H E R B A A R I U M

Lõhnadel on üha rohkem võimu. Esiteks on maailm küllastunud täiuslikest kujutistest, iga ajakirja kaanel on järjest ilusamad inimesed. Urbaniseerunud keskkond ei hoia tagasi sära ja värvidega (mäletate seda Houellebecqi tegelast, kel' tuli reklaame nähes tahtmine oksendada) ning see kõik hakkab meid juba tüütama. Kuid lõhnadega on hoopis teine lugu. Lõhnad on veetlevad ja põnevad, nad kannavad endas saladusi ning mõjuvad intrigeerivalt. Lõhnande maailma muudab põnevaks ka selle omapärane suhe inimese mäluga. Rääkides lõhnadest ja mälust, peab enamik inimesi silmas varasema kogemuse meenutamist selle kordumisel (nn äratuntavad lõhnad nagu tubakal või nahast esemetel). Keerulisem on meenutada lõhna seda otseselt tundmata. On vähe neid lõhnu, mida me suudame meenutada neutraalses keskkonnas - meie lõhnamälu on välja arenemata oskus. Loomulikult on inimesi, kelle haistmismeel on rohkem arenenud kui teistel, aga on selge, et üldiselt meie teadvus justkui pole kohastunud lõhnu mäletama.

Põnev üritus tulekul . Kahjuks ei viibi ma ise Eestis sellel ajal. Säästva Eesti Instituudil, SEI Tallinna keskusel on hea meel kutsuda Teid 8. novembril 2007 Rahvusraamatukogu suures saalis toimuvale Säästva arengu foorumile 2007 ja sellele järgnevale vastuvõtule, millega ühtlasi tähistame instituudi asutamise 15. aastapäeva. Foorumi teema on keskkonnapoliitika lõimimise strateegiad ja vahendid. Foorum kutsub arutlema vajalike muudatuste ning poliitikate lõimimise võimaluste üle ühiskonna suunamiseks säästva arengu teele. Töökeeled on eesti ja inglise keel (sünkroontõlkega). Ürituse korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SEI. Foorumi kava: 9.45 – 10.30 Saabumine ja tervituskohv 10.30 – 10.45 Avamine. Tea Nõmmann, SEI Tallinna keskuse juhataja 10.45 – 11.15 Keskkonnapoliitika väiksematest muudatustest terviksüsteemi muutmiseni. Prof. Johan Rockström, SEI direktor 11.15 – 11. 45 Poliitikate lõimimise positiivse koostoime leidmine, riskide

Viimane kord Tartusse saabudes tekkis küsimus, miks ma siin õieti elan?

Kui Küüni tänava ja Kaubahoovi pargi avalik ideekonkurss kevadel välja kuulutati, oli huvi selle vastu suur - konkursi materjale võeti välja enam kui kolmkümmend komplekti. Oli isegi kuulda, et terved linnaruumi planeerimise kursused on võtnud eesmärgiks kopsakas auhinnafond endale võita. Tähtajaks laekus täpselt neli võistlustööd ning esimesed kaks auhinda jäid välja andmata. Miks lõpevad avalikud ideekonkursid tavaliselt fiaskoga? Miks noored spetsialistid ei haara kinni võimalusest näidata oma loovat vaimu, endale nime teha ja lõpuks võita endale saja tuhandeni küündiv preemia (mis pole sugugi väike argument kui arvestada, millise pornoga nad hoopis väiksemate summade eest nn haltuurakorras tegelevad)? Seda veidrat fenomeni aitab selgitada nähtus, mida ma nimetan chillout ajurünnakuks. Niisiis, materjalid on käes, tähtaeg on teada, noored istuvad ümber laua (kohvikud kõrtsid, kontorid, korterid - vein, juust, viinamarjad ja roheline tee) ja käib chillout ajurünnak. Õhinal käiakse v

Kuidas seda lõhna kirjeldada? Segu männivaigust ja värske kohvi aroomist, see on muutuste ja nostalgia lõhn samaaegselt. Kohvi ja tärpentiini järele lõhnab maailm, mis saab kohe-kohe valmis ja samal hetkel valmistub surema. Jutt kisub segaseks? Aga mida arvata pidevast batiseisust iseendaga, mis iga paari aasta järel kordub ning mille puhul on raske otsustada, kumb just vajab meditsiinilist sekkumist, kas mina või maailm? Aja möödudes tundub see üha aktsepteeritav. Cosmo, miks sa ei hoiatanud mind männivaigu- ja kohvilõhnade ohtliku kombinatsiooni eest?

"Lõpuks on ju võimalik ka niisugune surve, millele mitte ükski inimene ei suuda vastu pidada," nendib ühe Mirabiilias ilmunud raamatu peategelane. Vennad Strugatskid pidasid siin silmas poliitilist surutist (nii nagu nad ikka "ridade vahel" toonast ühiskonda kritiseerida tavatsesid) kuid mitte ainult. Muuseas on kõrvaltegelaseks keegi semiootik, Gluhhov, kes on mandunud elumugavusse (vaatab õhtuti teleseepi jne). Selline "pehme" surve on omane ka kaasajale. Kas elada kuldses puuris või vabana räpases rentslis? Puurilind nii ei küsi. Paljudel inimestel ei teki seda küsimustki. Nende ainus soov on rahulikult ja mõnusalt allavoolu triivida. Jätame nad kõrvale kui antud teema juures ebaolulise teguri. On olemas väike grupp vastuvoolu ujujaid (üsna kirju seltskond, olgu öeldud), jätame ka nemad ajama oma asja. Küsimus väljakannatamatust survest on omane neile, kes kahtlevad. Juba see küsimus ise näitab, et inimene, kes nii küsib, on haavatav.

Kruiisivad vabaajarattad Bremenis. Ilusad ja kallid jalgrattad rattapoe esisel Kopenhaagenis. Klassikalised rattad on Euroopas väga hinnatud, kuna need on stiilsed, lihtsalt kasutatavad, vastupidavad ning rahuliku ja elegantse sõiduviisiga. Aktsendina võib sellise rattaga sõites kanda bleiserit või ülikonda; naised kannavad lühikest kleiti või seelikut villaste sukkadega. Elektriratas (?) tänavalt. NYT Magazine: Schwinn Plug'n'drive . 60 km ühe laadimisega.

Peale Kalevi kommide uute pakendite tulekut (halb, halb, halb mõte) ja K-kohukeste kampaaniat (no kamoon!) polegi enam nii kahju, et lähiümbruses kõige paremat pralineed (ja jumalikku šokolaadi, olgu öeldud) tootev firma (sorry fazeri-koolkond) läks kodumaistelt omanikelt rahvusvahlise investeerimisfirma kätte . Oliver proovib kätt aga meediaäris. Soovime Oliverile edu. Kujutan elavalt ette, kuidas meistrid püüavad uutele omanikele selgita, misasi on kamašokolaad. Muide, kui nüüd järele mõtelda, siis saab finantsist ilmselt kamašokolaadi kontseptsioonist paremini aru kui tõsiusklik šokolaadimeister.

Vaese ühiskonna puhul on huvitav vaadelda indiviidi võimalusi eneseteostuseks. Enesele meeldivaima, enim sobiva ja rahuldust pakkuvaima tegevuse leidmiseks ei piisa üksnes soovist midagi teha (ja vajalikest oskustest/teadmistest). Oluline osa "aurust" läheb vahendite ja võimaluste sebimisele. Kui luuletaja töötab reklaamikirjutajana, filosoof ajakirjanikuna või teoloog kooliõpetajana, on see niikaua okei kui ei nõua tõelist pühendumist (mida mõnikord nimetatakse ka eneseületamiseks - oma egost, keskkonnast ja pisikest maailmapildist universaalsesse ja igavikulisse pürgimist). Takistuseks saab aeg, vahendid ja sotsiaalne kandepind, mis on vajalikud geeniuse sünniks (või millekski enamaks näiteks pühapäevafotograafiast). Eneseteostus on keeruline teema ka heaoluühiskonnas, mille kodanike ei vaeva niipalju maslow esmatasandivajaduste pained ja vahendite hankimine, kui just sotsiaalsed piirangud. Kaasaegse ühiskonna ahistatus (ja muuseas ka mitmed sellega kaasnevad "röövka

Austatud /töötaja nimi/ Kahjuks pole Teie poolt pakutud kompensatsioon piisav. Esiteks puudub mul selleks aeg ja teiseks ei soovi ma enam Teie poolt pakutavaid teenuseid kasutada. Võibolla ei väljendanud ma ennast piisavalt selgelt, aga minu sooviks on rahaline tagasimakse minule Teie firma tegevusega tekkinud kulude osas, milleks on 579,9 EEK-i. Nimetatud summat soovin enda arveldusarvele numbriga nr xxx. -- käesolev kiri on allkirjastatud digitaalselt /Nimi ja kontaktandmed/ Pildil LindaLine kassad Helsingis laupäeva õhtul: teie tagasireis on tühistatud ja pole meie asi, mis te edasi teete. Nii ongi. Sarnane juhtum nädal varem: Lindaline keeldub ärajäänud reisi eest raha tagastamast

Arvake ära, millist keelt kuuleb kõige enam Helsingi suurtes H&M-i poodides Forumis, Kämp Gallerias, aga eriti Aleksanterinkatul asuvas kaubamajas? Õige, eesti. Ja alles siis venet ja soomet. See on ka mõistetav, H&M on kaasaegse linnastunud kiirmoe sümbol, pole olemas teist kaubamajade ketti, mis käiks pärismoel (jutumärkidega või ilma) nii tihedalt kandadel ja teeks seda nõnda taskukohaselt. Kiirmood tähistab rõivaid, mis on moes vaid ühe hooaja ja vahetatakse seejärel välja (selline trikk on võimalik ainult väga odavate hindadega). Niisiis: kiire, kaheldava kvaliteediga ja universaalne (olen käinud H&M-i poodides erineva kultuuri ja elanikega riikides, aga poes on nad ikka ja alati ühtemoodi) - kindel variant odava raha eest, idaeurooplase märg unenägu.

Tere Lindaliini sooduskampaania piletitele ei sooritata tagasimakseid vaid pileteid on lubatud kasutada kuni soodustuse kehtivuse lõpuni. Tingimused on teie piletitele järgmised: Sügisese soodusmüügi tingimused: Osta saab kuni 07.09.2007 Online-süsteemist või Linnahalli kassast Tallinnas. Piletit on võimalik vormistada sõitmiseks kuni 30.09.2007. Pilet kehtib vaid väljumisele, mis on piletile kirjutatud. Telefoni teel broneeringuid ei vormistata. Annab õiguse sõita järgmistel Lindaliini väljumistel algusega Tallinnast, vastavalt kohtade olemasolule ja sõidugraafikule: Tallinn-Helsingi väljumised kuni 12:00 Helsingi-Tallinn väljumised (v.a. reedeti) alates 14:00 Lubatud sõita vaid edasi-tagasi Tallinn-Helsingi-Tallinn suunal. Ei ole lubatud kasutada suunal Helsingi-Tallinn-Helsingil ja ühes suunas vastavalt Helsingist-Tallinna või Tallinnast-Helsingi. Tagasimakseid ei sooritata väljaostetud piletitele ega broneeringutele. Muudatusi sooduspiletite kuupäevale ja kellaajale võib teha