H E R B A A R I U M

Prof. Toivo Maimets kirjutab natuke lihtsustatult, aga sellevõrra selgemalt, kuidas on seotud inoovatsioon ja korruptsioon ühiskonnas. Postimees: Korruptsioon hävitab arengu Kui arvutifirma saab oma kaupa müüa mitte seetõttu, et tema toodang on kõige parem ja efektiivsem, vaid tänu altkäemaksule, siis ei hakka ta iial investeerima kümneid miljoneid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Odavam on visata paarkümmend tuhat ametnikule. Ja edasi tekib kinnine ring ? kuna toodangu kvaliteet jääb üha viletsamaks, siis tekib firmal selge huvi, et riigis oleks alati olemas piisavalt korrumpeerunud ametnikke. Ehk siis: samuti nagu toodab teadmistepõhine ühiskond iseennast toimib ka vastupidine protsess. Korruptiivne ühiskond toodab samuti iseennast. Korruptiivne ühiskond ei saagi kunagi teadmisepõhiseks ühiskonnaks, sest valikud on juba ette tehtud. Ükski sisemine motivaator ei pane ei inimesi, ettevõtjaid ega ka riiki investeerima kahjumit toovasse tegevusse. Tõsi, tänu teiste ri

teeme sellise eksperimendi. maksame politsenikule 2x vähem palka kui suvaline keskkoolinaga võib teenida ehitusel. ja siis vaatame, kas mees võtab altkäemaksu või mitte. kui geniaalne see on, hr siseminister?

Treehugger: Dio LED Path & Park Lights . LED tehnoloogia levib ja loodetavasti võib peagi ka meil kohata LED-põhiseid valgusteid välisvalgustuses. 80% energiasäästu ja ülipikk eluiga räägib selle kasuks. Tehnoloogia levib, hind langeb ja kui Tartu hakkab 4 aasta pärast taas oma valgustusvõrku uuendama on need lahendused meile kättesaadavad.

Postimees: Kommentaar: Kui auto võtab mõistuse ehk siis lugu sellest, et maanteede rajamisel mõeldakse üksnes autodele. Ja nüüd saadame sellele teele jalakäija või jalgratturi. Mõlemad tahaks ka kasutada liikumiseks siledat asfalti, mitte lahtist kiviklibulist kruusa. Aga meie teedel käib selline kihutamine, et alla 120 vaevalt keegi sõidab. Mida teeb jalakäija või rattur oma elu päästmiseks? Ta loomulikult hoiab võimalikult tee serva. Pole vahet, kas tal soovitatakse kõndida liikluse suunas või vastassuunas. Lisaks artiklis väljapakutud lahendusele, et rajada korralik katend kuni maantee piirini (st valgete tulpadeni) peab olema põhimaanteedel eraldi üks rada üksnes jalgratasetele/rulluiskudele.

Postimees: Pime kana leidis tera . Tsiteerin. Ei avastanud ju ükski hommikul tööle sõitev linnaametnik äkki, ühe ööga, et nende õuele on kaubamaja kerkinud. Väidetavalt on ehitusjärelevalve käinud pidevalt. Ehk peaks nüüd Tartu linnavalitsuse hoopis üle vaatama, kuidas ehitiste nõuetele vastavust tegelikult kontrollitakse. Naljakas seisukoht, nagu annaks LV ehitusosakond mingeid jooksvaid heakskiite. Stiilis "Esimene korrus sobib, teine korrus liiga kõrge aga ok, kolmas korrus ei sobi". Kasutusluba antaksegi hoonele siis kui see valmis on. Kasutusluba on dokument, mis sisuliselt annab hinnangu projekteerimis- ja ehitustööde kvaliteedile tervikuna. Ma ei saa küll seda kinnitada, aga kuidagi on mul tekkinud mulje, et Kaubamaja pole ise oma mõneti vildakas ehitustegevuses probleemi näinud ja on arvanud, et poliitilised kokkulepped siluvad ehitustegevuses tekkinud ebakorrektsused. See on mõtteviis, mis hästi sobib pealinna, kuid Tartus tekitab selline lähenemine hämmeldust.

blogija tõnis kurdab , et on maailma tähelepnust väsinud. Ma ei tea, kas ma tahan enam seda bloogi edasi pidada. Mulle on meeldind siia kirjutada, aga inimesed on liiga hirmsad. Ma olen nautinud oma jõmmidest lugejate irriteerimist, aga ma olen liiga õrn, et kannatada nende nõmedust. Iseenesest raske juhus. Blogija, kes ei suuda taluda oma lugejaid. Teatavasti kirjutas see õrnahingeline noormees Parki surma puhul mälestusväärse kommeantaari ja sai sellele elavat vastukaja. Heh, eesti jõmmimaailma tabas ränk löök - iga autopede heeros M.Märtin sõitis oma kaardilugeja surnuks. Kaks ja kaks on kokku neli?

pilt Treehugger Vahva aksessuaar Portugali disainerilt S. Sabino . Taaskasutatud klaviatuuridest. Sobib patoloogilistele arvutisõltlastele. Vahendab Treehugger . (küberdisain rokib).

Postimees: Kommentaar: Kõrvalejäetud väikesed EEI direktor Marju Unt kirjutab sellest, kuidas koolitustoetuste jagamine rahvusvahelisele suurkontsernile näitab EASi vildakat käsitlust ettevõtlusest. Ettevõtlus (entrepreneurship) ei hõlma kõiki ettevõtteid, vaid pigem väikse ja keskmise suurusega firmasid. Ettevõtlus on ettevõtja isiksuslikust eluhoiakust lähtuv praktiline juhtimis- ja eelkõige õppimissüsteem, paindlik väärtuse loomise protsess, mis iseloomustab pigem väikesi (ja keskmise suurusega) ettevõtteid. Selles jutus on oma uba. Parandage mind kui ma eksin, aga minul on jäänud mulje, et just väikeettevõtted oma murede ja rõõmudega annavad tooni ja kujundavad Eesti tänast arengut. Riik saaks siin omapoolselt veel küllalt asju ära teha, et uutel alustajatel oleksid esimesed sammud kergemad.

meikar.ee: Äripäev ? nahaalseim spämmija Eestis. Täiesti õige liigutus. Kunagi oli aeg, kus eestikeelsele oksepostile sai vastatud personaalse sõimuga. See meetod töötas. Aga aeg on edasi läinud, õigusriik on arenenud ja meetodid on muutunud. Iseasi, kas need meetodid on ikka sama tõhusad kui kümme vastukirja, milles iseloomustatakse spämmija vaimset taset ja analüüsitakse tema eksistentsi mõtekust laiemas plaanis. Jälgi mängu.

Üllatav on see kui vähe meedia on reedest konverentsi kajastanud. Isegi Tartu aselinnapea Hannes Astok ei maininud seda laupäevases "Keskpäevatunnis" kuigi oli ise reedel kohal ja juhtis haldusjuhtimise töörühma. Kas mina olen ainus, kes arvab, et tegemist on selle sügise (ja mitte ainult) ühe oluliseima teemaga? Tartu on Eesti intellektuaalne keskus, selle linna areng mõjutab oluliselt kogu riigi ja ühiskonna kujunemist. See on kordades olulisem mingi marginaalse erakonna juhtpoliitiku suvilaostust või kuskil väikeriigis alla kukkunud võõrast lennukist. Ärgake üles, ajakirjanikud! Tehke midagi kasuliku üle pika aja. Kirjutage olulistest asjadest. Lingid Kommentaar: Tartu, väikeste mõtete linn Tartu edu peitub suurte unistuste elluviimises Emajõelinn ei tohi uimerdada Linn saab elujõu kaasa rääkimisest Teine linn on vaimuelu keskus Sisse tulnud ajud tuleb kinni hoida

Pets tsiteeris Tehnokrati veebis mõned päevad tagasi Adamsit ja kirjutas juhtumist, kus Nõmme linnaosavalitsus sõitis elanikest taas üle det.planeeringu seadusega. Sarnaseid asju juhtub ka Tartus ja asja taustaks on üks oluline probleem. Nimelt eeldab Planeerimisseadus , et inimesed on ise väga tublid ja aktiivsed ning jälgivad hoolega kõiki piirkonnas toimuvaid arengud. Reaalselt see nii ei ole ja siit tulebki vastuolu. Planeerimisseaduse alusel pole tõepoolest omavalitsusel kohustust piirkonna elanike detplaneeringu arutelusse kaasata muidu kui avaliku menetluse käigus. Seega on linnaosavalitsuse käitumine antud juhtumil puhtalt seadusest lähtuv. Samas, kuulutus ühes kohalikus päevalehes pole kindlasti see vahend, mille abil ühte avaliku menetlust saaks läbi viia (kuigi seaduse järgi on). Küsimus pole isegi mitte selles, kas teha seda kuulutuse või SMS-abil. Avaliku menetluse idee on selles, et dp koostamisprotsess oleks võimalikult laipõhjaline. Tähendab see, et seda võiva

foto Generate Light Tootja Generate Light . Pakutakse ka LED-valgustatud kraanikaussi. Ilus. Linkis Treehugger .

Ekspress kirjutab nii Tallinnas tegutsevad nutikamad noored ärimehed, kellel puudub esialgu omaenda kontor, seavad end sisse Rahvusraamatukogu viienda korruse kataloogisaalis. Rahvusramaatukogus on kõik vajalik olemas: internetiühendus, riiulite kaupa sõnaraamatuid, kuuendal korrusel kõikvõimalikku juriidilist kirjandust alates Eesti põhiseaduse kommentaaridest ja lõpetades Europa Liidu direktiividega, mugavad lauad-toolid, soojus, katus pea kohal, esimesel korrusel kohvik ja täiesti taskukohane söökla ning - üks oluline lisahüve - ideaalilähedane vaikus. Mida on vaja, et alustada oma väikest äri? Ettevõtlikust. Koti kaupa kannatlikust. Erialaseid oskusi ja teadmisi (pluss algteadmised ettevõtlusest, raamatupidamisest ja marketingist). Mobiiltelefoni, süleraali ja printerit. Kasuks tulevad ka varasemad kontaktid inimestega, kes sinu kaupa/teenust osta soovivad, ja inimestega, kes sulle sinu töös võiksid abiks olla. Ja lõpuks on vaja kohta, kus mobiilne kontor reaalselt paikneb. &qu

Eile toimus Vanemuise kontserdimajas visioonikonverents Tartu 2030 . Kui nüüd muljetada, siis ühest küljest väga vahva algatus. Eriti põnevad olid spetsialistide ettekanded (Buttimer, Hanell jne). Teisest küljest jättis üritus mind natuke nõutuks. Sest mingit siduvat visiooni ma leida ei suutnud. Mõistetav on linnapea Laine Jänese poolt välja öeldu, et selle konverentsiga töö Tartu visiooniga mitte ei lõpe vaid algab. Püüan ühe-kahe lausega võtta kokku iga kuulatud ettekande. Eesti 2030 - heal järjel väärikate kodanike riik Andrus Ansip, EV peaminister: Eestlased võiks iseendaga rohkem rahul olla ja Mart Laarile ausamba püstitada. Ülikool, Eesti ja globaalsed väljakutsed Prof. Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikool: me peame õppima unistama suurtest asjadest ning õppima loobuma ja valikuid tegema. Tartu- väärtus, kodu ja sihtpunkt Prof. Anne Buttimer , University College Dublin: Tartu peaks olema tasakaalustatult "kodu" ja "sihtpunkt" ning neid rolle tuleks teadlikult läb

Tsiteerin. Ajaleht [ Postimees ] sai hiljuti kirja politseikontrollitalituse ülemkomissarilt Rait Kivimetsalt, kes soovis tutvuda kõigi politseiameti arvutitest saabunud kommentaaridega. Tegemist on Günteri eksperimendi tagajärjega. Mäletatavasti asus Günter Postimehe vahendusel looma uusi reegleid meie elektroonilise meedia maastikul, tuues avalikuse ette IP-aadressidel põhineva statistika riigiasutustest pärit kommenteerijatest Postimehe võrguväljaande juurde loodud kommentaarilisas. Kindlasti edastab Postimees politseametile nõutud andmed, mille alusel ametkonna IT-teenistus teeb kindlaks konkreetsed masinad, mida kommenteerimiseks on kasutatud ning seega konkreetsed inimesed. Ja määrab neile distsiplinaarkaristuse, milleks võib olla ka töötaja vallandamine. Töötajal on paha olla. Aga kõige paham on olla Postimehel. Niigi on piinlik lugeda neid küündimatuid kirjutisi uue meedia teemadel, mis PM-is ilmuvad idiootliku järjekindlusega, nüüd siis veel see. Postimees võiks ise mõi

Google Blog Search: eesti blogid ehk siis värskelt valminud google blogiotsing.

kõikide kontoritöötajate lemmiksofti msni puhastamisest ms-rämpsust kirjutab Matthijs . vahendab downloadsquad .

Margo Kokerov vahendab Ekspressis konsultant Michel Gelbi uurimust, mille kohaselt meie igapäevane geniaalsus pole pärit mitte kontorist või koosolekusaalist vaid... stressiavabast keskkonnast, kus me suudame lõdvestuda ja oma probleemidele mittetraditsionaalselt läheneda. Tsiteerin. Duši all. Looduses jalutades. Voodis vedeldes. Muusikat kuulates. Need olid kõige sagedasemad vastused, mida sai konsultant ja kirjanik Michael Gelb, kui küsis tuhandetelt inimestel, kus tulevad parimad ideed. Üllatus-üllatus: peaaegu keegi ei ütle, et ahhaa?avastused ja geniaalsed mõttesähvatused tabavad neid kontoris arvutimonitori põrnitsedes või koosolekuruumis jalga üle teise kõlgutades. Tuleb märkida, et ma olen seda salaja kahtlustanud. Enamgi veel: stressis olles on mul äärmiselt raske üldse mingit tööd teha, geniaalsesusest rääkimata. Ma vihkan kontorit ja töötegemise tunnet. Arvan, et kontoritöö on äärmiselt ebaefektiivne meetod millegi loomiseks. Samas, see olen mina. Kindlasti on inim

Jälle ämber. Nüüd siis otsustas Andri Maimets kaevikust kranaadikimbuga välja hüpata ja rünnakule söösta. Millega ta meid üllatab? Mitte millegagi. Täiesti igav lugu. Lugesin selle läbi, aga seda puhtalt morbiidsest huvist. Samad kišeed, samad stereotüübid. Ikka, et kuidas blogijad näevad öösiti märgi unenägusid sellest, et nad on väikesed leheneegrid rootsi kapitalil põhinevas meediakontsernis. Ja kuidas ikka pärisajakirjandus (ma ei viitsi isegi jutumärke raisata) on palju usaldusväärsem kui uus meedia. Tuletage mulle meelde, milline jõud ühiskonnas on rahvaküsitluste põhjal veel ebausaldusväärsem kui meie kirjutav press? Aaa, meelde tuli: poliitikud. Palju õnne, ajakirjanikud. See on hea tulemus.

ehk siis sain töökojast oma arvutusmasina jälle töökorras kätte. tänasest siis jälle täistöökohaga blogimas. vahepeal õppisin ära kolm peatükki: a) ma vajan uut arvutit; b) mulle meeldib mu töö (kõik mu tööd) ja c) maailm ei lähe veel hukka kui mina ei kirjuta. täna ja homme DRAAMA , DRAAMA ja DRAAMA .

Paistab, et keegi veel jagab minuga arvamust , et Postimees on alustanud ristikäiku uue meedia vastu. Babüloni loomaaed kirjutab nii Kuid nüüd toon näite lähemalt. Ühe teatava ajakirjaniku eestvõtul toimub ühes kindlas ajalehes järjepidev blogijate peetimine. ?Miks nad seda teevad?? tagusin ma nädalajagu tagasi hämmelduses pead vastu lauda. Aga tead miks: sest siin on mängus Guru käsi. Nii kirjutabki Pullerits üleolevalt ?isehakanud lehemeestest? järgides kõiki gurunduse häid tavasid - olemas on nii väljamõeldud põhjendamata fakt, alusetu naeruvääristamine, alternatiivi halvustamine kui oma staatuse ülimaksnimetamine. Mille poolest on ajakirjaniku nägemus parem kui ükskõik millise teise inimese oma? Aga sellepärast, et ta on ju ajakirjanik! Blogija aga ei ole ajakirjanik! Ausalt öeldes on mul suhteliselt suva. Mul on tunne, et sõna "postimees" ei ületa varsti blogijate hulgas enam uudistekünnist. Huvitav kes see Pullerits on üldse selline?

ma ei saa kirjutada. erinevalt klassikalisest olukorrast, kus peamine probleem paikneb tooli ja kuvari vahel, on antud juhul tegemist probleemiga arvuti sees. olen käinud oma sülariga kahe remontija juures ja tulemus on seni null. järgneb...