Otse põhisisu juurde

IDEE: uus kodumaine telesari TEGIJAD

'Tegijad' on terava ühiskondliku närviga põhjamaises võtmes vändatud teleseriaal, mille kõik tegelased on eelkooliaealised ja algkoolis käivad lapsed, kes mingil põhjusel toimetavad täiskasvanute maailmas. Elavad oma igapäevast elu, käivad tööl, teevad sporti, võitlevad igavusega, ajavad taga raha ja rikkust, tülitsevad ja armastavad, slikerdavad ja püüavad 'nurki ümaraks rääkida' jne.

Treileris püüavad kaks 12 kuni 14 aastast poissi läbi rääkida mõlemale poolele potentsiaalselt kasulikku kinnisvara-arendust linnalähedase valla territooriumil. 'Ma tunnen Siilivaski hästi ja võin sinu asjast rääkida talle. Lao vallas võivad asja kiirelt käia, kui sa tunned õigeid inimesi.'

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

"Väljasõit rohelisse", põlvkonnad, ideoloogiad ja kriisid

Ulmekirjanikest vendade Strugatskite ilmselt kõige tuntumaks tööks on ka eesti keelde jõudnud "Väljasõit rohelisse", mis on erakordselt sünge ja kurb jutustus, kasvõi juba seetõttu, et kirjeldab katastroofijärgset maailma. Võiks öelda, et stalkeri kuju on loonud kirjanik(ud), kellel pole enam mingeid illusioone ühiskonna osas, kus nad elavad. Ometi polnud see nii nende varasemates, optimistlikes töödes. Peamiselt 60' sulaperioodil ennast kuulsaks kirjutanud vennad uskusid ilmselt siiralt nõukogude süsteemi ja selle helgesse tulevikku ning püüdsid anda oma panuse. See on igati mõistetav - 60' oli väga helge ja optimistlik aeg kogu Nõukogude Liidus. Siis kui 60' teisel poolel hakati kraane taas järjest rohkem kinni keerama, inimestes midagi justkui murdus. Strugatskite loomingus tähistab seda murdumise kohta veider väike kirjutis "Tigu nõlvakul", kirjutatud 1965.

Järgneb pisut optimistlik "Inetud luiged" (66-67), kuid see optimism on juba tugeval…

Nõuanded varastatud ratta (endisele) omanikule

Okei, su armas kaherattaline sõber on läinud. Kusagil hiinalinna garaažis viilivad pätid sellelt rattanumbri ja siis läheb sõit kaubikuga üle piiri. Tänu šengenile on see lihtsamast lihtsam. Ratas on läinud, minu kaastunne, aga mis edasi?

Alguses otsustad, et enam uut ratast ei osta. Ei soovi oma viga korrata. Aga see läheb üle, sest tegelikult on ratturid väikest viisi sõltuvuses jalgrattasõidust. Siis otsustad, et ostad kõige odavama krüsa, sest kes seda ikka varastada soovib. Ka see pole õige. Varastatakse nii uusi kui vanu. Ja pealegi, kasutatud ratast ostes on alati oht, et ka see on varastatud ja sa maksad pättidele topelt. Niisiis laenad rahad kokku ja lähed poodi.

Õigetest lukkudest on aegajalt kirjutatud foorumites ja meedias. Seda juttu on kõik kuulnud ja siin üle rääkima ei hakka. Vt näiteks:
http://jalgrattajutud.blogspot.com/2011_01_01_archive.html
http://jalgrattajutud.blogspot.com/2011/03/kuidas-lasta-oma-ratas-ara-varastada.html
http://www.velo.clubbers.ee/viewtopic.…

Milline roll on teadusel täna?

Sigmund Freudile öelnud kord üks tema õpilane, et Freudi teooriad on väga keerulised ja neid on raske inimestele edastada, kuid teatud lihtsustusi tehes oleks tema materjalid mõistetavad juba paljudele. Freud oli sellepeale kerge irooniaga soovitanud lihtsustamist jätkata. "Kuni lõpuks kõik sellest aru saavad" lisas ta. See näide ilmestab hästi klassikalist teadlase stereotüüpi ning käsitlust teadusest kui millestki erandlikust. Alates Galileo Galileist ja Leonardo da Vincist kuni viimase ajani on teadlane olnud üksildane ja kurb tegelane, kes on teaduslike imperatiivide nimel valmis minema vastuollu nii pleibeiliku tavakultuuriga, võimukandjate ja, vajadusel, kogu ühiskonnaga.

Kuid alates 90' algusest on see kuvand hakanud muutuma. Teadus on nähtusena hakanud oma marginaalsust kaotama, on tulnud tavainimesele järjest lähemale. See on mõlemapoolne sümpaatia, ka tavainimene puutub järjest enam kokku varem vaid teadlaste huviorbiidis olnud küsimustega valdkondades nagu so…