Tõenäoliselt parim jälgimismaaniast rääkiv linateos 21. sajandil on Florian Henkel von Donnersmacki 'Teiste elud', mille lōpustseenis imestab peategelane aastaid hiljem kunagist parteibossi kohates: "Kuidas on vōimalik, et me teiesugusele kuuletusime?" See küsimus polnud suunatud türastunud funktsionäärile, vaid tegelasele endale. Iga repsessiivsüsteemi selgroo moodustab kuuletujate ja kaasajooksikute hall armee ning see on tõsi nii Ida-Saksamaa kui ka tänase USA kohta. Pōhimōtteliselt pole vahet toonase STASI ja tänase NSA vahel. Vaadake NSA esindajate ülesastumisi. Samad näod, sama hool ja mure väikse inimese heaolu ja turvalisuse eest. Sama hool ja mure, et privaatsuse ja põhiõiguste rikkumine käiks ikka sääduse raames. Sama väärastunud usk, et neile on ikkagi natuke rohkem lubatud, sest nemad võitlevad "õigel" poolel. Mitte ühtegi kuritegu pole avastatud ega ära hoitud, aga võitlus jätkub! Aastate pärast vaatame me mõttes tagasi ja imestame, et kuidas k
paarkümmend tuhat, mitte miljardit