võtab, saab hakata muusikat kirjutama. Probleem tekib siis, kui on vaja loodut paberkandjal (või internetis) jagada. TAB on arusaamatu neile, kes konkreetset instrumenti ei valda, näiteks kahvimängijale või pasunapuhujale. Probleem tekib ka muusikul, kes jääb TABi liialt kinni, kuna noodilugemise oskust ei teki ja klassikaliselt noodistatud muusikapalad pole loetavad. Olen seetõttu viimasel ajal kasutanud hoopis ABC nimelist noodikirja, mis on tugevasti seotud klassikalise noodikirjaga, kuid oma lihtsamal kujul on kiire ja intuitiivne ning eriti sobiv digitaalseks edastuseks. Kuna Eesti internetis pole selle kohta infot leidnud, siis otsustasin anda siinkohal lühikese ülevaate. Kasutan näitena Miina Härma poolt loodud vii

Mandoola sonogramm

C3, G3, D4, A4, D4, G3, C3. Roheline on noot ise, punased on harmoonilised. Ülemine on metallist keeltega, alumine on nailonkeeltega. Suur osa sellest kõlast läheb digitaalses helitöös paraku kaduma. Tarkvara: n-Track PRO (iOS7).