BJÖRKI uue albumi juures on üheks eripäraks duetid. On teada, et ta ei laula meelsasti duetti ja kuni Tantsija Pimeduses heliribani ei olnud ühtegi duetti stuudioalbumitel ilmunud (kui neid ka laivis üliharva ette tuli). Siis tuleb Tantsija Pimeduses, mis, nagu muusikalile kohane, kannab dialoogi sujuvalt üle laulukeeleks ja koos Thom Yorke'iga valmib lugu "I've seen it all", mis on suurepärane laul, aga milles on vähe Björgile omast helimaailma (küll töötab see hiljem laivides Björki sooloesituses). Kui jätta kõrvale kooriga lauldud lood ja album Medulla, milles suur osa kogu helist on tekitatud kaaslauljate (?) poolt, siis võib öelda, et duetid pole just Björki teema. Siiski on üks laul Vespertine'ilt , mis on duett, kuigi mitte sellena esitatud. Tegemist on looga "Generous Palmstroke", mis ilmus boonusloona albumi Jaapani versioonis ja kõlab puhtalt akustilise autorilauluna harfi saatel. Olles üks lüürilisemaid armastuslaule, sarnaneb see laulja esi
paarkümmend tuhat, mitte miljardit