H E R B A A R I U M

Pilt: Banksy. Levitab graffitystreet.com . Elame amerikaniseeruvas maailmas. Maakeeles öeldes elame me järjest rohkem nii, nagu elatakse USAs. Järjest sarnasemaks on muutunud meie välimus, rõivastus, tarbekaubad, söök, muusika, kunst ja kõik muu, mis ümbritseb meie igapäeva. Oleme ka ise muutunud ameerikalikuks ning kanname samu väärtushinnanguid ja mõttemustreid - nii heas kui halvas. Ameerika on meile mõistetav ja seda riiki külastades tajume ennast enam kodus kui näiteks Ladina-Ameerika või Aasia riikides. See pole vaid meie eripära - tegemist on Ühendriikide globaalse mõjuga, millele vastu panevad vaid üksikud veidrusena mõjuvad nähtused (Põhja-Korea vms). Lõppenud sajandit nimetatakse seetõttu Ameerika sajandiks. Ameerika Ühendriigid on täna kõige tugevama kultuuriga riik maailmas ja samal ajal kõige multikultuursem lääneriikide hulgas. Võib arvata, et see pole juhuslik kooskõla, vaid just multikultuursus on nende pehme jõu allikas. Pehme jõud on kontseptsioon, millega püü

Euroopa inimõiguste kohus langetas hiljuti otsuse, mis sätestas (ja kinnitas Riigikohtu otsust), et Delfi on vastutav oma kommentaariumis avaldatud solvava või vaenu õhutava sisu eest. Seda otsust kommenteerinud teised meediaväljaanded räägivad suurtest väärtustest nagu sõnavabadus ja selle piiramine jne. Nad jätavad aga targu mainimata, et viha müümine on nende jaoks igapäevane ärimudel ja selle võimalik kahjustamine on oluline põhjus, miks Delfi, Postimees jt on kohtu otsusest häiritud. Vihast paremini ei kogu mitte miski (online) meedias klikke ja reklaamiraha. Arvan, et just seetõttu käis Delfi läbi kõik neile kättesaadavad kohtuteed, et otsust ümber lükata. Seejuures on anonüümsetel netikommentaaridel vihameedias väga oluline roll, kuna enamasti ei saa/taha meediaväljaanne tegeleda otsese vihaõhutamisega. Küll aga on veebitoimetused õppinud väga täpselt kompama piire ja tootma ambivalentset sisu, millele anonüümsed kommentaarid lisavad juba vajaliku aktsendi. Meedia ja komme