Otse põhisisu juurde

Populaarsed postitused sellest blogist

"Väljasõit rohelisse", põlvkonnad, ideoloogiad ja kriisid

Ulmekirjanikest vendade Strugatskite ilmselt kõige tuntumaks tööks on ka eesti keelde jõudnud "Väljasõit rohelisse", mis on erakordselt sünge ja kurb jutustus, kasvõi juba seetõttu, et kirjeldab katastroofijärgset maailma. Võiks öelda, et stalkeri kuju on loonud kirjanik(ud), kellel pole enam mingeid illusioone ühiskonna osas, kus nad elavad. Ometi polnud see nii nende varasemates, optimistlikes töödes. Peamiselt 60' sulaperioodil ennast kuulsaks kirjutanud vennad uskusid ilmselt siiralt nõukogude süsteemi ja selle helgesse tulevikku ning püüdsid anda oma panuse. See on igati mõistetav - 60' oli väga helge ja optimistlik aeg kogu Nõukogude Liidus. Siis kui 60' teisel poolel hakati kraane taas järjest rohkem kinni keerama, inimestes midagi justkui murdus. Strugatskite loomingus tähistab seda murdumise kohta veider väike kirjutis "Tigu nõlvakul", kirjutatud 1965.

Järgneb pisut optimistlik "Inetud luiged" (66-67), kuid see optimism on juba tugeval…

Nõuanded varastatud ratta (endisele) omanikule

Okei, su armas kaherattaline sõber on läinud. Kusagil hiinalinna garaažis viilivad pätid sellelt rattanumbri ja siis läheb sõit kaubikuga üle piiri. Tänu šengenile on see lihtsamast lihtsam. Ratas on läinud, minu kaastunne, aga mis edasi?

Alguses otsustad, et enam uut ratast ei osta. Ei soovi oma viga korrata. Aga see läheb üle, sest tegelikult on ratturid väikest viisi sõltuvuses jalgrattasõidust. Siis otsustad, et ostad kõige odavama krüsa, sest kes seda ikka varastada soovib. Ka see pole õige. Varastatakse nii uusi kui vanu. Ja pealegi, kasutatud ratast ostes on alati oht, et ka see on varastatud ja sa maksad pättidele topelt. Niisiis laenad rahad kokku ja lähed poodi.

Õigetest lukkudest on aegajalt kirjutatud foorumites ja meedias. Seda juttu on kõik kuulnud ja siin üle rääkima ei hakka. Vt näiteks:
http://jalgrattajutud.blogspot.com/2011_01_01_archive.html
http://jalgrattajutud.blogspot.com/2011/03/kuidas-lasta-oma-ratas-ara-varastada.html
http://www.velo.clubbers.ee/viewtopic.…

Apollo pole raamatusõbra valik

Apollo ja kirjastajate vahelinekonflikt võiks olla Anton Tsehhovi novelli või näidendi aineseks. Oma sisult meenutab see üsna äraleierdatud tõusiku ja intellektuaali vahelist arhetüüpset vastuolu. Teadagi, üks loeb raha ja teine raamatuid ning täna on rohkem sõnaõigust justkui rahamehel. Igav! Ei viitsi sellist jama isegi telekast vaadata, raamatust lugemisest rääkimata (kui selle taga pole vähemalt Tsehhovi geeniust). Parem variant on rusikat vehkivat Apollot ignoreerida üsna samamoodi nagu on õige ja hea ignoreeride ülbitsevat raha alati ning kõikjal meie ümber. Raamatuid võib osta vabalt Utoopiast ja Krisost või kasvõi Rahva Raamatust või Bookdepositorist. Raamatuid tuleb osta vähemalt korra kuus ja tehniline kirjandus ning kokaraamatud ei lähe seejuures arvesse.

Utoopia, tehke palun endale veebileht. Lõustik on tore, aga ei asenda päris asja.
Pole seda veel saanud mainida, aga Sirbi uus veebileht on hea. Tähh!