Nils Niitra püüab tõsta Eesti ajakirjanduse keskmist taset mõttega, et jalakäijale otsa sõitmine "võib juhtuda igaühega" ( PM 12.11.2011 ). Respektist osalejate vastu ei soovi siinkohal konkreetset õnnetust kommenteerida, aga ajakirjaniku loogika jääb küll pisut ebaselgeks. Kas jalakäijat ramminud autojuht pole süüdi neil juhtudel, kui teeb seda kogemata? Sellisel juhul võib eeldada, et ajakirjaniku isiklikus väikses maailmas sõidavad ringi võikad liiklusmaniakid, kes sõidavad inimestest üle MEELEGA? Elu nagu arvutimängus GTA, kus punkte kogutakse alla aetud inimeste ja sodiks sõidetud masinate eest. Ainult et elu ei ole mäng ja õnnetused juhtuvadki kogemata. Mõte, et keegi võiks karistusest seetõttu pääseda, on lihtsalt loll. Teemast välja. Samas lehes on spordiajakirjanike ühispöördumine, kus väidetakse, et enne reedest Eesti-Iirimaa jalgpallimängu "hingas kogu riik jalgpallirütmis". Auväärsed ajakirjanikud võiksid siinkohal pisut hoogu maha võtta ja jalga puha
paarkümmend tuhat, mitte miljardit