Üks mu tuttav tsiklimees ja muidu vaba hing vastas põhikoolis kirjandusõpetaja küsimusele lemmikraamatu kohta - A. Palu "Mootorrattad ja rollerid" Tln Valgus 1976. Klass naeris ja õpetaja, tubli tammsaare koolkonna sõdur, noomis väikest meest rumala nalja pärast. Kuigi tegemist polnud nalja või solvanguga. Loo moraaliks pole aga tõsiuskliku kirjandusinimese piiratus reaalsuse mõtestamisel, vaid tõdemus, et kõik inimesed loevad raamatuid. Kõik inimesed loevad raamatuid. Lendurid, insenerid, müüritöölised ja literaadid ise. Kõik nad loevad. Koduperenaised, anarhistid, elusõnalased, müügimehed ja palju kirutud/kiidetud keskklass - kõik loevad raamatuid. Paljud ka kirjutavad ise, aga loevad kõik. Ning seejuures pole tähtis, kas raamat on trükitud papüürusmatile, lõigatud kasetohule, antud edasi paberil või mälukettal (või mis keeles see kirja on pandud). Kõik armastavad raamtuid. Nii inimesed, religioonid ja režiimid. Tõsi - mõned neist on raamatuid ka hävitanud, näiteks põleta