"Sa ei ole töö, mida sa teed," väitis ekstsentriline ja hästi riietuv Tyler Durden filmis "Fight Club". Ja eks ta ole. Nii mõnelgi härral on olnud nutuvõru ümber suu kui kogu maailma keskmeks olnud töökoht ja amet on osutunud lähemal vaatlusel lihtsalt igapäevaseks mõtetuks tõmblemiseks. Ole sa kasvõi müügimees. Aga mitte uues Eesti filmis "Müümise kunst", oh ei, härra. Kuidas on tekkinud müüt, nagu oleks millegi pidev müümine iga indiviidi põhitegevus siin palneedil? Kes suudaks välja mõelda midagi nii haiget? Ma mõtlen, et kujutame ette torumeest, kelle arust kõik inimesed muud ei teegi kui parandavad kanalisatsiooni. Või kalurit, kes näeb kõiges kalastamist? "Elu ongi üks lõputu kalastamine, tead." See on skiso, mees. Müümine on müümine ja elu on elu. Ja ongi kõik, kogu laulupidu. Luul müümise universaalsusest vaevas Kilmi ja Maimiku filmikangelasi igal sammul. Justkui polekski mingi plastmassist kausi ostu-müügitehing lihtne kaubanduslik ak
paarkümmend tuhat, mitte miljardit