Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2016 postitused

Parempopulistlik startup

Tehnoloogiasektori ahnus ja tahtmatus oma kasumit kogukonnaga jagada on olnud parempopulismi uue laine üheks oluliseks põhjustajaks. Infotehnoloogia- ja nutitööstust on lääneriikides juba aastakümneid arendatud sooviga ühel kenal päeval näha seda varasema nn tööstusliku majandusmudeli asemel, mis tooks raha riigikassasse, ehitaks teed ja lasteaiad ning maksaks kena pensioni eelmisele põlvkonnale. Tolle elmise põlvkonna poolt loodud tehased kolivad Hiinasse ning asemele peaks tulema nutikas majandus - kõik need appid ja startapid. Ja tuleb ka. Aga lootus näha IKT ettevõtteid vedamas kogukonna majandusarengut pole täitunud. Vastupidi - nutimajandus annab eelise väikesearvulisele eliidile ja on seni majanduslikku lõhet vaid suurendanud. IKT tööstus küll toodab suures pildis uut majandust, kuid selle struktuur on väga erinev klassikalisest tööstusmudelist ja väga erinev on ka see, kes uuest süsteemist võidab. Sellel on mitu põhjust.  Esiteks on IKT ettevõtete juhid reeglina nutika

Minu märgid: internet tarkadele, virkadele, lollidele ja vihastele

Interneti mõtlesid välja teadlased ja teadlased olid selle esimesed asukad. Interneti loomist rahastati USA valitsuse poolt ja viidi ellu sõjaväelaste poolt, aga see puutub asjasse vaid õige pisut. Internet on oma loojate nägu - leebe ja avatud keskkond, kus kõigi jaoks on ruumi ning kus saab hoogu anda ka kõige veidramatele plaanidele. Interneti tugevus on selles radikaalses idees, mida on hiljem suudetud pärssida vaid vähesel määral. Järgmisena koloniseerisid interneti infotehnoloogia valla spetsialistid. See seltskond seisis purgile kõige lähemal, kui kaan pealt keerati. Palju internetimaailma ideosünkraatiatest on pärit neilt ja tänaseni aitavad infotehnoloogia baasteadmised internetis elu jääda. Arvan, et just nende abiga sai internetist koht inimestele, kes tunnevad ennast väga üksildaselt. 'Koduleht' on kõige kurvem sõna, mis 20' sajandil välja on mõeldud. Kaasaegne sotsiaalmeedia oma näoraamatute ja säutsumasinatega on koondportree (ja mõtteline ausammas) kes

Elu on selline

Seda juuli-augusti  Vikerkaares ilmunud Sauteri lugu on väga lihtne kõrvale jätta. Pole väga keeruline näha selles keskealise eesti mehe hala, et elu on raske ja naised ei hooli ja viin ka ei aita. Seda võiks teha, aga see pole aus, sest lugu poeb kooriku alla ja hakkab seal sügelema. Sauteri lugu puudutab ja ta teab seda. Ometi on mul selle looga üks kaigas vedada. Kauna võib kokku võtta tegelase sõnadega, et 'elu on selline'. Toome ühe näite. Oleme kusagil väikelinnas ja kasvame suureks. Joome sõpradega õhtuti longerot ja sõidame purjus peaga mööda linna ringi. Ilgume kõike ja kõiki, eriti oma vanemaid ja õpetajaid. Kui keegi meie käest küsib, miks me seda teeme, vastame tõega, et 'elu on selline'. Läheme suuremasse linna ülikooli. Astume korpi ja õhtuti joome korbikaaslastega kusagil keldris õlut. Päeval istume loengutes ja parandame pead. Vahepeal käime klubis, välismaal ja veedame aega interneti suhtlusvõrgustikes. Kui keegi meie käest küsib, miks me seda teem

Looduse säästmisest rääkijaid on kolme sorti

Esiteks need, kes räägivad säästmisest ja säästust ning sellest, kui hea ja tähtis see on. Inimesed kuulavad neid ja kehitavad õlgu - ei veena. Arvan, et 80% on just selliseid. Siis on need, kes räägivad säästmisest ja kelle sõnum jõuab inimesteni. Nii, et seda ka kuulda võetakse. Lülitavad ööseks teleri välja või sorteerivad prügi. Neid võiks olla ehk 16% kõigist jutlustajatest. Viimased 4% säästu kuulutajatest on inimesed, kes ise oma elus teevad paremaid valikuid selleks, et loodust vähem reostada. Üldiselt peetakse neid kahjututeks veidrikeks. Minu jaoks on need parimad inimesed, kellega mul on õnnestunud koos töötada.