H E R B A A R I U M

Tõenäoliselt ei saa me mitte kunagi teada, kes toidukorporatsioonide poolt levitatud ja arvatavasti Rumeeniast (mõnede allikate kohaselt ka Ungarist ja Poolast) pärit hobuseliha veiseliha sildi alla pakendas . Tegemist on tüüpilise kaasaegse organiseeritud kuritegevusega, mis "väärindab" vähem tulusa kauba paari kinnimakstud ametniku abiga ja turustab seda, kasutades toidumüüjate küünilist ja tarbijate lolli ahnust. Me ei tea kui kaua see skeem oli juba töös olnud, enne kui toidukontroll selle pistelise proovi abil juhuslikult avastas. Ja kindlasti ei tea me kõike seda, mida veel on pandud sellisesse "toodetud EU's" lihamassi. Ja polegi oluline. Kohe selgitan miks. Kui kaks eestlast lähevad poodi, siis ostab üks neist kohaliku päritoluga ja siin kasvanud siga, aga teine ostab ilma päritoluta lihamassi, sööb ja rõõmustab, et hinna-ja-kvaliteedi-suhe on nii hästi paigas. Ma täpselt ei tea, aga arvatavasti on sama ka veise- ja muude loomaliikidega. Kas te tõesti

Andrus läks ära kohe peale ülikooli. Tahtis maailma näha ja seigelda. Esimesed aastad möödusid kiirelt ning lõpuks jõudis Andrus välja Austraalia rannikule, kus leidis tööd sukeldumisinstruktorina. Lõpuks tuli koduigatsus peale ja Andrus pöördus koju. Kodulinna tagasi jõudes otsis Andrus üles oma vanad semud ja läks linnapeale tuulutama. Sõbrad tõmbasid ninad täis ja lällasid mööda linna, norisid tüli ja käperdasid vastutulevaid tüdrukuid. Lõpuks läksid kuhugi urkasse edasi jooma. Andrus läks aga koju ja  mõtles, et lihtsalt halb juhus. Paari päeva pärast mindi jälle koos välja ja ikka oli sama lugu. Nii kordus ka järgmine kord ja Andrus tundis, et aitab. Läks siis üksi kõrtsi ja püüdis võõraste inimestega harjumuspäraselt jutule saada, kuid see ei tahtnud õnnestuda. Mehed vaatasid nagu viltu. Naistega läks pisut paremini, kuid naistel polnud peale igapäevasi olmeporno mingeid kandvaid sõnumeid. Vestlus kujunes tavaliselt ühepoolseks küsimuste-vastuste sessiooniks standardsete vastuste

Mängu idee on väga lihtne. Mängu alguses saabud sa humanitaarmissiooni käigus ühte kolmanda maailma vaesesse väikeriiki. Järgmisel päeval toimub pehme riigipööre ning võimule saavad noored ideaale täis, kuid täiesti vilumatud demokraadid. Mõne päeva pärast esitletakse missiooni uuele valitsusele ning sinu üllatuseks pakutakse sulle kohta kabineti nõustavas kojas. Esimene valik toimub värbamise käigus ning sellest sõltub edasise mängu raskuaste. Valikuid on kolm: kantsler, minister ja valitsusjuht. Järgneva kolme aastaga (mängult) tuleb sinul ja sinu kaaslastel üles ehitada toimiv majandus, luua inimestele heaolu ja võita nende poolehoid. Tegeleda tuleb tööstuse, ettevõtluse, ärikeskkonna, maavarade, inimeressursi, poliitika, korruptsiooni, kuritegevuse, kirjaoskamatuse, olmeprobleemide, keskkonnakaitse ja veel paljude erinevate teemadega. Mängu käigus tuleb maandada riske, lahendada probleeme, algatada protsesse ja innustada inimesi enda ümber. Mängus kasutatakse erinevaid žanre ning

Peter Gabrieli viimase stuudioalbumiga " New Blood " sai kaasa plaadi lugude instrumentaalversioonidega. Lisaks oli karbis parool, millega sai lood internetist digitaalsel kujul oma arvutisse laadida. Mitte mingi näljase ja näritud mp3 vaid täies rauas 24 bitise FLAC failina. Kõik melomaanid saavad rõõmustada sellise kompveki üle ning vägisi ronib pähe mõte, et miks ikkagi suur muusikatööstus on viimased kümme digitaalaastat sisuliselt mitte midagi teinud selleks, et uut reaalsust ja muutunud turgu enda huvides ära kasutada. Meelde tuli! Suur muusikatööstus on olnud liialt ametis laste kohtussekaebamisega ja neilt miljonite välja nõudmisega.Tegevus, mis kindlasti kliente juurde ei too. Samasugust ämbrit kolistab täna Eesti riik, mis püüab digitaalset e-raamatut allutada "vana" maailma reeglitele. See on viga. Fail ei ole raamat, vaid on selle üks komponente. Fail ei asenda raamatut, küll aga võib olla piisav selle jaoks, kes vajab raamatust vaid ühte valemit. Fail