H E R B A A R I U M

BJÖRKI uue albumi juures on üheks eripäraks duetid. On teada, et ta ei laula meelsasti duetti ja kuni Tantsija Pimeduses heliribani ei olnud ühtegi duetti stuudioalbumitel ilmunud (kui neid ka laivis üliharva ette tuli). Siis tuleb Tantsija Pimeduses, mis, nagu muusikalile kohane, kannab dialoogi sujuvalt üle laulukeeleks ja koos Thom Yorke'iga valmib lugu "I've seen it all", mis on suurepärane laul, aga milles on vähe Björgile omast helimaailma (küll töötab see hiljem laivides Björki sooloesituses). Kui jätta kõrvale kooriga lauldud lood ja album Medulla, milles suur osa kogu helist on tekitatud kaaslauljate (?) poolt, siis võib öelda, et duetid pole just Björki teema. Siiski on üks laul Vespertine'ilt , mis on duett, kuigi mitte sellena esitatud. Tegemist on looga "Generous Palmstroke", mis ilmus boonusloona albumi Jaapani versioonis ja kõlab puhtalt akustilise autorilauluna harfi saatel. Olles üks lüürilisemaid armastuslaule, sarnaneb see laulja esi

Protestiks viimaste päevade vägivallalaine vastu kannan ma homme valget.

BJÖRK annab 7. mail välja oma järjekordse stuudioalbumi VOLTA, millest kujuneb tõenäolislt kõige suurema läbimüügiga album artisti senises tegevuses (nagu ka plaadikompanii One Little Indian loodab). Mind isiklikult jätab külmaks produtsentide ja kaasmuusikute raskekahurvägi, keda plaadil tunda, maitsta ja haista on; pole kahtlust - see lühikest kasvu põhjamaine naine on endale alati sõpru valida osanud. Ka ei pane minu väikest jahtuvat südant kiiremini põksuma albumi perfektsuseni lihvitud kõla (kuigi tema hääl on endiselt kõige erutavam heli meile tuntud universiumis) ega higi ja raha järele lõhnav kvaliteet. Ostan selle plaadi ja kuulan ta ribadeks, sest see on üksinduse ja võõrandumise muusika, mõistmise ja läheduseni mitte jõudmise muusika, mitte loobumise vaid taandumise muusika, mitte ükskõiksuse vaid hulluseni üles piitsutatud lootusetu ihalemise muusika. Ning puhkpillid on ka tagasi. youtube/earth intruders myspace/bjork bjork.com Foto: Rolling Stone

Popidiots, Under Marie ja üks mõnus traadibänd (mille nimi hetkel ei meenu) Tartu uues klubis KEMJD? . Üsna muhe õhtu, aga väga koduselt miskipärast ei tundnud ennast. Klubiinimesed natuke tüütavad mind. Popidiots tegelt üllatas, nii heas kui halvas mõttes. Aga Under Marie'l oli parem fiiling. Muide, paistab, et moes on valge.

Teemapäev Tartu südalinnas .

Teemapäeva “Rattad tööle!” puhul kutsuvad Tartu linnavalitsus ja ühendus Jalgrattalinn Tartu kõiki linlasi üles oma homseid igapäevasõite jalgrattal tegema. Hommikul kell 7 – 9 tervitab kõiki jalgrattaga tööle tulijaid Raekoja platsis hommikukohv, samas on võimalus kuni õhtul kella seitsmeni oma jalgratas tasuta valvega parklasse jätta. Kell 12 autasustatakse Raekoja platsi pargitud väljapaistvamaid jalgrattaid. Päev läbi on Raekoja platsis avatud infotelk, kus näeb Liina Margna näitust “8 põhjust, miks eelistan sõita jalgrattaga” ja linnavalitsuse stende Tartu jalgrattaliikluse arenguskeemist. Alates keskpäevast annavad politsei esindajad nõu ohutu ratta- ja mopeedisõidu kohta, räägivad varguste ennetamisest ja teevad ratastele tehnokontrolli, samas saab linnavalitsuse ja Jalgrattalinn Tartu spetsialistidega vestelda jalgrattaliiklusest Tartus. Rahvusvahelise liiklusohutuse nädala puhul tutvustatakse ka Maanteeameti kiivri kampaaniat. Jalgrattapäevale järgneb reedel Raekoja plats

Resident Evil , nagu ka paljud teised samasse auku kukkuvad filmid, õpetab meile ühte lihtsat tõde läbikäimiseks libusurnuga: mitte ühelgi tingimusel ei tohi taluda teda enda kehalises läheduses. Tagajärjeks on surmava viirusega hammustus, nakatumine ja taastõusmine juba vastasleeris. Pöörame tähelepanu sellele kui metafoorile ja teatud sümboolsele käitumisviisile. Tuleb hoida distantsi ja sihikindlalt tõrjuda kaaskodanike lähenemispüüdeid, öeldakse meile filmikeeles ja jutt on igati õige. Teades kui kerge on kellesti vaimustuda, kes on juba pääsenud läbi sinu oskuslikest tõrjemanöövritest, tuleb tunnistada sellise igapäevataktika vajalikkust. Inimesed on tihtipeale lummavad, aga see veetlus on äärmiselt ohtlik. Sellest ka peategelase Alice'i linnalahingutele omane raskerelvastus ning täpselt sihitud kontsahoobid. Eriti üks stseen on jäänud mind kummitama. Rebinud ennast põiktorule lõugtõstesse haarab Alice lähemale pürgleva ja ekstaatiliselt möriseva laipelaja pea oma reitevahel

Trendiajakiri kirjutab reisimiset ja selle põhjustest .Aga reisime, nii nagu seda tänapäeval nimetatakse, on üks veider tegevus üleüldse. Kui selline reisimine siduda kaasaegse tehnoloogiaga, siis näiteks GPS-i kasutades kuvame me maailmakaardile trajektoori, mis algab punktis A ja lõpeb... sellessamas punktis A. Mis on saanud ideest, et reisimine on liikumine ühest kohast teise? Kui Sa võtad turimipaketi ja oled viie päeva pärast Eestis tagasi, siis kus on asja point? Lihtne on mõista, miks inimene läheb reisima, aga miks ta tuleb tagasi? Ka on reisime kohta liikvel palju müüte, mida innukalt levitavad peamiselt elustiiliajakirjad (sest neile makstakse) ja ka inimesed ise (eneseõigustus). Näiteks, et reisimine on fun. Ei ole. Reisimine on (ja on olnud aegade algusest) üks igavene tüütus ja kõik teavad seda. Ma ei räägi lendamisest, mis on üks jubedamaid ajaviitmise võimalusi üldse. Ka bussi, rongi ja isikliku sõiduautoga on tüütu reisida. Reisija peamine vaenlane on igavus, eriti kui

Maailm on tervenisti üks blond hetk.

Metamorfoos on see kui nunnud ja viisakad trendinoored muunduvad hilisööl õõvasteks peoloomadeks, kes kiskjatena visklevad ringi klubiruumis, otsides silmadega saaki. Uus klubi Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp? Tehtud. Õhtu lõpetab TommyBoy improviseeritud live, inimesed viskuvad hullunult põrandale, olles ammendanud oma viimased jõuvarud. Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp? Väga okei. Rahvas on tore, paljud samad näod, kes käivad Maailma pidudel, sekka tüüpilisi klubi-inimesi. Teinekord jälle. Pilt www.infendo.com

Just siis kui kõik hea ja ilus on läinud võlumetsa peitu... tulevad nad oma ilutulestikuga. Paugud tabavad sind teel vannituppa. Magamistoa aken on täis õitsevaid tuleliiliaid ja sinu isiklik diidšei miksib nukrust nostalgiaga. Kui see kõik oleks kokteiliretsept, lisaksin ma kaneelipulga vanade aegade mälestuseks.

Ma kujutlen toimetuse koosolekut. Väsinud ja vaevatud näod on kogunenud ümber laua. Millal nad viimati magasid? Keegi ei tea. Kus nad elavad või mida nad söövad, on neil üldse koht, mida kutsuda koduks? Toimetaja Priit tervitab neid sõbralikult ja selle peale puhkeb üks katkutud välimusega noorepoolne naisterahvas nutma. Ülejäänud mass vaatab hallide nägudega pealt, kuidas ta nuuksub ja niutsub, keegi ei ütle sõnagi. Meeleolu on nagu matustel. "Ah, mis seal's ikka, töö nagu iga teinegi," mõtleb Priit ja alustab. Priit on proff, ta räägib kiirelt ja vahedalt, ei raiska aega kujundite ega asjatu targutamise peale. Kõik on niigi selge. Ikkagi ei ole austatud kolleegium aru saanud, mida neilt nõutakse. Ikka veel esineb eksimusi ja lausvigu, seda hoolimata korduvatest märkustest. Lõpuks Priit ähvardab. Mitte palju, neile pole palju vajagi. Ta tõesti tahab, et nad temast aru saaksid ja kõik läheks seekord hästi. Sest tegelikult ei ole nad sugugi halb materjal, nad lihtsalt ei

Veider kevad.

Seesinane blogikene on hakanud mind segama ja tüütama. Kuidas see juhtus, et meie kirglikust suhtest sai harjumus ja nüüdseks rutiin? Kuhu jäid need andunud pilgud ja õrnad sõrmitsused, need pikad-pikad koosveedetud tunnid täis teesklematut kirge? Sa vaikid? Sa ei vasta? Vaata mulle otsa kui ma sinuga räägin. Nüüd peab see lõppema. Aeg on täis. Meid jäävad mäletama veel vaid pilved. Muppets - 50 Ways To Leave Your Lover

Romantikalinel jätkab CNN.COM Technology: Googling your date ehk kuidas internet võib mõjutada meie paaritumisrituaale. In the end, Danielle Martinetti says online research really only helps to a point, anyway. "The crazy stuff usually becomes apparent on the actual date," the 30-year-old New Yorker says. Peale lugemist tegin igaks juhuks katse ja guugeldasin ennast. Ma ei tea, mida oleks mu deidil peale hakata selle infoga, aga igal juhul soovin kõikidele ettevaatlikele ja ettevõtlikele naisisenditele edu selles. Ise ma sellist informatsiioni hankimisviisi ei harrasta ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on mul vilets mälu inimeste nimede peale ja aeg-ajalt ei meenu mulle isegi kohatud naise eesnimi, perenimest rääkimata. Teine põhjus on selles, et viimasel ajal ei jõua ma esimesest deidist (kus ma saan teada naise nime ja unustan selle samas) eriti kaugemale. Sa ei saa olla väga nõudlik inimeste suhtes, keda sa kohtad oma elus vaid korra.

Lugejad on küsinud, et mis on saanud armunud paarikestest nüüd, mil kevad on muutunud külmaks? Juurdlesin ise ka selle probleemi üle. Tõepoolest, kas meie heitlik kevadilm on külmutanud kinni armastuse pulbitsevad allikad? Siiski mitte. Lahendus tuli ise minu juurde, või vastupidi - mina leidsin lahenduse ühel oma harvaks jäänud rännakutel läbi linna kohvikute ja kõrtside. Jah, armastus on peitnud ennast suitsusesse kõrtsiruumi, varjab ennast pehmel diivanil, leiab ennast suudlemas jahtuva teekannu taga. Suudpidi kokkukleepunud kehad meenutavad müstlist žombirünnakut mõnest humoorikast dimensioonist. Mulle need poosid ja peidetud silitused meeldivad. Need kannavad endas ühtaegu lootust pursata suviseks rammestavaks kireks, kui ka loobumise nukrat eelaimust, tõestades sellega, et me oleme keerulised, komplitseeritud ja raskesti hoomatavad olendid. Tricky - Overcome

The Beatles... just a band Led Zeppelin... just a band The Beach Boys... just a band The Sex Pistols... just a band The Clash... just a band

Vaatasin taas ühte oma kahest lemmikust inglifilmist, Polanski "Üheksas värav" . Mõtlesin, et oma veidral kombel ootan ka mina imet, olles seejuures täiesti ükskõikne ükskõik millise religiioni vastu. Imekogemus käib kuidagi inimeseks olemisega kaasas ja deformeerib meie kaasaegset pragmaatilist maailmapilti. Film ise on aga lummav.

Tähelepanu! Sellel kevadel on moes olla kole. Otsige välja oma kõige nõmedamad riietusesemed ja demonstreerige neid uhkelt pidudel, kontoris ja välikohvikutes. Kandke seljas suvalist rämpsu ja te ei saa eksida. Märksõnadeks on maitsetud ning inetud rõivad, blondeeritud pea ja eriti loll jutt. Naistemoes teeb ilma klassikaline joon. Üllatage oma lähedasi igavate kombinatsioonidega teksapükstest, botastest ja näotust jopest. Kui sa ei sarnane teistega, siis pole sa ka moodne! Omanäolisus ja stiilitunne tuleb ainult kahjuks. Trendikas detail on spordikaupade logoga käekott. Silma tohib paista vaid oma halba maitset ja kaasasündinud vaimupuuet demonstreerivate märkustega. Meestemoes lööb laineid tagi. Nahast tagi on vara veel kappi sulgeda. Kellel selle kõikjal Ida-Euroopas kohustusliku pealisriietuse hankimiseks võimalust pole, rahuldub teksast, trikotaažist või mõne muu tagi või ka kerge jopega. Kohustuslik detail on t-särk ja vastassoo huvi äratamiseks võib sellel kanda kelmikat kuldk

Kuulu järgi olin Sevilla seminaril popp poiss. Küll pandi mind filmi sisse, küll tehti minust pilti . Vähemalt nii räägitakse. Tänan ICLEI . Aga konverents ise oli hea, vt materjale . Juhin tähelepanu töögruppidele A8, B7 ning tagantjärgi avastatud B10 (kahju, et ma seda kohapeal ei näinud!).

Küsimus: mitu naisisendit on Eesti blogide pingerea esimese kolmekümne hulgas? Umbes täpselt... mitte ühtegi. Üldse on topi esiosa kahtlaselt maskuliinne. WTF?

MIDA HAKATA PEALE ARMASTUSEGA inimese vastu, kes on särav ja omapärane, kes suudab sind ühtaegu inspireerida ja lummata, aga kes sind kübetki vastu ei armasta? Kelle jaoks armastus iseenesest omab täiesti teistsugust tähendust, ja keda sinust eraldavad ületamatu kultuuriline ja maailmavaateline lõhe. Tee sellest film. Vähemalt nii arvas tsehhi/briti dokumentalist Pavla Fleischer , asudes jäädvustama Gogol Bordello juhtfiguuri Eugene Hutzi veidravõitu trippi kodukanti marsruudil Tsehhi-Ukraina-Siber. Filmi nimeks sai The Pied Piper of Hutzovina (kavas tõlgitud 'Hutsoviina pillimees') ja seda oli võimalik Tartus näha Maailmafilmi festivali raames reedel. Jääb veel vaid küsimus armastusest, aga see ei ole enam seltskonnajutt.