Lõhnadel on üha rohkem võimu. Esiteks on maailm küllastunud täiuslikest kujutistest, iga ajakirja kaanel on järjest ilusamad inimesed. Urbaniseerunud keskkond ei hoia tagasi sära ja värvidega (mäletate seda Houellebecqi tegelast, kel' tuli reklaame nähes tahtmine oksendada) ning see kõik hakkab meid juba tüütama. Kuid lõhnadega on hoopis teine lugu. Lõhnad on veetlevad ja põnevad, nad kannavad endas saladusi ning mõjuvad intrigeerivalt. Lõhnande maailma muudab põnevaks ka selle omapärane suhe inimese mäluga. Rääkides lõhnadest ja mälust, peab enamik inimesi silmas varasema kogemuse meenutamist selle kordumisel (nn äratuntavad lõhnad nagu tubakal või nahast esemetel). Keerulisem on meenutada lõhna seda otseselt tundmata. On vähe neid lõhnu, mida me suudame meenutada neutraalses keskkonnas - meie lõhnamälu on välja arenemata oskus. Loomulikult on inimesi, kelle haistmismeel on rohkem arenenud kui teistel, aga on selge, et üldiselt meie teadvus justkui pole kohastunud lõhnu mäletama.
paarkümmend tuhat, mitte miljardit