H E R B A A R I U M

Iseseisvuse eelis on, et sul võimalik selg sirgu lüüa ja ruumist välja kõndida. Miinuseks on see, et kui olukord seda nõuab, siis on see su kohus.

lolliks tarbinud heaoluühiskond otsib endale väljundit: lõhkumisteraapia Lõhkumisteraapia jõuab massidesse PILDID: Lõhkumisteraapia kogub populaarsust

Look... the people you are after are the people you depend on. We cook your meals. We haul your trash. We connect your calls. We drive your ambulances. We guard you while you sleep. Fight Club (1999) Ülalmainitud tsitaat meenus aastavanust uudist lugedes. Nimelt süüdistas jaanuaris 2007 USA riik kahte tarkvara-arhitekti häkkimises LA reaalaja-liiklusjuhtimissüsteemi ja seda kahjustavate signaalide saatmises. Asja ei teinud lihtsamaks ka see, et samal ajal lukustasid nad väidetavalt süsteemi juurdepääsu teistele. Register meenutab selle juhtumi puhul filmi The Italian Job , milles mäletatavasti tegi sama asja üks pätt avalikust wifi-võrgust. Minule aga meenus Fight Club. Kõik see langes ajaliselt kokku kohaliku Inseneride ja Arhitektide Liidu protestiaktsioonidega, tekitades linna liiklussüsteemis kaose, mille klaarimine võttis päevi. Kohus mõistis mõlemad mehed õigeks. Duo deny LA traffic hack charges Mischievous duo plead not guilty to LA traffic hacking scandal

Alguses oli projekt nimega Biotoopia, mille eesmärgiks oli uurida mittelinnalisi tiheasusalasid. Eksperimendis osales enam kui tuhat vabatahtliku. Hiljem sai sellest äriprojekt, milles kõigil oli vôimalus ost endale osalus. Kogukonna liikmetest said aktsionärid. Biotoopia eksperimenteeris ruumi, sotsiaalse struktuuri ja keskkonnatehnoloogiaga luues pilootkooslusi erinevates suurustes ja vormides. Üsna pea mõistsid uue eluviisi eestvedajad projekti läbikukkumist, kuna tuhandest osalisest lihtsalt ei piisanud. Nii sündis sotsiaalne ettevõte Alfatron, mis hakkas Biotoopia varemetele (mis, tõsi küll, polnud varemed, vaid kompleks töökorras hooneid, infrastruktuuri, kommunikatsiooni ja väikese jõujaamaga) rajama uut mittelinna.

Kuulatakse neid, kes räägivad

Veel

Kvaliteetne lahendus. Täpsemalt hiljem.

Üksik hobu (mitte minu).

Inimesed, kes arendavad mobiiltehnoloogiat, on kas väga kurjad, või erakordselt lollid. Idiootsus nimega PC Suite for SonyEricsson suutis mu arvuti nii kokku jooksutada, et pidin aku tagant ära kaksama, teist korda selle arvuti eluea jooksul ja selliseid asju ei anta andeks. Kohanedes kaasaegse tehnoloogiamaailmaga on tekkinud mul mõned küsimused, millest peamine võiks olla sõnastatud nii: - miks peab üldse, saate aru tainad, ÜLDSE olema mingi totter tarkvara, mis telefoni arvutiga ühendab? miks ei saa seda kasutada tavalise välismäluna ja lihtsalt asju sinna/sealt maha tõsta? Hea näide idiootide ja ajudega inimeste vahekorrast planeedil on, et võttis aega umbes 30 sek, et vcf-formaadis kätte saada kogu telefoniraamat eelmisest telefonist. Ja seejärel üle 3 tunni, et seda uude telefoni sisse sööta. Teeme lihtsad asjad väga keeruliseks ja siis kirjutame tarkvara, et mis probleemi lahendab?

Saatsin oma teenelise telefoni teenitud vanaduspuhkusele. Hoolimata uue masina kõikidest vähem-rohkem kasulikest lisavidinatest jääb see ümar ja täpselt käe järgi tehtud Siemens vist veel pikaks ajaks ületamatuks standardiks mobiiltelefonidel. Väga raske on kohaneda selliste idiootsete arendustega nagu spetsiaalne tarkavara telefoniga arvutiga suhtlemiseks või vaikrežiimi otsimine kusagilt menüüsügavustest, nagu see on uuel telefonil. Asju peaks tegema rauast. Et need kestaksid. Kivist ja rauast. Tahan kasutada ühte telefoni 10 aastat ja sellega rahul olla. Samuti kaamerat ja arvutit. Ma pole emo või teismeline, et kellelegi uue vidinaga muljet avaldada. Tahan riideid, mis ei kuluks läbi kolme kuuga. Muusik ei vaheta ju oma klaverit või saksofoni iga aasta-paari järel. Telefon on minu põhiline töövahend. (Okei halb võrdlus, lastelastele küll ei tahaks pärandada. Aga kümme aastat, miksmitte.) On meil veel raua-aeg või ei?

Pehme maandumise teooria pooldajad räägivad, et mingit kriisi ühiskonnas pole. See võib ka tõsi olla, ainult ei ühiskond on mõnusalt lai mõiste. Kui rääkida ettevõtluses toimuvast, siis on kriis igapäevane reaalsus. Ja pigem moraalne nähtus kui majanduslik. "Päikesepoiss" Luik väitis Keskpäevatunnis , et selle kriisi ületamine sõltub kohalike ettevõtjate järeleandlikkusest üksteiselt võlgade sissenõudmisel. Mis tegelikult on jura: need, kes praegu kõrbevad, et maksa ei täit summat, ega ka poolt. Miks? Sest nad kõrbevad.

Meie väikeriigi võimu- ja rahaeliidile ei meeldi viimasel ajal levivad kodanikualgatused kõiksugu allkirjade kogumised ja rohujuuretasandi aktiivsus sest need justkui devalveerivad nende võimumonopoli Õhtul kodus avastab väsinud ärimees et armastatud naine on päeva veetnud Vihterpalus vabatahtlikuna kustutades metsa, mille on süüdanud mõni suvaline mölakas teisest eestist Mees jääb mõtlikuks ja kuigi ta seda välja ei näita võtab ta sellist käitumist isikliku solvanguna